Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-07-5897
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. juuni 2007.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-5897
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Axxxxx Gxxxxxxx ja Axxx Kxxx vastu 11 424,62 krooni ning lisanduva viivise solidaarses nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23 Tartu 51006); Hageja esindaja: Artur Maljukov (e-post: [email protected]); Kostjad: Axxxxx Gxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Axxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx);
Kohtuistungi toimumise aeg
Lihtsustatud korras, kirjalikus menetluses
Hagi rahuldada. Välja mõista Axxxxx Gxxxxxxxxxxx ja Axxx Kxxxxxxt solidaarselt Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks 11 424,62 (üksteist tuhat nelisada kakskümmend neli krooni ja kuuskümmend kaks senti) krooni. Sissenõutavast summast 2639,26 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 5245,01 krooni sissenõutavaks muutunud intress, 1002,50 krooni viivis ning 2537,85 krooni leppetrahv. Välja mõista Axxxxx Gxxxxxxxxxxx ja Axxx Kxxxxxxx solidaarselt Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks viivis tasumata võlasummalt alates 19.02.2007 kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni 28,68 % tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulude jaotus: Jätta kõik menetluskulud solidaarselt Axxxxx Gxxxxxxx`i ja Axxx Kxxx`i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
1 (2)
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Balti Investeeringute Grupi Pank AS on kohtule esitanud hagi, milles palub Axxxxx Gxxxxxxxxxx ja Axxx Kxxxxxx solidaarselt välja mõista 11 424,62 krooni, sh. tagastamata krediidisumma, intress, viivis ning leppetrahv. Lisaks palus hageja kostjatelt välja mõista viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, protsendina põhinõudest. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas neid lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult hiljemalt 04.maiks 2007.a. Hagimaterjalid kostja Axxxxx Gxxxxxxxx elukohas on vastuvõtnud tema poeg K.Gxxxxxxx ja kostja Axxx Kxxxx elukohas tema õde M.Vxxxxx. Kohus loeb TsMS § 322 lg 1 alusel hagimaterjalid kostjatele kättetoimetatuks. Kostja Axxxxx Gxxxxxxx vastas kohtule 11.04.2007, et tunnistab hagi ja on nõus võlgnevuse tasuma. Teine kostja Axxx Kxxx hagile vastanud ei ole. TsMS § 407 alusel loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik lahendada sisuliselt. Kohus kohaldab TsMS § 405 lg 1 ja menetleb hagi lihtsustatud korras, kirjalikus menetluses, ilma pooli kohtusse kutsumata. Arvestades asjaolu, et üks kostja on hagi õigeks võtnud ja teine pole hagile tähtaegselt vastanud, kohaldab kohus TsMS § 444 analoogiat tagaselja- ja kostja õigeksvõtul põhineva otsusega ning jätab otsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma krediiti või laenu. Hageja andis Axxxxx Gxxxxxxxxxx krediiti 20 000 krooni. Kostja rikkus lepingut jättes kohaselt tasumata tarbijakrediidilepingust tulenevad osamaksed. VÕS § 416 lg 1 näeb ette krediidiandja õiguse öelda leping üles tarbija makseviivituse korral. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. VÕS § 158 lg 1 ja lepingu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Hageja ja Axxx Kxxxx vaheline võlasuhe tuleneb käenduslepingust. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuste rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue tuleb rahuldada kogu ulatuses. Menetluskulude jaotus: TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus lahendas asja kostjate kahjuks, siis tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 alusel vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik:
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.