2 – 05 – 1048
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Otsuse tegemise aeg ja koht:
„31“mail 2007.a. Jõhvi linnas
Tsiviilasja number:
2 – 05 – 1048
Tsiviilasi:
Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi S I vastu 2 687.11 krooni soojavõla ja 544.20 krooni kohtukulude nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Hageja: Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xx, asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas); Hageja lepinguline esindaja: P P (isikukood: xxx); Kostja: S I (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub;
Kohtuistungi toimumise aeg:
„30“aprill 2007.a.
Kohtuistungist osavõtjad:
Istungisekretär Laila Üleoja ja hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, P P;
RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Mõista S I (isikukood: xxx, elukoht: xxx, Ida – Virumaal) välja 2 687.11 krooni (kaks tuhat kuussada kaheksakümmend seitse krooni ja 11 senti) soojusenergia võlga Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas) kasuks. Kohtukulude jaotus: Kõik käesoleva kohtumenetlusega seotud kohtukulud panna S I kanda. Mõista S I (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 544.20 krooni (viissada nelikümmend neli krooni ja 20 senti) kohtukulu Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas) kasuks. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras
(tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud kohtule hagiavalduse S I vastu 2 687.11 krooni soojavõla ja 544.20 krooni kohtukulude nõudes põhjusel, et S I, olles, vastavalt Viru Maakohtu Kinnistusameti Ida – Viru kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.14067 ärakirjale, korteriomandi, asukohaga: xxx, omanik on jätnud tasumata S I poolt korteris tarbitud soojusenergia eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on saatnud S I igakuuliselt arved, millel on näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga „01“märts 2005.a. moodustub S I võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 2 687.11 krooni, mis on S I poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus hagiavalduses seisukohale, et Korteriühistu seaduse §13 kohaselt peab korteriomandi omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. S I seda teinud ei ole ning S I on säästnud ilma seadusliku aluseta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt 2 687.11 krooni. Palus hagi rahuldada.
Kirjalikus vastuses kohtule (tl.14-15) kostja, S I, vaidleb hagile vastu ja palub hagi jätta rahuldamata, kuna S I on oma korteris üle läinud alternatiivküttele ning Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt toodetud soojusenergiat ei tarbi.
Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, P P, palus kohtuistungil tsiviilasja lahendada sisuliselt ilma kostjata, S I. Hageja esindaja, P P selgitas kohtuistungil kohtule täiendavalt, et varem on S I tunnistanud oma võlga Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees ning nõustus võla tasumisega 12 – kuulise maksegraafiku alusel. Viimati maksis S I täielikult oma keskküttearve 2001.a. juunis. Samast ajast läks S I üle gaasiküttele. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus arvestas asjaoluga, et S I on üle läinud alternatiivküttele ja arvestas
temale edaspidi soojaarveid ainult 15% ulatuses S I poolt kaudse soojusenergia kasutamise eest. Neid vähendatud (15% ulatuses) esitatud arved on S I jätnud omavoliliselt tasumata. Hageja esindaja, P P, palus kohtuistungil hagi rahuldada ning S I välja mõista Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kasuks 2 687.11 krooni soojavõlga kaudse soojusenergia kasutamise eest paljukorterilises elumajas ning 544.20 krooni kohtukulusid. Kostja, S I, kohtuistungile ei ilmunud, kirjalik kohtukutse käes allkirja vastu (üle antud konstaabel M V poolt). Kohtule pole laekunud S I kirjalikku avaldust istungi edasilükkamise kohta või temal seadusliku takistuse olemasolu kohta. Samuti ei ole S I esitanud kohtule kirjalikku avaldust enda isiklikuks ärakuulamiseks kohtu poolt. Kohtukutsel hoiatus, et poole istungile ilmumata jätmisel võidakse kohaloleva poole nõudel lahendada tsiviilasi sisuliselt ilma kostjata. Kohus rahuldas hageja esindaja, P P, taotluse.
Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Viru Maakohtu Kinnistusameti Ida – Viru kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.14067 ärakirjaga (tl.7). Maksekorraldusega nr.2 (tl.4) riigilõivu tasumise kohta. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud S I võlaarvestusega (tl.8). Väljavõttega S I isikukontost nr.30754 (viitenumber 307541) (tl.9-10), mille kohaselt võlgneb S I Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus seisuga „01“märts 2005.a. tarbitud soojusenergia eest 2 687.11 krooni. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus registreerimisdokumentidega (tl.5-6). S I kirjaliku vastusega kohtule (tl.14-15). S I kirjaliku avaldusega Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus (tl.16). Aktsiaseltsi Jõhvi Linnamajandus poolt koostatud aktiga (tl.17). Korteri plaaniga (tl.18-19). Aktsiaseltsi Minu Vara Ida makseteatisega (tl.20). Aktsiaseltsi Eesti Energia poolt koostatud S I võlaarvestusega (tl.21). S I andmete rahvastikuregistri väljatrükiga (tl.27). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kirjaliku seisukohaga käesolevas tsiviilasjas (tl.32-33). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt S I esitatud soojaarvetega (tl.34-49).
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. Aga samuti kuuluvad rakendamisele „Elamuseaduse“ §6 sätted, mille kohaselt peab eluruumi omanik tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse
normatiivaktidele. Eluruumi korrashoiu kohustuse täielik või osaline üleandmine teisele isikule (sh. üürnikule) ei vabasta omanikku selle kohustuse täitmise tagamisest ning ES §37 lg.3 sätted, mille kohaselt, lisaks üürile eluruumi kasutamise eest, peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa. Vastavalt TsK §477 sätetele on vara alusetust omandamisest või säästmisest tulenev kohustis õigussuhe, mille järgi üks subjekt – omandaja (säästja) – on kohustatud tagastama (üle andma) teisele subjektile – kannatanule – viimase arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandatud (säästetud) vara, kannatanul on aga õigus nõuda omandajalt (säästjalt) selle vara tagastamist (üleandmist) temale. Samuti kuuluvad rakendamisele Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §3 p.3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse §1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. §1032 lg.1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse §1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi S I vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja, S I, kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et S I, olles korteriomandi, asukohaga: xxx, Ida – Virumaal, omanik on kohustatud kandma nimetatud korteri kütmise kulu ka peale alternatiivküttele üleminekut osaliselt 15% ulatuses varem tarbitus soojusenergia koguhulgast, mille moodustab S I poolt tarbitud jääksoojusenergia maksumus.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.