AS EMT hagi V T vastu 2282,95 krooni võlgnevuse ja 2281,95 krooni viiviste nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS EMT (RK xxx)
Hageja esindaja:
R R (volikirja alusel)
Kostja:
V T (IKxxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista V T AS EMT kasuks 4564,90 (neli tuhat viissada kuuskümmend neli) krooni 90 senti.
3.Jätta menetluskulud täies ulatuses V T kanda. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. I Asjaolud ja menetluse käik
Viru Maakohtu menetluses on AS EMT hagi V T vastu 2282,95 krooni võlgnevuse ja 2281,95 krooni viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 13.08.1999 sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutati kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arveid kokku summas 2501,95 krooni. Enne hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud kokku 99 krooni, seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlg 2282,95 krooni, mis on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtaegadele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 16.03.2007. Kostja on olnud viivituses 2635 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees moodustab 30065,35 krooni. Tulenevalt põhinõude suurusest vähendab hageja viivise summat. Hageja palub rahuldada hagi ning välja mõista põhivõlg 2282,95 krooni ja viivis 2281,95 krooni ning menetluskulud. 1(2)
2.Kostja oma kohtule 17.04.2007 esitatud venekeelses avalduses nõustub põhivõlaga summas 2285,95 krooni, kuid viivisevõlgnevust summas 2281,95 krooni ei tunnista. Kostja on invaliidsuspensionär ning pension on tema ainuke sissetulek.
3.Kohus määras 19.04.2007, et lahendab asja kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele avalduste ja dokumentide esitamiseks tähtaja kuni 15. mai 2007.a. Kohtu määratud tähtajaks täiendavaid avaldusi ja dokumente ei esitatud. II Kohtu põhjendused
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Kohus tuvastas, et poolte vahel on 13.08.1999 sõlmitud liitumisleping (tl 9), mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Hageja on kostjale esitanud arved nr 9910559843; 9909409797 ja 9908333681 (tl 11-13). Kostjale on edastatud võlanõue (tl. 10), milles hoiatatakse kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmisel on hagejal õigus pöörduda kohtusse.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2282,95 krooni ja viivise summas 2281,95 krooni. Kostja tunnistab põhivõlga summas 2282,95 krooni, kuid ei tunnista viivisevõlgnevust. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on põhivõlgnevuse summas 2282,95 krooni õigeks võtnud, seega ei pea kohus vajalikuks põhivõlgnevuse väljamõistmist kostjalt summas 2282,95 krooni ulatuses täiendavalt põhjendada.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 2281,95 krooni. Kostja ei tunnista viivisevõlgnevust, kuid ei palu ka kohtult viivise vähendamist viidates viivise ebamõistlikule suurusele.
8.Kohus tuvastas, et NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja, mis on lepingu lahutamatu osa (tl 1421) p. 7.7 kohaselt EMT on õigus nõuda abonendilt viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte vähem kui kuuskümmend Eesti krooni kuus iga telefoninumbri eest. Hagiavalduse esitamisel on kostja olnud võlgnevuse tasumisega viivituses 2635 päeva. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkus 30 päeva ja aasta pikkus 360 päeva (0,5% päevas x 2282,95 krooni = 11,41 krooni päevas; 11,41 krooni x 2635 päeva = 30 065,35 krooni).
9.Kooskõlas VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja on tunnistanud põhivõlgnevust summas 2282,95 krooni, kuid pole seda siiski hagejale tasunud, seega on kostja põhivõlga tunnistades tunnistanud ka võlgnevuse tasumisega viivitamist.
10.Riigikohus on oma 18. novembri 2004 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-132-04 selgitanud, et viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega kaasneb VÕS § 113 kohaselt eelduslikult alati kohustus maksta viivitamise aja eest viivist. Seadusest tuleneva viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist.
11.Samuti on Riigikohus oma 14. juuni 2005 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 leidnud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada 2(2)
võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud kui seadusjärgses suuruses, muudel juhtudel aga peab viivisenõude vähendamise aluseid tõendama võlgnik.
12.Hagiavalduse esitamisel oli hageja põhinõude suuruseks 2282,95 krooni. Põhinõude tasumisega viivitamise eest on hagejal lepingust ja seadusest tulenev õigus nõuda viivist. Hageja palub kostjalt välja nõuda viivis 2281,95 krooni. Seega ei ületa viivisenõue põhivõla suurust ning tulenevalt Riigikohtu viidatud otsusest peab viivisenõude vähendamise aluseid tõendama võlgnik. Kostja ei ole taotlenud kohtult viivisenõude vähendamist ega tõendanud viivisenõude vähendamise aluseid.
13.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja on põhjendamatult jätnud täitmata lepingust tulenevad kohustused ning hageja põhinõue ja viivise nõue on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2282,95 krooni ja viivised summas 2281,95 krooni. III Menetluskulud
14.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
15.Lähtuvalt TsMS §-ist 162 lg1 leiab kohus, et asjas esinenud hageja menetluskulud kuuluvad täies ulatuses tasumisele kostja poolt.
16.Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
3(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.