Tartu linna hagi E.S. ’i, L.S. ’i, M.M. , M.S. ’i ja A.S. ’i vastu 19 087,25 krooni nõudes ja eluruumi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest
Menetlusosalised ja nende
•
esindajad • • • • •
hageja: Tartu linn, esindaja Tartu Linnavalitsus (Raekoda, 50089 Tartu), volitatud esindaja jurist Karin Traks kostja: E.S. kostja: L.S. kostja: M.M. (eestkostja E.S. , kostja: M.S. (eestkostja L.S. , kostja: A.S.
Kohtuistungi toimumise aeg
22. mai 2007
Protokollija
istungisekretär Margit Mägi
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tartu linna hagi E.S. ’i, L.S. ’i, M.M. , M.S. ’i ja A.S. ’i vastu.
2.Välja mõista E.S. ’ilt hooldus- ja kommunaalteenuste võlg 19 087,25 krooni (üheksateist tuhat kaheksakümmend seitse krooni ja kakskümmend viis senti) Tartu linna kasuks.
Mõista eluruum asukohaga V. 29-1 Tartus E.S. ’i, L.S. ’i, M.M. , M.S. ’i ja A.S. ’i valdusest Tartu linna valdusesse. Eluruumi vabatahtlikult tagastamisest keeldumise korral tõsta E.S. , L.S. , M.M. , M.S. ja A.S. eluruumist V. 29-1 Tartus välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostjate E.S. i ja L.S. i kanda solidaarselt. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
26.veebruaril 2007 esitas Tartu linn Tartu Maakohtusse hagi hooldus- ja kommunaalteenuste võla 13 780,50 krooni väljamõistmiseks ja eluruumi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Hagiavalduse kohaselt võeti E.S. 17.08.2001 arvele eluasemeteenust vajava isikuna. Alates 07.11.2001 elab E.S. sotsiaaleluruumis asukohaga V. 29-1 Tartu. Viimane sotsiaaleluruumi üürileping sõlmiti Tartu linna ja E.S. i vahel 13. aprillil 2005 tähtajaga üks aasta, s.o kuni 12.04.2006. 27.01.2006 on saadetud E.S. ile teade üürilepingu lõppemisest. 07.07.2006 toimunud Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni koosolekul otsustati mitte pikendada E.S. iga ja kaastaotlejate M.M. , A.S. i, L.S. i ja M.S. iga üürilepingut sotsiaaleluruumile V. 29-1. 03.11.2006 toimunud Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni protokollilise otsuse nr 36 p 9.2 alusel kohustus E.S. vabastama nimetatud eluruumi hiljemalt 10.12.2006. 26. jaanuaril 2007 on saadetud E.S. ile teade, kus antakse võimalus tuua korterivõtmed hiljemalt 12.02.2007 aadressil Küüni 5, koos hoiatusega algatada vastasel korral kohtumenetlus. Hagiavalduse esitamise päevani ei olnud E.S. sotsiaaleluruumi vabastanud. Kostjad on jätnud täitmata sotsiaaleluruumi kasutamisega seonduvad kohustused – seisuga 01.02.2007 oli kostjate hooldus- ja kommunaalteenuse võlgnevus 13 780,50 krooni. 14.05.2007 esitas hageja hagiavalduse täienduse hagihinna suurendamiseks 19 087,25 kroonini. Hageja palub välja mõista E.S. ilt hageja kasuks 19 087,25 krooni ning mõista eluruum asukohaga V. 29-1 Tartus E.S. i, L.S. i, M.M. , M.S. i ja A.S. i valdusest Tartu linna valdusesse. Eluruumi vabatahtlikult tagastamisest keeldumise korral palub hageja tõsta kostjad nimetatud eluruumist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda.
KOSTJATE VASTUVÄITED
Kostja E.S. teatas 05.04.2007 avalduses, et ei esita vastuväiteid hagile. Kostja palus arvesse võtta, et tal on kodus 2aastane keskmise puudega laps, kes põhjustab lisakulutusi. Kostja L.S. teatas 05.04.2007 avalduses, et tal puuduvad vastuväited asja menetlusse võtmise suhtes.
KOHTUISTUNG
Kohtuistungil osalesid hageja esindaja ning kostja E.S. . Kostja L.S. kohtuistungile ei ilmunud, kuid teatas 07.05.2007, et ei saa istungile tulla ning jääb oma seisukohtade juurde. Hageja jäi istungil oma seisukohtade juurde ning palus hagi rahuldada. Hageja leidis, et kui kostjad eluruumist välja tõsta, võivad nad taotleda väiksemat eluruumi. Hageja väitis, et kostja E.S. ei ole seni väiksema eluruumi taotlemiseks esitanud ühtegi avaldust. Kostja jäi istungil oma seisukohtade juurde ja teatas, et ei vaidle hagile vastu. Kostja väitis, et on suuliselt taotlenud väiksemat eluruumi, aga taotlust ei ole rahuldatud. Kostja leidis, et tema elukohas pääseb koridoris igaüks vett võtma ja ta ei kasuta tegelikult vett nii suures koguses kui see,
mille eest temalt tasu küsitakse. Kostjal ei ole millegagi võlga maksta. Kostja väitis, et L ega M.S. ei ela vaidlusaluses eluruumis, M on lastekodus. V. 29-1 elavad E. S, M.M. ja A.S. . Kostja nõustus hagiga ning on valmis kandma ka kohtukulud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kõigepealt võtab kohus seisukoha võlanõude (I) ja siis eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise (II) osas.I Hageja väitel on kostja E.S. i hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus 19 087,25 krooni. Kostja E. S elas V. 29-1 sotsiaaleluruumis sotsiaaleluruumi üürilepingu nr 1768 (sõlmitud Tartus
13.aprillil 2005) alusel. Lepingu kohaselt andis üürileandja (Tartu linn) E. S ja tema perekonnaliikmete kasutusse sotsiaaleluruumi asukohaga Tartus V. tänaval majas nr 29 korteris 1. Lepingu p 4.2.4 järgi kohustus üürnik (E. S) tasuma üüri, kandma kõrvalkulud ja asjaga seotud maksud üürileandja poolt esitatud arvete alusel lepingus sätestatud tähtajal ja korras. Kõrvalkuludena sätestab lepingu p 5.4 vee ja kanalisatsiooniteenused vastavalt arvetele, soojavarustuseks vajaliku soojuse vastavalt tegelikule tarbimisele arvete alusel, maamaksu, tarbitud elektrienergia ja hoonekindlustuse. Üüri ja kõrvalkulud kohustus üürnik vastavalt p-le 5.8 tasuma hiljemalt arve esitamise kuu 25. kuupäevaks, kui arvel ei ole teisiti märgitud VÕS § 292 lg 1 alusel peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Nagu eespool märgitud, on üürilepingus kõrvalkulude tasumise kohustuses kokku lepitud. VÕS § 294 sätestab, et kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepingus on kokku lepitud üüri ja kõrvalkulude tasumine hiljemalt arve esitamise kuu 25. kuupäevaks. Kostjad ei ole vastu vaielnud hageja väidetele, et kostja võlgneb hagejale kokku 19 087,25 krooni ning et ta ei ole seda võlgnevust tasunud. Kuigi E.S. väitis kohtuistungil, et ei ole arvetel näidatud koguses vett tarbinud, ei ole ta oma väidet millegagi põhjendanud ja on samas põhimõtteliselt nõustunud hageja nõudega. Seega loeb kohus hageja nõude põhjendatuks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja võlanõude ja mõistab kostja E.S. ilt välja 19 087,25 krooni hageja kasuks. II Pooltevahelise üürilepingu p 2.1 sätestab lepingu tähtajaks 1 aasta. Lepingu p 2.3 järgi on üürnik lepingu lõppemisel kohustatud eluruumi vabastama. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Üürileping hageja ja kostja E. S vahel on lõppenud ja üürileandja kohustas kostjaid vabastama eluruumi hiljemalt 10. detsembriks 2006. Hageja väitel ei ole kostjad eluruumi hagejale tagastanud. Kostjad ei ole nimetatud väitele vastu vaielnud, seega loeb kohus need asjaolud kostjate poolt omaksvõetuks ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 alusel ei peatu neil pikemalt. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Et kostjate valdusel puudub pärast lepingu lõppemist õiguslik alus, on kostjatel kohustus eluruum hagejale tagastada. Kostjad ei ole nimetatud kohustust täitnud. Seega, lähtudes hageja nõudest ja eeltoodud asjaoludest, mõistab kohus eluruumi asukohaga V. 29-1 Tartus E.S. i, L.S. i, M.M. , M.S.
i ja A.S. i valdusest välja Tartu linna valdusesse. Eluruumi vabatahtlikult tagastamisest keeldumise korral on hagejal õigus nõuda kostjate eluruumist väljatõstmist täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras. TMS § 180 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Lõige 3 kohaselt kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusesse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 165 lg-le 1 kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või – kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus leiab, et käesolevas kohtuasjas tuleb menetluskulud jätta kostjate E.S. i ja L.S. i kanda solidaarselt.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.