Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Piret Rõuk 31. mai 2007 a Tallinnas
Tsiviilasja number
2-07-8998
Tsiviilasi
AS hagi ÜL vastu 721,95 krooni võla ja 720,95 krooni viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS (reg kood XXX; asukoht XXX) esindajad Hageja volitatud esindaja: Raido Reinsalu (AS Lindorff Eesti, XXX) Kostja: ÜL(isikukood XXX); elukoht XXX
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Menetluskulude jaotus
Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Vastavalt tsiviilkohtmenetluse seadustiku (TsMS) § 307 lg 1 alusel on kostjale Kristina Viirpuu kätte toimetatud kohtudokumendid isiklikult allkirja vastu , mida tõendab väljastusteade kohtutoimikus. 28.03.2007 a kohtumääruse alusel on kostjale määratud vastamistähtajaks 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest. Kostja tähtaegselt kohtule vastanud ei ole.
Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse §-le 11 kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 01.07.2002 a, enne käesoleva seaduse jõustumisel kehtinud seadust. Seega materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on TsK § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TsK § 191 lg 1 sätestab, et leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja esindaja kulu jätta kostja kanda. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.