Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Kohtunik
Piret Randmaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.juunil 2007.a. Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-4801
Tsiviilasi
ASAS-i hagi AP,
JT, AS ja IIv IIvastu võla võla 14.420,45 krooni, krooni, intressi 3.593,39 krooni, viivise 2.123,02 krooni, krooni, leppetrahvi 2.884,09 krooni, krooni, kahjuhüvitise 7.000 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulude 2.550 2.550 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised Menetlusosalised ja
Hageja – AS (r.k. XXX, asukoht XXX Tartu)
nende esindajad
Hageja esindaja – MT (AS XXX Tartu) Kostja: AP (i.k. XXX, elukoht XXX, Kohila vald XXX); Kostja: JT(i.k. XXX elukoht XXX Tallinn): Kostja: AS(i.k. XXX, elukoht XXX, Maardu XXX); Kostja: II(i.k. XXX, elukoht XXX, Tallinn XXX)
AS-l on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos kohtukulude nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui nende tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr XXX) või Hansapangas (arve nr XXX) märkides viitenumbriks XXX. Menetluse käik 05.02.2007.a. Harju Maakohtusse esitatud hagis palus AS välja mõista kostjatelt solidaarselt 32.570,95 krooni võla, viiviste, intressi, leppetrahvi, tekitatud kahju ja asja käsitluskulude katteks APga 08.04.2005.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel ja teiste kostjatega samal kuupäeval sõlmitud käenduslepingute alusel. Kohus võttis hagi menetlusse ja väljastas hagiavalduse, selle menetlusse võtmise määruse ja kostjate kirjaliku vastuse esitamise kohustuse kostjatele. Kostja AP on hagimaterjalid koos lisadega ning kohustusega esitada kirjalik vastus hagile kätte saanud isiklikult ; kostja JT on samuti hagimaterjalid koos lisadega kätte saanud isiklikult ; AS on talle saadetu kätte saanud isiklikult ja II saadetu on vastu võtnud tema XXX. Vastust hagile keegi kostjatest ei esitanud. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostjad, vaatamata kohtu nõudmisele hagile kirjalikult vastus esitada, seda tähtaegselt ei teinud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402, mille alusel tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik
seda rikub. VÕS § 115 lg 1 sätesatab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 113 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult ka viivitusintressi. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulu – riigilõiv- jätta kostjate kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.