2 – 05 – 23895
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Otsuse tegemise aeg ja koht:
„31“mail 2007.a. Jõhvi linnas
Tsiviilasja number:
2 – 05 – 23895
Tsiviilasi:
Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi S O vastu 2 488.65 krooni soojavõla ja 544.20 krooni kohtukulude nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Hageja: Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas); Hageja lepinguline esindaja: P P (isikukood: xxx); Kostja: S O (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub;
Kohtuistungi toimumise aeg:
„30“aprill 2007.a.
Kohtuistungist osavõtjad:
Istungisekretär Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, P P ning kostja, S O;
RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Mõista S O (isikukood: xxx, elukoht: xxxx) välja 2 488.65 krooni (kaks tuhat nelisada kaheksakümmend kaheksa krooni ja 65 senti) soojusenergia võlga Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas) kasuks. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas panna S O kanda. Mõista S O (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 544.20 krooni (viissada nelikümmend neli krooni ja 20 senti) kohtukulu Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas) kasuks.
Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud kohtule hagiavalduse S O vastu 2 488.65 krooni soojavõla ja 544.20 krooni kohtukulude nõudes põhjusel, et S O, olles, vastavalt Viru Maakohtu Kinnistusameti Kohtla – Järve kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.15439 ärakirjale, korteriomandi, asukohaga: xxx, omanik on jätnud tasumata S O poolt korteris tarbitud soojusenergia eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on saatnud S O igakuuliselt arved, millel on näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga „01“märts 2005.a. moodustub S O võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 2 488.65 krooni, mis on S O poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus hagiavalduses seisukohale, et Korteriühistu seaduse §13 kohaselt peab korteriomandi omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. S O seda teinud ei ole ning S O on säästnud ilma seadusliku aluseta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt 2 488.65 krooni. Palus hagi rahuldada.
Kirjalikus vastuses kohtule (tl.14-15) kostja, S O hagi ei tunnista, vaidleb hagile vastu ning palub hagi tema vastu jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt on S O oma korteris alates 20.juunist 2003.a. radiaatorid välja lõiganud ning läinud samast ajast üle alternatiivküttele (gaasiküttele). S O Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt toodetud soojusenergiat ei tarbi.
Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, P P, palus kohtuistungil hagi rahuldada ja S O välja mõista 2 488.65 krooni soojusenergia võlga ja 544.20 krooni kohtukulu. Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus,
esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et kuigi S O on oma korterist keskkütteradiaatorid välja lõiganud ja läinud üle alternatiivküttele on ta siiski kohustatud tasuma elumaja üldkasutatavate ruumide (trepikojad, keldriruumid, soojussõlme ruum ning muud tehnilised ruumid elumajas) kütmise eest, samuti on S O kohustatud tasuma tema poolt tarbitud jääksoojuse eest, mis tuleneb sellest, et ülejäänud maja köetakse keskküttesüsteemist, mille tõttu kandub S O korterisse soojusenergia ehituskonstruktsioonide kaudu. Jääksoojuse tarbimise tõttu on S O võimalik kokku hoida alternatiivkütte pealt, kuna ehituskonstruktsioonid on juba eelsoojendatud kogu maja küttesüsteemi poolt. Vastavalt kohtule esitatud arvestusele kuulub S O poolt tasumisele ainult 15% kogu korteri soojaarve summalt (jääksoojuse ja üldruumide kütmise eest), mille tõttu moodustub S O võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees ainult 2 488.65 krooni ajavahemiku alates 20.juunist 2003.a. kuni „01“märtsini 2005.a. eest. Kostja, S O, vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Asus kohtuistungil seisukohale, et kostja korteris lõikas Osaühing Buroff välja radiaatorid ning pani toruotstele ventiilid. Keegi ei rääkinud S O seejuures, et ta peab veel hakkama Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus ka soojusenergia eest maksma. Asus seisukohale, et S O ei ole Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt aluseta rikastunud, kuna ei ole keskküttesoojust oma korteris tarbinud.
Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Viru Maakohtu Kinnistusameti Kohtla – Järve kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.15439 ärakirjaga (tl.7). Maksekorraldusega nr.12 (tl.4) riigilõivu tasumise kohta. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud S O võlaarvestusega (tl.8-9). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus registreerimisdokumentidega (tl.5-6). S O kirjaliku vastusega kohtule (tl.14-15). Osaühingu Buroff õiendiga (tl.16) keskkütteradiaatorite väljalülitamise kohta. Gaasipaigaldise sertifikaadiga (tl.17). Maagaasi ostu – müügi lepinguga nr.0132002386 (tl.18). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kirjaliku seisukohaga käesoleva hagi kohta (tl.24). S O esitatud soojaarvetega (tl.25-32).
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §3 p.3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse
§1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. §1032 lg.1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse §1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi S O vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja, S O, kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et S O, olles korteriomandi, asukohaga: xxx, Ida – Virumaa, omanik on kohustatud kandma temale arvestatud ulatuses (15% kogu korteri soojaarvest) kogu elumaja, milles asub korter, kütmise kulu.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.