Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGEJA NÕUE JA NÕUDE PÕHJENDUS

Vastavalt XXX KORTERIÜHISTU põhikirja p-le 1.3. on ühistu tulu mittetaotlev korteriomanike ühendus. Tema tegevuse eesmärk on elanu ja selle juurde kuuluva Sõle tn 47 maatüki ühine majanduslik haldamine (välja arvatud korteri kui reaalosa) ja seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele elamu kasutamisega seotud teenuste

osutamine. Hageja vahendab kommunaalteenuseid aadressil XXX asuva maja elanikele. Kommunaalteenuste vahendamine toimub hageja poolt kolmandate isikutega sõlmitud lepingute alusel: soojusenergia ostu-müügileping nr 1308, elektrienergia ostu-müügileping nr 143289001/01.08.2000; olmejäätmete äraveo leping Eriautobaasi AS-ga; veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste leping nr 001251/01; liftide tehnohoolduse ja remondi leping nr 790 Eesti Otis AS-ga. Kostjale MSle kuulub korteriomand asukohaga XXX ja kostja on XXX KÜ liige. KÜ põhikirjast tuleneb korteriomaniku kohustus tasuda sihtotstarbelisi makseid ja osutatud teenuste eest juhatuse määratud tähtaegadel ja summas. Ajavahemikul 2004.a. detsembrist kuni 2006.a. augustini ei ole kostja nõuetekohaselt tasunud korteriühistu poolt esitatud arveid. Kostja tasub arveid osaliselt ja mitte korrapäraselt. Kostja omavoliliselt võttis maha veearvestid, millega seoses korteriühistu juhatus võttis vastu otsuse arvestada M. S veetarbimist keskmise tarbimismäära järgi, s.o. 18,6 m3 kuus. Juhatuse otsuse kinnitas ühistu üldkoosolek 12.03.2006.a. Kostja sellele vaatamata ei tasu vee tarbimise eest, ka ülejäänud teenuste eest kostja kas ei maksa üldse või maksab osaliselt. 2006.a. augustikuu seisuga kostja võlgnevus hageja ees on 6239,20 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja taotleb jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja 07.11.2006 kirjalikus vastuses leiab, et hagiavaldus on põhjendamatu ja tõendamata. Hagiavalduses hageja võtab omaks, et kostja täidab majapidamiskulud tasumise kohustust. Hageja oletus, et kostja ei täida seda kohustust kohaselt, on hageja poolt põhjendamata. Hageja poolt esitatud ja 29,.10.2005 koostatud akt oli koostatud ilma kostja juuresolekuta tagaselja ja seetõttu ei ole võimalik lugeda aktis toodud andmeid õigeks. Maksevõla arvestus (hagiavalduse lisa 3) on arusaamatu. Sellest ei nähtu, millest on võlg tekkinud. Kostja arvates on hageja arvete koostamisel eksinud. Arve ei tõenda tegelikke kulusid, vaid peegeldab hageja hinnangut sellele. Arvete koostamise aluseks olevaid algdokumente ei ole hageja esitanud. Seetõttu kostjal puudus võimalus kontrollida arvetel kajastatu tegelikkusele vastavust. Kostja arvates ei ole arved kulupõhised. Kostja tasus kõik vajalikud kulud, aga vajalikest kuludest suuremaid kulusid ei pea ta tasuma. Hageja ei ole esitanud arvete aluseks olevate kulude arvestust. Kostja ei pea hakkama hageja asemel tõendama haginõuet, samuti puuduvad kostjal tõendid arvete aluseks olevate tegelike kulutuste kohta.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE OSAS

Hageja jääb oma nõude juurde. 29.10.2005 koostati kostja juuresolekul tema korteris akt vee tarbimise kohta, kuid kostja keeldus sellele alla kirjutamast. Kõigile korteriomanikele esitatakse arveid vastavalt korteriühistule esindajate ja teenuste müüjate poolt esitatud arvetele, millistega on KÜ-l sõlmitud lepingud. KÜ ei ole kohustatud esitama kostjale arveid, mis esitatakse KÜ-le. Vastavalt KÜ põhikirja p 5.3 tasuvad ühistu liikmed kütte, külma ja sooja vee, kanalisatsiooni ja teiste kommunaalteenuste eest ühistu kaudu. Nende maksete kohta peab ühistu eraldi arvestust. Kui kostjal olid kahtlused esitatud arvete õigsuse kohta, oli tal õigus vastavalt põhikirja p 3.15 esitada juhatusele kirjalikke avaldusi, kaebusi ja arupärimisi seoses ühistu tegevusega. Kostja ei ole seda teinud, samuti ignoreeris KÜ ettepanekut reguleerida vaidlus kohtuväliselt. Hageja leiab, et on esitanud nõude tõendamiseks piisavalt tõendeid. Kostja ka praegu ei tasu esitatud arveid täies ulatuses, jätkates kahju tekitamist korteriühistule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil menetlusosalised jäid oma varem kirjalikult avaldatud seisukohtade juurde. Hageja selgituste kohaselt kostja võlg tekkis 2004.aastast, põhiliselt vee eest. Kostja otsustas, et tema veemõõtja ei näita õigesti ja keeldus selle järgi maksmast. Samas kostja keeldus juhatuse liikmete pakkumisest paigaldada kostjale veemõõtja tasuta. 2005.a. oktoobris koostati akt kostja

keskmise veetarbimise kohta ja selle järgi arvestati kostja veetarbimiseks 2006.a. juunist kuni 2007.a. veebruarini 18,6 m3 kuus. Lõpuks hageja esindaja K mõned kuud tagasi paigaldas kostja korterisse veemõõtja, praegu kostjale arvestatakse veetarbimist veemõõtja näitude järgi. Kostja leiab, et ta ei võlgne ühistule midagi, aastate jooksul on ta ühistule tuhaneid kroone rohkem maksnud, kui oleks pidanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kuulanud ära menetlusosalised, uurinud esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tsiviilõigused ja kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korteriomand aadressil XXX. Korteriomanikud on elamu ja selle juurde kuuluva XXX asuva maatüki haldamiseks moodustanud korteriühistu. KÜ on registrisse kantud 24.05.2000.a. Vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 2.1. on korteriühistu liikmeteks kõik Sõle tn 47 asuva elamu korteriomanikud ühistu registreerimise hetkest, ettenähtud korras ilma vastavat avaldust esitamata. Seega poolte vahel on liikmelisusel põhinev suhe. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-st 1 ka §-st 151 tulenevalt on korteriühistu liige kohustatud võtma osa majandamiskulude tasumisest, maksma temale vahendatud kommunaalteenuste eest ja maksma maamaksu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. KÜ põhikirja punkti 3.2.6. kohaselt ühistu liige on kohustatud regulaarselt, kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt määratud tähtajast ja määratud summas, tasuma sihtotstarbelisi makseid maja jooksvate hoolduskulude (prügivedu, maja ja krundi korrashoid, ühiskasutatav elekter, võimalike kütte-, soojusvarustuse-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemide avariide likvideerimine) katteks. Põhikirja punkt 3.2.7 sätestab ühistu liikme kohustuse tasuda regulaarselt, kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt määratud tähtajast ja määratud summas maja üldkommunikatsioonide kaudu kasutatavate teenuste (veevarustus, kanalisatsioon, elektrivarustus ja tehnovarustus) eest. Teenustasu suuruse määramise aluseks on kütteks kuluva soojusenergia eest – korteri köetava pinna suurus; vee, sooja vee ja kanalisatsiooni eest – vastavalt korteris elavate inimeste arvule või vastavate näidikute näitude kohaselt. Põhikirja punkti 5.3. kohaselt ühistu liikmed tasuvad kütte, külma ja sooja vee, kanalisatsiooni ja teiste kommunaalteenuste eest ühistu kaudu. Nende maksete kohta peab ühistu eraldi arvestust. Ühistu tasub neile teenuseid osutanud organisatsioonidele vastavalt nendega sõlmitud lepingutes ettenähtud tähtajale, teatades järgmisel kuul ühistu liikmetele nende makse suuruse vastavalt üldkoosoleku otsusega kehtestatud korrale. Põhikirja punktist 5.7. tulenevalt ühistu peab raamatupidamislikku arvestust oma tegevuse kohta vastavalt kehtivale seadusandlusele. Raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollib ühistu revisjonikomisjon ja teised seaduses ettenähtud kontrollorganid (p. 5.8.). Hageja väidetel kostja on talle esitatud arveid tasunud osaliselt ja ebaregulaarselt. Hageja on oma väidete tõendamiseks hagiavaldusele lisanud teenuste osutajatega sõlmitud lepingud ning kostjale 2004. detsembrist kuni 2006.a. juulini tarbitud teenuste eest esitatud arved. KÜ raamatupidamise 31.08.2006 tõendis (t.l. 79) on esitatud kostja võlgnevuse arvestus, milles on kuude lõikes 2004.a detsembrist 2006.a augustini ära näidatud võlgnevus iga perioodi algul,

perioodi eest määratud tasu suurus, perioodi jooksul laekunud summad ja võlgnevuse suurus iga kuu lõpuks. Kohus leiab, et esitatud tõenditega on kostja võlgnevus tõendatud. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on arved kätte saanud. Kostja kohtuistungil kinnitas, et konkreetseid arveid ta vaidlustanud ei ole, kuid on esitanud korteriühistu juhatusele mitmeid avaldusi seoses erinevate probleemidega ühistu juhtimisel. Poolte seletustest kohtuistungil nähtus, et kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel on mitmeid erimeelsusi seoses korteriühistu juhtimisega ning kostja ei ole rahul hageja seadusliku esindaja K tegevusega kinnistu haldamisel. Kostja ei esitanud kohtule avaldusi, millest nähtuks, et kostja oleks vaidlustanud arvete koostamist ja esitamist. Kostja väide, et hageja on arvete koostamisel eksinud ning et kostja on tasunud arved vajalikus ulatuses, on paljasõnalised ja põhjendamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Kostja ei ole kohtule esitanud mingit omapoolset arvestust, mille alusel kostja väidetavalt arveid tasus ning mille alusel ja millises ulatuse kostja on arvetes nõutud kulude vajalikkust hinnanud. Hagiavaldusest ja sellele lisatud arvetest nähtuvalt arvestati kostjale 2005.a novembrist veekuluks 18,6 m3 kuus 29.10.2005 aktiga määratud keskmise veetarbimise järgi. Alusetu on kostja väide, et 29.10.2005 akti koostamiseks juhatuse liikmed tema korteris ei käinud. Akti on allkirjastanud juhatuse liikmed, aktile on kantud märkus, et kostja tutvus aktiga, kuid keeldus sellele alla kirjutamast. Kohtul puudub alus akti õigsuses kahtlemiseks. Kostja kohtuistungil kinnitas ka ise, et tutvus aktiga, kuid keeldus sellele alla kirjutamast, sest kostja veemõõtja ei töötanud ja seetõttu ei saanud olla akti kantud andmed õiged. Kohus leiab, et kostja väited, et tema veemõõtja akti koostamise ajal 2005.a. sügisel ei töötanud, on oletuslikud ja tõendamata. Kostja poolt kohtuistungil esitatud mõõtevahendi nõuetele mittevastavuse tõend nr 02-283 on väljastatud 10.10.2006.a. ja see ei tõenda, et kontrollitud veemõõtja ei töötanud 2005.a. oktoobris. Hageja väidetel 2005.a. kevadel kostja otsustas, et tema veemõõtja ei tööta ja keeldus edaspidi näitusid teatamast ja selle järgi tasumast.. Kostja on kohtumenetluse käigus väitnud, et veemõõtja ei töötanud selle paigaldamisest peale, kuid 2001.a. saadud trauma tõttu kostja ei olnud võimeline mõõtjat vahetama ega kontrollida laskma. Kohus leiab, et kostja väited on otsitud ja kostja tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega Asjakohane ei ole kostja väide, et tema nõustajal puudus täisvolitus – volituse puudumine ei takista veemõõtja kontrollimise või vahetamise korraldamist, lisaks sõltus volituse andmine ainult kostjast endast. Kohtuistungil leidis hageja esindaja väidetega, millele kostja vastu ei vaielnud, tõendamist, et ühistu korduvalt pakkus kostjale võimalust, et kostja veemõõtja vahetatakse ühistu poolt tasuta, lõpuks 2007.a. talvel hageja esindaja seda tegigi. Kohus leiab, et vee võlgnevuse üle peetavas vaidluses ei puutu asjasse kostja väited, et mitmed remondifirmad keeldusid mõõtjat vahetamast püstiku halva olukorra tõttu. 15.03.2006 korteriühistu esindaja ja AS N esindaja koostatud aktist nähtub, et maja vee- ja kanalisatsioonitrassid ja püstikud on korras, lekkeid ei leitud. Akti kohaselt oli kostja korteris nr 66 veemõõtjalt eemaldatud tehase plommid, millega on võimalik kasutada teadlikult külma ja sooja vett selle eest maksmata. Kostja kinnitas, et tänaseks on tal veemõõtja vahetatud ja ta tasub nüüd vee eest vastavalt mõõdiku näitudele. Eelnevast järeldub, et väidetavalt lagunenud püstikud ei takistanud veemõõtja vahetamist. 29.10.2005 koostatud aktis (t.l. 53) on fikseeritud kostja korteris veemõõtjate näidud seisuga 29.06.2005 (viimane näit, mille kostja ühistule teatas) ja 29.10.2005. Aktis fikseeritud näitude ja

nende võtmise vahelise 4 kuu järgi arvestati välja keskmine veekulu 18,6 m3 kuus, mille alusel hakati arvestama kostja veetarbimist ja talle selle eest arveid esitama. Asjaolu, et kostja esindaja kohtuistungil ei osanud selgitada keskmise arvutamise aluseks olnud matemaatilist valemit ja väitis ekslikult, et keskmise arvutamisel võeti aluseks ainult külma vee kulu, kuigi arvutustehe näitab, et tegelikult on lähtutud nii sooja kui külma vee kulust, ei muuda akti ega selle alusel esitatud arveid ebaselgeteks. Akti alusel korteriühistu juhatus 29.10.2005 protokollilise otsusega nr 6 (t.l. 55) otsustas, et kuni veemõõtja paigaldamiseni arvestatakse korteris nr 66 veekulu 18.6 m3 ühe kuu kohta. Juhatuse 29.10.2005 otsuse kinnitas 12.03.2006 üldkoosolek. KÜS § 13 lg 1 järgi korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. KÜS § 13 lg 3 järgi korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Tulenevalt KÜS § 13 lg-st 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Kostja korteriühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud ei ole ning seega on ta kohustatud korteriühistu üldkoosoleku otsust täitma ja vastavalt määratud keskmisele veetarbimisele esitatud arved tasuma. Muude kommunaalteenuste suurusele kostja ei ole vastu vaielnud. Kostja võlgnevuse arvestuse tõendist (t.l. 79) nähtuvalt kostja teeb makseid korteriühistule üldiselt iga kuu, 0 kroonime laekumine on perioodil 2004.a. detsembrist 2006.a. augustini fikseeritud viiel kuul. Võttes arvesse, et kostja ei ole esitatud arveid, juhatuse otsust ega üldkoosoleku otsust vaidlustanud ning on teinud esitatud arvete alusel osalisi makseid, tuleb nõustuda hageja esindaja seisukohaga, et kostja on esitatud arveid tunnistanud. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, et ta maksab vee eest oluliselt rohkem, kui teised sama maja korteriomanikud, kellel on peres rohkem inimesi. Samuti ei puutu asjasse väidetavalt eelmise ühistu esimehe ajal tehtud veekulu ümberarvestus, kuna see ei käsitle käesoleva võlgnevuse tekkimise perioodi. Kõike eeltoodut arvesse võttes, kohus leiab, et hagi 6239,20 krooni võlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid. Kohus selgitab, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldust ei esitata asja menetlenud kohtuniku nimele. Harju Maakohtu tööjaotusplaani kohaselt menetlevad menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusi kohtunikuabid.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.