Harju Maakohus Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
1.juuni 2007.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas
Tsiviilasja number
2-05-17096
Tsiviilasi
IITC( XXX) hagi AS ( registrikood XXX, XXX) vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja IITC, XXX Hageja lepinguline esindaja RP, OÜ XXX esindajad Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat TT Advokaadibüroo XXX Kostja AS, registrikood XXX, XXX Kostja lepinguline eisndaja SK, OÜ XXX Kostjalepinguline esindaja vandedvokaat KK, Advokaadibüroo
Jätta IITChagi AS vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise nõudes rahuldamata. Välja mõista IITC ́lt AS kasuks 59 000 ( viiskümmend üheksa tuhat) krooni kohtukulude katteks. Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue Tallinna Linnakohtule (alates 01.01.2006.a. Harju Maakohus) 16.09.2005.a. esitatud hagiavalduse ja selle 12.03.2007.a. tervikteksti kohaselt on Patendiamet 12. jaanuaril 2005.a kostja nimele registreerinud klassides 4, 6 ja 7 kaubamärgi “XXX” (reg nr XXX) järgnevate toodete suhtes (16.09.2005 hagiavaldus, lisa 1): “Klass 4 - veeldatud gaas jooteseadmete, lõike- ja keevituspõletite jaoks. Klass 6 - surugaasimahutid. Klass 7 - gaasi abil töötavad jooteseadmed, lõike- ja keevitusseadmed ning nende osad.” Hageja leiab, et kostja nimele tähise “ XXX” registreerimine ei ole seaduspärane. Hagiavaldus esitati eelkõige kaubamärgiseaduse (edaspidi KaMS) § 52 lg 1 alusel. 15.02.2006 täiendas hageja hagiavaldust, lisades hagiavalduse alustena KaMS-e § 9 lg 1 p 6, § 9 lg 1 p 7, § 9 lg 1 p 10 ja § 10 lg 1 p 7. Kostja oli esitanud samas antud siseriikliku kaubamärgitaotluse alusel rahvusvahelise registreerimise taotluse kaubamärgile “ XXX” KaMS-e 7. peatüki sätete alusel saavutamaks kaubamärgile kaitset identsete kaupade suhtes XXXXXXX ja endises XXX protokolli artikli 6
(2) kohaselt on rahvusvaheline registreering sõltuv selle aluseks olnud kaubamärgi põhitaotlusest või sellest tulenevast registreeringust (antud juhul hageja poolt vaidlustatud kostja kaubamärgiregistreeringust nr XXX) viie aasta jooksul, ning kui selle aja jooksul kaotab põhitaotlus või sellest tulenev registreering kehtivuse, see kas tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks, ei ole ka rahvusvahelisel registreeringul enam õiguslikku jõudu (M protokolli artikkel 6 (3)). Ka seetõttu on hageja huvitatud Eesti kaubamärgiregistreeringu nr XXX vaidlustamisest. 11.05.2005 edastas kostjaga seotud äriühing AG hagejale kirja, milles nõutakse litsentsi omandamist tähise XXX kasutamise suhtes antud valdkonna toodete tähistamisel rahvusvahelise kaubamärgiga XXX kaetud riikides, kuigi hageja ning temaga seotud äriühingud olid juba aastaid antud valdkonnas tegutsenud ning samas ka kostjaga seotud äriühingutele (sh AG-le) oma XXX tooteid tarninud. Kusjuures on litsentsi omandamise nõue esitatud tähise suhtes, mida ei saa vaadelda kaitstava tähisena kaubamärgiõiguses kehtivaid põhimõtteid järgides. Hageja kuulub ühte kontserni firmaga NR Inc., mille B üksus ning ka teised tootjad on paljude aastate jooksul müünud nii P-A, Euroopa riikides kui ka mujal samasse valdkonda kuuluvaid tooteid kasutades tähist XXX. 16.09.2005 hagiavaldusele oli lisatud tõend lisas nr XXX, mis tõendab hageja seotust firmaga NR Inc. ning tõend lisas nr XXX hageja ning B üksuse kuuluvusest firma NRInc. koosseisu. Samuti oli hagiavaldusele lisatud tõend lisana nr XXX B üksuse väljavõtetest tootekataloogist tähise “ XXX” kasutamise kohta.Hageja ei pea tõendama õigustatud huvi olemasolu Eesti Vabariigi territooriumil. Hagejalt ning teistelt antud valla tootjatelt võetakse kaubamärgiregistreeringuga XXX ära võimalus turustada (või piiratakse seda) tähisega XXX tähistatud tooteid. Hageja plaanib vaidlustatud kaubamärgi kasutamist ka Eestis, kuid sellise tegevuse alustamise eelduseks on kostjale kuuluva vastava registreeringu tühiseks tunnistamine. Enne vaidlusaluse registreeringu tühiseks tunnistamist ei saa hageja astuda konkreetseid samme Eestis vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud toodete tootmiseks või turustamiseks või muuks seonduvaks tegevuseks, ning sellest tulenevalt ei saa hageja vähemalt käesoleval hetkel esitada kohtule ka tõendeid Eestis sellekohase tegevuse kohta. Sõna “ XXX” on kasutusel rahvusvahelises praktikas gaasi üldtuntud nimena, s.t antud kujul tähistatakse lühendina XXX gaasi, mille keemiliseks nimetuseks on metüülatsetüleenpropadieen. Sõna “ XXX” tuleneb keemilises nimetuses esinevatest tähtedest metüülatsetüleen-propadieen. Tegemist on veeldunud petrooleumgaasiga kombinatsioonis metüülatsetüleenpropadieeniga, mis põleb kuumemal temperatuuril kui propaangaas. XXX gaasi kasutatakse kütmisel, jootmisel, tinutamisel, selle kõrge põlemistemperatuuri 2927 °C tõttu kasutatakse kõnealust gaasi keevitustöödel, sh allveekeevitustöödel. XXX on värvitu nii veeldatud kui gaasi kujul. XXX’i turustatakse nii balloonides kui hulgi. Balloonid sisaldavad vedelkütust, hulgimüügil tarnitakse gaas mööda torudesüsteemi tarbijani. Sõna “ XXX” teadlikkust Eestis võib tõendada fakt, et OÜ on esitanud Patendiametile kaubamärgi “B MAF/ XXX + kuju” registreerimise taotluse 05.04.2002.a. Tähis XXX omab kindlat tähendust eesti isikute hulgas, kellel on oma ala teadmised tööstusgaaside valdkonnas, s.t nende isikute hulgas, keda saab vaadelda selle tähise adressaatidena. Kostja, väites, et kui tähis XXX ei ole kirjeldav, siis seda tähist kasutatakse eelduslikult nende toodete suhtes, mis ei hõlma ega sisalda metüülatsetüleenpropadieen-gaasi. Kui tähist XXX kasutatakse tõepoolest metüülatsetüleenpropadieen-gaasiga mitteseotud toodete suhtes, siis taoline kasutus oleks eksitav eesti sihttarbija seisukohast lähtudes, võttes arvesse seda seost, mis eesti sihttarbijal tekib seoses sõnaga XXX ja sellele vastanduva metüülatsetüleenpropadieen-gaasiga. Tähis “ XXX” koosneb üksnes kauba liiki näitavast tähisest ning seetõttu ei ole ka eristusvõimeline vastavalt KaMS-e § 9 lg 1 p-le 2. Kuna gaase tarnitakse muuhulgas ka balloonides ja mahutites, siis on vaidlusalune kaubamärk vastuolus ka KaMS-e § 9 lg 1 p-ga 3 klassi 6 ja 7 kuuluvate toodete osas, millele on vaidlustatud kaubamärk saanud õiguskaitse. Klassi 6 kuuluvate toodete puhul leiab hageja, et kui tähis XXX on kantud mahutitele (n.ö pakendile), viitab taoline olukord samuti mahutis sisalduvale konkreetsele gaasile. Klassi 7 kuuluvate toodete puhul leiab hageja, et kui tähis XXX on kantud gaasi abil töötavatele jooteseadmetele, lõike- ja keevitusseadmetele ning nende osadele, viitab tähis XXX samuti konkreetsele gaasile, mille abil nimetatud seadmed töötavad (vastuolu KaMS-e § 9 lg 1 p-ga 3) ning sellisel kujul ei ole tähis võimeline eristama ühe ettevõtja tooteid teise ettevõtja toodetest, mistõttu ei täida tähis XXX kaubamärgifunktsioone
ning ei ole eristusvõimeline vastavalt KaMS-e § 9 lg 1 p-le 2. Mitmed riigid (XXX-XXX) on kasutanud Madridi protokolli artiklis 5 sätestatud võimalust keelduda vaidlusaluse kaubamärgi registreerimisest. Hageja ei ole pidanud oluliseks vaidlustada GL ’le kuuluvat Ühenduse kaubamärki XXX (reg nr XXX), kuna hagejat ei ole piiranud tema äritegevuses nimetatud kaubamärgiregistreering ning seetõttu pole ka probleeme senini tekkinud. Erinevate kaubamärkide XXX kehtivus, mis on registreeritud väljaspool Eestit erinevate ettevõtjate nimele palju varasemalt kui seda on kostja kaubamärgitaotlus, ei puutu antud juhul asjasse. Asjaolu, et sümbolit ® kasutatakse toote nimede või kaubamärkidega seoses reklaammaterjalidel ning kataloogides, ei mõjuta kaubamärgiregistreeringute kehtivust või nende kehtetust. Sümboli eesmärgiks on kolmandate isikute teavitamine sellest, et kaubamärk on registreeritud. Siiski võib registreeringu hiljem tühiseks tunnistada või lõppenuks tunnistada kohtu otsusega. Paljud tootjad ja tarnijad pakuvad XXX gaasi või XXX gaasiga seotud tooteid ning seda palju varasemast ajast alates kui kostja oma kaubamärgitaotluse Eestis esitas. Sellest järeldub, et kostja oli teadlik kaubamärgi XXX registreerimistaotluse esitamisel, et tähis XXX viitab gaasi liigile või toodetele, mis on seotud antud gaasiga, ning oli teadlik ka erinevatest kaubamärgiregistreeringutest XXX. Hageja on veendunud, et kostja poolt esitatud kaubamärgitaotlus on selgelt kostja kokkumäng temaga seotud äriühinguga AG, et omandada kaubamärgiregistreering Eestis, s.o riigis, kus kaubamärki XXX ei olnud registreeritud paljude ettevõtjate poolt, kes omavad juba kaubamärgi XXX registreeringuid teistes Euroopa riikides. Hageja leiab, et Eesti kaubamärgitaotluse eesmärgiks oli kaubamärgile õiguskaitse saavutamine rahvusvahelise kaubamärgiregistreeringu läbi märkides ära riigid, kus kaubamärki XXX ei olnud registreerinud ära varasemad XXX tähise kasutajad, nagu näiteks B üksus või siis hageja. Kostja on esitanud kaubamärgitaotluse tähisele XXX pahauskselt. Taolise kaubamärgitaotluse eesmärgiks ei ole kostjale seega toodete päritolu eristamine teistest konkurentide toodetest. Kostja ning sellest tulenevalt ka AG soovivad sellega lihtsalt takistada oma konkurentidele kuuluvaid õigusi. Hageja leiab, et vaidlustatud kaubamärgiregistreering XXX on vastuolus avaliku korra või heade tavadega KaMS-e § 9 lg 1 p 7 tähenduses, kuna kostja käitumist, mida teostatakse koos seotud äriühinguga AG, ei saa lugeda eetiliseks äripraktikas. Samuti võib taolist tegevust allutada konkurentsiseaduse sätete alla. Konkurentsiseadus sätestab kõlvatu konkurentsi keelu, määratledes kõlvatu konkurentsi definitsiooni, mille kohaselt on kõlvatu konkurents ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod. Hageja palub tunnistada kaubamärgiomaniku AS ainuõigused kaubamärgi XXX (kaubamärgi reg nr XXX) osas tühiseks täies ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud oma õigustatud huvi ega õiguste rikkumist, mis annaks KaMS § 52 lg 1 ja TsMS § 3 lg 1 kohaselt aluse pöörduda kohtusse. Sellest lähtuvalt palub kostja uginedes TsMS § 423 lg 2 p-le 2 hagiavaldus jätta läbi vaatamata. Eestis kehtivad kaubamärgiomaniku ainuõigused ei saa kuidagi piirata ega takistada välismaise isiku välisriikidega seotud õigusi ja huve. Hageja oma Eestiga seotud õigusi ja huve, mida kostja kaubamärk “ XXX” väidetavalt rikub, välja toonud ega põhjendanud ei ole. Asjaolu, et Eestis esitatud taotlus on Madridi protokolli tähenduses rahvusvahelise registreeringu põhitaotlus, ei tõenda antud juhul hageja õigustatud huvi kaubamärgi “ XXX” Eestis registreerimise vaidlustamiseks. Ka teiste rahvusvahelise taotlusega hõlmatud riikide osas on hageja väide tema väidetavate huvide/õiguste rikkumise suhtes üksnes paljasõnaline. Konkreetseid huvisid/õigusi ning milles seisneb nende kahjustamine, hageja välja toonud ega tõendanud ei ole. Hageja väide, et Eestis kaubamärgi “ XXX” registreeringut vaidlustades saavutab ta soovitud tulemuse ka teistes rahvusvahelise taotlusega hõlmatud riikides (milles seisnebki hageja arvates tema õigustatud huvi hagiavalduse esitamiseks), ei ole õige. Kostja leiab, et kohtusse pöördumiseks peaks hageja tõendama konkreetsema ja otsesema õigustatud huvi olemasolu. Pelgalt turuosaliseks olemise või turule tulla soovimise fakt ei ole piisav. Hageja ei ole tõendanud oma õigustatud huvi olemasolu mitte ühelgi territooriumil. Käesoleval juhul ei ole hageja aga
tõendanud, et tal oleks (mistahes territooriumil) õigustatud huvi selle vastu, et tähis “ XXX” oleks kaubamärgiga mittekaitstav tähis ehk nn vabalt kasutatav gaasi üldnimetus. Hageja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et ta tegeleks või sooviks tegeleda (mistahes territooriumil) selliste ” XXX”-toodete valmistamise, müügi, müügiks pakkumise või muu sarnase tegevusega, kus sõna „ XXX” ei oleks registreeritud kaubamärk ja jääks vabalt kasutatavaks tähiseks. Hageja huvid on suunatud hoopis sellele, et vastava kaubamärgi õiguskaitse ei kuuluks tema ärihuve mitteteenivatele isikutele. Kuivõrd hageja selliste (tegelike) huvide kaitseks muid õiguslikke võimalusi ei leidnud, on ta püüdnud „peituda” tähise eristusvõime puudumise ja mitteregistreeritavuse taha (mille suhtes tal tegelikult igasugune huvi puudub). Kaubamärk ” XXX” on klassis 4 toodud kaupade suhtes eristusvõimeline, mistõttu puuduvad alused kaubamärgiomaniku ainuõiguse KaMS § 9 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel tühiseks tunnistamiseks. Hagejal puudub ka endal selge arusaam, millise gaasi üldnimetus “ XXX” tema arvates on. Järelikult on hageja seisukoht, et vastava ala tarbijaskonnale seostub sõna “ XXX” alati konkreetse gaasiga, ilmselgelt ebaõige. Hageja ei ole esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit, mis kinnitaks, et sõna “ XXX” on Eestis kasutusel kui teatud gaasi üldnimetus. Hagi rahuldamiseks ei piisa selle tõendamisest (isegi kui hageja oleks seda teinud), et tähis “ XXX” on välisriikides tuntud kui konkreetse gaasi üldnimetus. Tõendatud peab olema selline tuntus Eestis. Üksnes asjaolu, et kuskil välismaal selline eristusvõime puudub, ei ole hagi rahuldamiseks piisav. Loomulikult võib Eesti sihttarbija olla teadlik välisriigist pärinevast infost, ent see ei välista hageja kohustust antud juhul tõendada, et vastav Eesti sihttarbijaskond tegelikult ka oli kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise ajal sellisest välisriigi praktikast teadlik. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et tähis “ XXX” oleks mujal maailmas tuntud kui teatud gaasi üldnimetus. Tähist ” XXX” peetakse mujal maailmas piisavalt eristusvõimeliseks, et seda kaubamärgina registreerida. “ XXX” on kaubamärgina registreeritud mitmetes riikides. Kostjale teadaolevalt on hetkel kaubamärgi “ XXX” omanikeks teistes riikides muuhulgas XXX (USAs, XXX), XXX GmbH ( XXX), XXX Inc. (K ), SPA (I ), GL (Euroopa Liidus) jne. Kuivõrd gaase on hakatud segama erinevate komponentidega (ja erinevas vahekorras), ei ole ” XXX” antud ajahetkel kindlasti enam teatud gaasi üldnimetus, vaid erinevad isikud kasutavad seda erineva keemilise koostisega gaaside segusid tähistava kaubamärgina. Tähist ” XXX” kasutatakse paljudes riikides erinevate gaasisegude tähistamiseks ning tarbijaskond ei seosta seda ühe konkreetse gaasiga. Sellest tulenevalt on paljude riikide patendiametid pidanud tähist piisavalt eristusvõimeliseks ning on selle kaubamärgina registreerinud. Tänaseks on kostja rahvusvaheline kaubamärk “ XXX” registreeritud Hispaanias klassides 6 ja 7 (28.06.2005), Norras klassides 1, 6 ja 7 (26.08.2005), Türgis klassides 1, 6 ja 7 (28.11.2005), Rumeenias klassides 1 ja 7 (30.05.2006) ja Rootsis klassides 1 ja 6 (12.01.2007); ülejäänud rahvusvahelise registreeringu taotlusega hõlmatud riikides on registreerimistaotlus menetluses. Rootsis peetakse tähist ” XXX” piisavalt eristusvõimeliseks ning see on kaubamärgina registreeritud. Kaubamärk “ XXX” on klassis 1 (tööstuslik veeldatud gaas) registreeritud ka Euroopa Ühenduse kaubamärgina (nr 00415841, taotluse esitamise kuupäev 19.11.2004, registreerimiskuupäev 27.01.2006). Euroopa Ühenduse Siseturu Ühtlustamise Amet on seega teostanud kaubamärgi ” XXX” absoluutsete registreerimisest keeldumise aluste osas kaubamärgi ekspertiisi ning leidnud, et kaubamärk “ XXX” on gaaside osas eristus- ja õiguskaitsevõimeline.Hageja poolt kohtule esitatud materjalid ei tõenda, et “ XXX” oleks teatud gaasi üldnimetus. Hagejaga samasse kontserni kuuluva üksuse B tähise ” XXX” lõppu on märgitud registreeritud kaubamärgi hoiatustähis ®. Seega on tegemist viitega kaubamärgile, mitte kauba üldisele liiginimele.Tähist “ XXX” peetakse ka mujal maailmas piisavalt eristusvõimeliseks saamaks õiguskaitset kaubamärgina. “ XXX” on Eestis edukalt toimiv kaubamärk. Kostja opereerib Tartus 45 töötajaga tehast, mis toodab ”Ultra XXX” gaasi jaoks ~500 000 tsüklonpõletit, leeklampi jm gaasiseadet aastas. gruppi kuuluvad firmad (sh kostja) müüvad Eestis aastas 6000-8000 ” XXX” gaasiballooni. Kostja kaubamärgiga tähistatud tooteid müüb ka Eesti suurim tööriistade ja seadmete edasimüüja Luna Eesti AS (www.luna.ee), mille kauplused asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas, samuti Põhjamaade suurim elektrooniline tööriistaportaal www.ee.toolstore.com. Kostja kaubamärgiga tähistatud tooteid kasutavad mitte ainult tööstuslike gaaside spetsialistid, nagu on märkinud hageja, vaid
kõik tarbijad, kellel on vaja kasutada oma töös põlevaid gaase, näiteks töölised soojustehnika, santehnika, torutööde, õhukonditsioneerimise, jahutuse valdkonnas, värvi eemaldamiseks, plasti kahandamiseks, poltide lahtikuumutamiseks jne. Ükski nimetatud isikutest ei ole väitnud, et kostja kaubamärk oleks mingilgi viisil kaubamärgiks sobimatu, eristusvõimetu, eksitav vms Kaubamärk ” XXX” on eristusvõimeline ka klassi 6 ja 7 kuuluvate kaupade osas. Tähis ” XXX” kui väidetav gaasi üldnimetus ei seostu surugaasimahutite, jooteseadmete, lõike- ja keevitusseadmete - olemuse ega otstarbega, ega anna neile mingisugust sisulist väärtust. Viidatud seadmeid võib kasutada mistahes sobivate gaasidega. Kostja ei ole käitunud pahauskselt, mistõttu puuduvad alused kaubamärgiomaniku ainuõiguse KaMS § 9 lg 1 p 10 ja § 10 lg 1 p 7 alusel tühiseks tunnistamiseks. Kostja pelk teadlikkus tähisest ” XXX” ei oma õiguslikku tähendust. KaMS § 9 lg 1 p 10 ja § 10 lg 1 p 7 rakendamiseks on vajalik pahausksus. Kostja ei ole kunagi eitanud, et ta oli nimetatud kaubamärkidest teadlik ka enne registreerimisavalduse esitamist. Samas ei anna vastav teadlikkus mitte mingit alust rääkida kaubamärgiregistreeringu vastuolust KaMS § 9 lg 1 p-ga 10 ega ka § 10 lg 1 p-ga 7, kuivõrd nimetatud sätete rakendamine eeldab lisaks teistest kaubamärkidest teadmisele ka kaubamärgi registreerimistaotluse esitaja pahausksust. Kaubamärk omab kaitset vaid seal, kus kaubamärgiomanik on selle registreerinud. Riikides, kus kaubamärgiomanik vastavat tähist kaitsta soovinud ei ole, on tegemist vaba tähisega, mida teised isikud võivad vabalt oma kaubamärgiks valida ja registreerida. KaMS § 9 lg 1 p 10 ja § 10 lg 1 p 7 kohaldamine oleks seejuures võimalik vaid juhul, kui sellise vaba ja registreerimata märgi oma nimele registreerimine kaubamärgiomaniku poolt on seotud pahausksusega. Pahausksust peab tõendama hageja. Käesoleval juhul hageja seda teinud ei ole. Ebaõige on hageja väide, et AG tegevus on ülekantav kostjale. Ühe kontserni liikme käitumist ei saa automaatselt omastada kontserni teisele liikmele, nagu hageja ekslikult arvab. Ebaõiged on hageja väited kostja ja AG kokkumängu osas. Ebaõige on hageja väide, et litsentsilepingu sõlmimise nõue tõendab pahausksust. Kaubamärgiomaniku poolt kaubamärgi kasutamiseks litsentsi pakkumine, litsentsi- ja frantsiisilepingute sõlmimine ning kasutaja poolt litsentsitasude maksmine on tavapärane äripraktika. Ebaõige on hageja väide, et kostja on kunstlikult omandanud kaubamärgiõigused, et neid „ebaõiglaselt” maksma panna. Kostja ei ole ühegi kaubamärgiomaniku õigusi riivanud ning seega puudub mistahes ebaõiglus mistahes kaubamärgiomaniku suhtes. Samuti puudub ebaõiglus hageja suhtes. Kostjal oli õigus vastav kaubamärk registreerida. Ebaõiged on hageja väited hageja ja kostjaga seotud isiku AG vahelise varasema sõbraliku koostöö lõppemise kohta. Poolte vahel on 03.02.2006.a sõlmitud ja täna kehtiv toodete tarne, müügi ja levitamise leping. Lepingu kohaselt annab hageja ile ainuõiguse Ühendkuningriigis ja Iirimaal turustada ja müüa mitmeid tooteid, mille hulgas on nimetatud ka ” XXX” gaasi balloonid. Ebaõige on hageja väide, et kostja on registreerinud kaubamärgi ” XXX” ilma tahteta seda oma toodete tähistamisel kasutada. Asjaolu, et kostja poolt kasutatavale kaubamärgile ” XXX” on lisatud liide „ultra“, ei muuda tähise ” XXX” olemust. KaMS § 17 lg 2 p 1 kohaselt loetakse kaubamärgi kasutamiseks ka kaubamärgi kasutamist kujul, mis erineb kaubamärgi reproduktsioonist ebaoluliste elementide poolest, kui kaubamärgi eristav iseloom ei ole muutunud. Antud juhul erineb tähis ”Ultra XXX” registreeritud kaubamärgist ” XXX” üksnes kauba omadusele viitava, laialdaselt kasutatava ning tähise eristusvõime seisukohast täiesti ebaolulise (ja eristusvõimetu) liite „ultra“ poolest. Tähise ”Ultra XXX” eristusvõimeline ja domineerivam ning seega tarbijale kergemini meeldejääv osa on just sõna ” XXX”. Kaubamärgi “Ultra XXX” tajumist tarbija poolt ei mõjuta tähise osade kokku- või lahkukirjutamine. Kaubamärgi registreerimisel ei esine vastuolu avaliku korra või heade tavadega, mistõttu puuduvad alused kaubamärgiomaniku ainuõiguse KaMS § 9 lg 1 p 7 alusel tühiseks tunnistamiseks. Kostja ei ole rikkunud kellegi õigusi ning on tegutsenud kooskõlas kõikide õigusnormidega, tavade ja praktikaga. Hageja ise käitub pahauskselt ning vastuolus hea usu põhimõttega Hageja B üksus müüb T B G ́ile kuuluva kaubamärgiga ” XXX” tähistatud kaupu ning ei ole kaubamärgi “ XXX” TBG ́i nimele registreerimist vaidlustanud. Tegelikult on hageja huvid suunatud sellele, et tähis ” XXX” oleks registreeritud tema ärilisi huve teenivatele kaubamärgiomanikele. Kostja palub jätta hagi läbivaatamata, selle tläbivaatamiseläies ulatuses
rahuldamata. Kõik hageja menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt välja kostja menetluskulud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostjale kuulub kaubamärk, mille Eesti Patendiamet on 12. jaanuaril 2005.a registreerinud kostja nimele klassides 4, 6 ja 7 (reg nr XXX) järgnevate kaupade suhtes : Klass 4 - veeldatud gaas jooteseadmete, lõike- ja keevituspõletite jaoks; Klass 6 – surugaasimahutid; Klass 7 - gaasi abil töötavad jooteseadmed, lõike- ja keevitusseadmed ning nende osad. Hageja leiab, et kostja nimele kaubamärgi o“ XXX” registreerimine vastuolus Kaubamärgiseaduse ( edaspidi: KaMS) § 52 lg 1, 9 lg 1 p –de 2, 3, 5, 6 ja 7 nõuetega. Hageja vaidlustab kaubamärgi registreerimise kostja nimele ka kostja pahausksusest tulenevalt. KaMS § 52 lg 1 kohaselt võib asjast huvitatud isik esitada “hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui hagi alus oli olemas ka registreeringu tegemise ajal.” KaMS § 9 ning § 10 sätestavad kaubamärgi õiguskaitset välistavad absoluutsed ning suhtelised asjaolud. KaMS-e § 9 lg 1 p 3 sätestab, et õiguskaitset ei saa tähis, mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud. KaMS-e § 9 lg 1 p 5 näeb ette, et õiguskaitset ei saa tähis, mis koosneb üksnes kujust, mis tuleneb kauba olemusest või mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks või mis annab kaubale olemusliku väärtuse. KaMS-e § 9 lg 1 p 2 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, millel puudub eristusvõime, kaasa arvatud üksik stiliseerimata täht, üksik stiliseerimata arv või üksik värv, mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt (KaMS § 9 lg 1 p 10); KaMS § 10 lg 1 p 7 alusel ei saa õiguskaitset tähis, mis on identne või eksitavalt sarnane kaubamärgiga, mis on kasutusel teises riigis ja mis oli seal kasutusel ka taotluse esitamise kuupäeval, kui taotlus on esitatud pahauskselt. KaMS § 9 lg 1 p 6 alusel ei saa õifguskaitset tähis, mis oma olemuselt võib tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi, hulga, otstarbe, väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes ning KaMS § 9 lg 1 p 7 alusel ei saa õiguskaitset tähis, mis on vastuolus avaliku korra või heade tavadega. Viimast aspekti seostas hageja ka kõlvatu konkurentsiga, mille regulatsioon sisaldub konkurentsiseaduses. Konkurentsiseaduse § 50 lg 1 kohaselt on kõlvatu konkurents ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas: 1) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine; 2) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine.”
Konkurentsiseaduse § 50 lg 2 sätestab kõlvatu konkurentsi keelu. Hageja kuulub ühte kontserni firmaga NRInc., mille B üksus ning ka teised tootjad on paljude aastate jooksul müünud nii Põhja-Ameerikas, Euroopa riikides kui ka mujal samasse valdkonda kuuluvaid tooteid kasutades tähist XXX. 16.09.2005 hagiavaldusele oli lisatud tõend lisas nr 3, mis tõendab hageja seotust firmaga NRInc. ning tõend lisas nr XXX hageja ning B üksuse kuuluvusest firma NRInc. koosseisu. Samuti oli hagiavaldusele lisatud tõend lisana nr XXX B üksuse väljavõtetest tootekataloogist tähise “ XXX” kasutamise kohta. KaMS § 52 lg 1 ei sätesta piirangut isiku suhtes, kellel ei ole Eestis elukohta, asukohta ega tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet. Seega saab antud kontekstis piisavaks lugeda asjaolu, et hagi esitanud isikul on asja suhtes olemas huvi. Viimast fakti on aga ka antud asjas hageja tõendanud ning näidanud, et ta pole n.ö “isik tänavalt”, vaid on tegelenud tööstusgaaside valdkonnas mitmeid aastakümneid ning on huvitatud isikuks AS-le kuuluvate ainuõiguste tühiseks tunnistamisel. AG poolt esitatud litsentsi omandamise nõue oma 11.05.2005 kirjas kõigi rahvusvahelise registreeringuga kaetud riikide osas, sisaldades lauset: “Kui Te soovite praegusel ajal või tulevikus vedeldatud gaasi nimetatud maades kaubamärgi “ XXX” all turustada, on Teil selleks vajalik litsents”, siis taoline nõue viitab asjaolule, et hageja huvid on taolise nõudega rikutud. Hageja on tarninud XXX tooteid AG üksusele Hispaanias, mis on ka üks rahvusvahelise registreeringuga kaetud riikidest. Kuigi kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud oma õigustatud huvi olemasolu Eestis, leiab kohus, et tõendatud on hageja õigustatud huvi olemasolu teistes rahuvusvahelise registreeringu taotlusega hõlmatud riikides, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja on hagi esitamiseks huvitatud isikuks KaMS § 52 mõttes ja puudub alus hagi läbivaatamata jätmiseks. Hageja leiab, et tähis “ XXX” on teatud gaasi üldnimetus. Samas on hageja menetluse käigus esitanud erinevaid seisukohti antud asjaolu käsitlemisel. 16.09.2006 hagiavalduses märgib hageja, et tegemist on gaasiga metüülatsetüleen-propadieen ja tähis “ XXX” tuleneb eeltoodud keemilise nime teatud tähtedest. 15.02.2006 hagiavalduse täienduse lk 5 märgib aga hageja, et tähis “ XXX” tähendab hoopis „metüülatsetüleen-propadieen (pluss petrooleum)”. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et ka hagejal endal puudub selge arusaam, millise gaasi üldnimetus ” XXX” väidetavalt on. Seega ei saa õige olla ka hageja seisukoht, et vastava ala tarbijaskonnale seostub sõna “ XXX” alati konkreetse gaasiga. Asja materjalidest nähtub, et Saksa ettevõtja Messer Group Gmbh kasutab kaubamärki “ XXX” hoopis propüleeni (propeeni) tähistamiseks ning Rootsi ettevõtja Sievert AB propeeni ja isobutaani segu tähistamiseks. Kohus leiab, et tõendamata on hageja väide, et Messer Group GmbH oleks kunagi kasutanud tähist ” XXX” metüülatsetüleen-propadieeni tähistamiseks, ning et saaks rääkida gaasi koostise muutmisest. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tähis “ XXX” oleks Eestis tuntud kui teatud gaasi üldnimetus. Hageja väidab, et Eesti tarbijaskonna jaoks tähendab “ XXX” teatud gaasi üldnimetust. Dokumentaalsete tõenditena on hageja esitanud AS-i rakendusosakonna väljastatud arvamuse ning 2002.a Patendiametile esitatud kaubamärgi ”B MAF/ XXX” registreerimise taotluse. Kohus leiab, et nimetatud tõendid ei kinnita hageja väiteid. Kostja on märkinud, et AS-i arvamus ei saa olla erapooletu, kuivõrd AS tegutseb tööstusgaaside tarnijana, mistõttu mõjutab kaubamärgi “ XXX” õiguskaitse olemasolu ilmselgelt tema ärihuve. Hageja nimetatut ümber lükanud ei ole. Kui tähis “ XXX” on kostja kaubamärgina registreeritud, siis peab AS selle kasutamiseks saama kostjalt loa, samas kui kaubamärk “ XXX” ei ole registreeritud, võib tähist “ XXX” vabalt kasutada. Sisuliselt nähtub AS arvamusest, et arvamuse andja teab, et tegemist on kaubamärgiga, ning on üllatunud, et vastav kaubamärgiomaniku kodulehekülg seda asjaolu ei kinnita. Seega AS vähemalt möönab, et tegemist on (välismaise) kaubamärgiga mitte aga gaasi üldnimetusega. Hageja viidatud Baltenergo OÜ poolt Patendiametile esitatud kaubamärgi registreerimise taotluse osas leiab kohus, et nimetatu ei ole usaldusväärne tõend hageja väite kinnitamiseks. Tegemist on
ühe juriidilise isiku poolt esitatud kaubamärgi registreerimise taotlusega, mis muuhulgas sisaldab sama tähtede kombinatsiooni ( XXX) ning mis on esitatud vedelgaasi (autokütuse) jae- ja hulgimüügiteenuste suhtes klassis 35. Nimetatu ei kinnita kuidagi, et vastav tähis oli/on Eestis vastava valdkonna spetsialistide seas kasutusel kui teatud gaasi üldnimetus. Kohus nõustub kostja väitega, et isegi, kui üksikud isikud praktikas oleksid leidnud, et keemilise ühendi esitähtesid on mugav kasutada nt vastava aine nimetamiseks, ei anna see veel alust väita, et antud juhul ongi tegemist gaasi üldnimetusega. Kohus leiab, et hagi rahuldamiseks ei piisa selle tõendamisest, et tähis “ XXX” on välisriikides tuntud kui konkreetse gaasi üldnimetus. Tulenevalt kaubamärgi õiguskaitse territoriaalsuse põhimõttest peab olema tõendatud selline tuntus Eestis. See tähendab, et kaubamärk omandab õiguskaitse üksnes konkreetse riigi, kus registreerimist taotletakse, territooriumil. Eeltoodust tulenevalt saab registreeringu tühistamise nõudes tugineda vaid vastava territooriumiga seotud asjaoludele ehk siis asjaolule, et tähis ei ole Eestis eristusvõimeline. Seega on ebaõige hageja seisukoht, et piisab tõendamisest, et sõna “ XXX” on teatud välisriikides omandanud teatud gaasi üldnimetuse tähenduse. Samas ei ole hageja ka tõendanud, et tähis “ XXX” on mujal maailmas tuntud kui teatud gaasi üldnimetus.Tähis XXX on kaubamärgina registreeritud mitmetes riikides. Kostja on märkinud, et hetkel on kaubamärgi “ XXX” omanikeks teistes riikides muuhulgas TBG (USAs, Ühendatud Kuningriigis, Šveitsis, Austraalias), Messer Group GmbH (Saksamaal), ALCI. (Kanadas), IGT Industria Gas Tecnici SPA (Itaalias), Gasco Limited (Euroopa Liidus) jne. Hageja nimetatut ümber lükanud ei ole. Kohtule esitatud dokumentaasete tõenditega on tõendatud, et erinevad isikud kasutavad tähist XXX erineva keemilise koostisega gaaside segusid tähistava kaubamärgina. Nii on tõendatud, et Messer Group Gmbh kasutab kaubamärki “ XXX” propüleeni (propeeni) tähistamiseks, Rootsi ettevõtte Sievert AB poolt turustatav gaasisegu Ultra XXX koosneb propeenist (50-100%) ja isobutaanist (10-25%), hageja üksuse B XXX-balloonid on segu metüülatsetüleen-propadieenist ja veeldatud petrooleumgaasist ning hageja koostööpartneri TBG`i poolt turustatav ” XXX”-gaas on segu metüülatsetüleen-propadieenist (44%) ja veeldatud petrooleumgaasist (56%) . Eeltoodust tulenevalt puudub alus väita, et tarbijaskond seostaks tähist XXX ühe konkreetse gaasiga. Euroopa Ühenduse kaubamärgina on tähis XXX registreeritud 2006.a, Austraalias 2003.a, Šveitsis 1984.a, Prantsusmaal 1986.a, ning Norras 2005.a, Hispaanias 2005.a, Türgis 2005.a, Rumeenias 2006.a ja Rootsis 2007.a. Seega ei saa väita, et kaubamärgi registreerimine oli võimalik vaid varem ja et tänaseks on tähis oma eristusvõime minetanud. Kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused jagunevad kaheks: 1. absoluutsed kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud (KaMS § 9) - need on asjaolud, mis tulenevad tähise, mille registreerimist kaubamärgina soovitakse, olemusest. See tähendab, et märk kui selline ei ole oma olemusest tulenevalt kaubamärgina registreeritav (muuhulgas eritusvõime puudumine) 2. kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud (KaMS § 10) – siin on registreerimisest keeldumise aluseks eelkõige teisele isikule kuuluvad õigused: varasem kaubamärk, ärinimi, raviminimi, autoriõigus jne. Kostja kaubamärgi registreerimisest keeldumine teistes riikides põhineb suhtelistele õiguskaitset välistavate asjaoludele, eelkõige on registreerimisest keeldumise aluseks teisele isikule kuuluv identne või sarnane kaubamärk. Seega on märk tunnistatud iseenesest eristusvõimeliseks ja registreeritavaks, ent kuivõrd keegi teine on sarnase kaubamärgi (Hispaanias “ XXX”, Jaapanis “ XXXS” ja “XXX”, Rumeenias “XXX.+kujutis”, Lõuna-Koreas “XXX” ja “ XXXS”, Rootsis “ XXXS”) identsete või sarnaste kaupade osas eelnevalt juba registreerinud, siis kostja ei ole teatud kaupade suhtes õiguskaitset saanud. Küll on Horvaatias ja Singapuris jäetud märk registreerimata asjaolu tõttu, et see on eristusvõimetu. Samas ei nähtu dokumentaalsetest tõenditest, et Horvaatias oleks registreerimisest keeldumise põhjuseks asjaolu, et vastav sõna tähendab metüülatsetüleen-propadieeni. Singapuris on esialgset registreerimisest keeldumist tõesti põhjendatud asjaoluga, et kaubamärk näib olevat metüülatsetüleen-propadieen akronüüm, ent antud asjaolu ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust,
kuivõrd nimetatud keeldumine on esialgne ja registreerimisest ei keelduta, kui tõendatakse, et kaubamärk on omandanud eristusvõime enne taotluse esitamise kuupäeva. Lisaks eeltoodule tuleb seda, kas vastav tähis on eristusvõimeline, hinnata igal territooriumil, kus õiguskaitset soovitakse, eraldi. Kuna Euroopa kaubandusruumis ei ole “ XXX” omandanud kauba liiginimetuse tähendust, on kaubamärgi registreerimine siin lubatud. Kaubamärk “ XXX” on klassis 1 (tööstuslik veeldatud gaas) registreeritud ka Euroopa Ühenduse kaubamärgina (reg.nr 00415841). Euroopa Ühenduse Siseturu Ühtlustamise Amet on seega teostanud kaubamärgi ” XXX” absoluutsete registreerimisest keeldumise aluste osas kaubamärgi ekspertiisi ja leidnud, et kaubamärk “ XXX” on gaaside osas eristus- ja õiguskaitsevõimeline. Kostja rahvusvaheline kaubamärk “ XXX” on registreeritud Hispaanias, Norras, Türgis, Rumeenias ja Rootsis. Seega on peetud seda piisavalt eritusvõimeliseks nendes riikides. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud materjalid ei tõenda, et “ XXX” oleks teatud gaasi üldnimetus. Enamikul hageja poolt esitatud dokumentidel on tähise “ XXX” järgi märgitud tähis ®. Nimetatud tähise näol on tegemist registreeritud kaubamärgile viitava hoiatustähisega. Seega kinnitavad hageja esitatud tõendid, et ka teised riigid peavad tähist “ XXX” piisavalt eristusvõimeliseks ning tegemist ei ole teatud gaasi üldnimetusega. Kohus leiab, et kaubamärk ” XXX” on eristusvõimeline nii klassi 4 kui ka klassi 6 ja 7 kuuluvate kaupade osas. Ka klassi 6 ja 7 kuuluvate kaupade puhul on tähis ” XXX” hageja arvates kirjeldav, kuivõrd tähis ” XXX” kantuna surugaasimahutitele ja gaasi abil töötavatele jooteseadmetele, lõike- ja keevitusseadmetele, kirjeldab selliste toodete olemust, kvaliteeti või otstarvet; st need kas sisaldavad endas ” XXX” gaasi või on mõeldud kasutamiseks koos ” XXX” gaasiga. Kohus eeltooduga ei nõustu. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et tähis ” XXX” oleks Eestis kasutusel teatud gaasi üldnimetusena ning seega ei tähenda vastava tähise kandmine mahutitele või seadmetele, et need sisaldaksid või oleksid kasutatavad vaid gaasiga. Tähis ” XXX” kui väidetav gaasi üldnimetus ei seostu surugaasimahutite, jooteseadmete, lõike- ja keevitusseadmetega ega anna nimetatud seadmetele olemuslikku väärtust. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks käitunud pahauskselt kaubamärgi registreerimisel, mistõttu puudub alus kaubamärgiomaniku ainuõiguse KaMS § 9 lg 1 p 10 ja § 10 lg 1 p 7 alusel tühiseks tunnistamiseks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostja pelk teadlikkus tähisest ” XXX” ei oma asja lahendamisel õiguslikku tähendust. KaMS § 9 lg 1 p 10 ja § 10 lg 1 p 7 rakendamiseks peab hageja tõendama kostja pahausksuse. KaMS § 9 lg 1 p 10 ja § 10 lg 7 rakendamine eeldab lisaks varasematest kaubamärkidest teadmisele ka registreerimistaotluse esitaja pahausksust. Kaubamärk omab õiguslikku tähendust üksnes selles riigis, kus kaubamärgiomanik tähist kaitsta soovib ja registreerimistaotluse esitab. Ilma vastava registreeringuta kaitstakse vaid üldtuntud kaubamärke tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6bis tähenduses. Kuna kaubamärgi ” XXX” näol ei ole tegemist üldtuntud kaubamärgiga, omab tähendust vastava kaubamärgi registreeringu koht. Riikides, kus kaubamärgiomanik tähist kaitsta soovinud ei ole, on tegemist vaba tähisega, mida teised isikud võivad vabalt oma kaubamärgiks valida ja registreerida. KaMS § 9 lg 1 p 10 ja § 10 lg 1 p 7 kohaldamine oleks võimalik vaid juhul, kui sellise vaba ja registreerimata märgi oma nimele registreerimine kaubamärgiomaniku poolt oleks seotud taotleja pahausksusega, kusjuures sellist pahausksust peab tõendama hageja. KaMS eeldab kaubamärgiomaniku heausksust, vastupidise tõendamiskoormus lasub hagejal. Põhjendamatud on hageja väited kostja AG nn kokkumängu kohta. Kostja on aktsepteerinud kõigi teiste kaubamärgiomanike õigusi ega ole esitanud kaubamärgi registreerimise taotlusi riikides, kus teised isikud on tähise ” XXX” registreerinud. Kostja rahvusvahelise kaubamärgi registreering puudutab vaid neid riike, kus teistel kaubamärgi ” XXX” omanikel ( TBG, Messer GmbH, jt) ega ka mistahes kolmandatel isikutel huvi ei ole olnud. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et litsentsilepingu sõlmimise nõue tõendab pahausksust. Kohus on seisukohal, et kaubamärgiomaniku poolt kaubamärgi kasutamiseks litsentsilepingu
sõlmimine ning litsentsitasude maksmine on tavapärane äripraktika, mida ei saa käsitleda pahausksusena. Kohus leiab, et iseenesest ei oma asja lahendamisel õiguslikku tähendust hageja ja kostjaga seotud äriühingu AG sõbralike koostöösuhete jätkumine või lõppemine. Koostööpartnerite vahetamine on vaba turumajanduse kontekstis tavapärane käitumine, mis ei anna pahausksuse eeldamiseks. Samas on hageja väide koostöösuhete lõppemise kohta ümber lükatud kostja esitatud dokumentaalse tõendiga - hageja ja AG vahel sõlmitud koostöölepinguga. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on kaubamärgi ” XXX” registreerinud ilma tahteta seda oma toodete tähistamisel kasutada. Hageja leiab, et tegelikult kasutab kostja vaid tähist ”Ultra XXX”, mitte aga vaidlusalust tähist ” XXX”. KaMS § 17 lg 2 p 1 kohaselt loetakse kaubamärgi kasutamiseks ka kaubamärgi kasutamist kujul, mis erineb kaubamärgi reproduktsioonist ebaoluliste elementide poolest, kui kaubamärgi eristav iseloom ei ole muutunud. Antud juhul erineb kostja poolt kasutatav tähis ”Ultra XXX” registreeritud kaubamärgist ” XXX” üksnes kauba omadusele viitava, laialdaselt kasutatava ja tähise eristusvõime seisukohast ebaolulise ja eristusvõimetu eesliite ”ultra“ poolest. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et tähise ”Ultra XXX” eristusvõimeline ja domineerivam ning seega tarbijale kergemini meeldejääv osa on sõna ” XXX.” Samuti ei mõjuta kaubamärgi “Ultra XXX” tajumist tarbija poolt tähise osade kokku- või lahkukirjutamine, kuivõrd sõna “ultra” on keelekasutuses tavapärane ning tähise tarbijale meeldejääv osa on sõna “ XXX”. Kuivõrd hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, milles konkreetselt seisneb kaubamärgi XXX registreeringu vastuolu heade kommete ja tavadega, asub kohus seisukohale, et puuduvad alused kaubamärgiomaniku ainuõiguse KaMS § 9 lg 1 p 7 alusel tühiseks tunnistamiseks. Hageja ei ole kohtule esitanud ka veenvaid põhjendusi selle kohta, milles seisneb kostja poolt kõlvatu konkurentsi osutamine Konkurentsiseaduse § 50 lg 1 tähenduses. Arvestades eeltoodut tuleb hagi jätta rahudamata täies ulatuses. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006.a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS (kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioonis) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS (kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioonis) § 61 lg 1 p 2 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määrasmisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kostja on tasunud teda asjas esindanud vandeadvokaadile õigusabi eest 122 400 krooni, millest on palunud välja mõista 59 000 krooni, lähtudes advokaaditasu ülempiirist ( 50 000 krooni+ käibemaks) ja teda asjas esindanud patendivolinikule tasutud õigusabi eest 187 016 krooni. Kohus leiab, et õigusabikuluna kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 59 000 krooni, kuivõrd nimetatud kulu on kohtu hinnangul justiitsministri poolt kehtestatud ülempiiriks õigusabikulu väljamõistmisel. Tiia Mõtsnik
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.