Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse avalikult teatavaks
30. mai 2007.a Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
tegemise aeg ja koht
kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-06-20934
Tsiviilasi
AS-i xxx hagi xxx vastu võlgnevuse 141 279.56 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
hageja AS xxx (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
hageja lepinguline esindaja Raido Reinsalu (Lindorff Eesti AS, Hobujaama 4, 10151 Tallinn, elektronpost xxx) kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina UuetoaTepper (Advokaadibüroo Tehver & Partnerid, Kreutzwaldi 12, 10124 Tallinn, elektronpost xxx)
07.08.2006 esitas hageja Harju Maakohtule hagi xxx vastu 106 033.32 krooni nõudes, mis tuleneb hageja ja xxx OÜ vahel 05.08.2004 sõlmitud liisingulepingust nr R04105896, millega hageja andis xxx OÜ kasutusse sõiduauto Audi A8 ning xxx OÜ kohustus maksma tasu maksegraafikus toodud suuruses ning määratud tähtpäevadel. Kuna xxx OÜ ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, lõpetas hageja 16.03.2005 lepingu ühepoolselt. 04.08.2004 sõlmiti poolte vahel käendusleping, millega kostja kohustus tühistamatult ja tingimusteta maksma xxx OÜ poolt kohustuslikult maksmisele kuuluvaid, kuid maksmata makseid, tasusid, viiviseid ja muid võlgnevusi ning täitmata muid xxx OÜ rahalisi kohustisi. 07.08.2006 esitas hageja Harju Maakohtule hagi xxx vastu 35 005.14 krooni nõudes, mis tuleneb hageja ja xxx OÜ vahel 01.11.2004 sõlmitud liisingulepingust nr R04108283, millega hageja andis xxx OÜ kasutusse sõiduauto Audi A6 ning xxx OÜ kohustus maksma tasu masegraafikus toodud suuruses ning määratud tähtpäevadel. Kuna xxx OÜ ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, lõpetas hageja 16.03.2005 lepingu ühepoolselt. 01.11.2004 sõlmiti poolte vahel käendusleping, millega kostja kohustus tühistamatult ja tingimusteta maksma xxx OÜ poolt kohustuslikult maksmisele kuuluvaid, kuid maksmata makseid, tasusid, viiviseid ja muid võlgnevusi ning täima muid xxx OÜ rahalisi kohustisi. 25.08.2006 määrusega liitis kohus hagid ühte menetlusse. Lepingute p 5.14 kohaselt kohustus liisinguvõtja kandma sõiduki valduse ja kasutamise käigus tekkinud erakorralised ning regulaarsed kulutused. Lepingu p 10.4 kohaselt kohustus liisinguvõtja hüvitama hagejale mootorsõiduki vigastamisest tekkinud kahju ulatuses, mida ei kata kindlustushüvis. Lepingu p 11.2 alusel kohustus liisinguvõtja hüvitama ennetähtaegsel ülesütlemisel ülesütlemisega seotud kulutused. Lepingu p 11.5 kohaselt lepingu ülesütlemisel transpordib liisinguvõtja sõiduauto liisinguandja poolt näidatud kohta ja ajaks oma kulul. 05.08.2004 leping lõpetati hageja poolt 16.03.2005 lepingu p 11.1.8 alusel. Kostja võlgneb hagejale vara müügikahju summas 30 673.14 krooni, teisaldustasu 5 893.18 krooni, vara remondi ja pesu eest tasu 8 625.35 krooni, vara remonttööde eest 1 074.99 krooni ning müügiteenuse eest 6 750 krooni, kogusummas 53 016.66 krooni. Hageja on arvestanud rahaliselt põhikohustuselt viivist lepingus sätestatud määras 0,3% päevas. Kuna viivis ületab põhivõlga, nõuab hageja kostjalt viivist põhivõla ulatuses 53 016.66 krooni. Teisaldustasu põhjenduse kohaselt saadeti kostjale 16.03.2005 teatis lepingu lõpetamise kohta ning paluti vara koheselt tagastada aadressil Tornimäe 2, Tallinn. Sõiduautot aga ei tagastatud ning 24.03.2005 allkirjastati Aktsiaseltsi SEB Ühisliisingu ja OÜ xxx vahel üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt OÜ Reeborn osutas tagastusteenust. Vara müügikahju põhjenduste kohaselt oli sõiduauto jääkväärtus 04.04.2005 hageja raamatupidamise seisuga 175 588.39 krooni. Hageja müüs sõiduauto 13.07.2005 hinnaga 144 915.25 krooni lisaks käibemaks. Seega on müügivahe (175 588.39 – 144 915.25) 30 673.14 krooni. 01.11.2004 lepingu lõpetati hageja poolt 16.03.2005 lepingu p 11.1.1 alusel. Lepingu p 6.1. kohaselt kohustus kostja tasuma makseid maksegraafikus toodud suuruses ning tähtajal. Kostja makseid vastavalt lepingule ei tasunud. Kostja võlgneb 22.01.2007 hagi täpsustuse kohaselt hagejale tasumata kuumakseid summas 15 945.03 krooni, müügiteenuse eest 6 750 krooni, lukksepatööde eest 1 400.02 krooni, teisaldustasu 5 900 krooni, pesu eest 1 299.99 krooni, kogusummas 31 295.04 krooni. Hageja on arvestanud viivist summas 3 951.20 krooni. Võlgnevuse kogusumma on 35 246.24 krooni. Hageja müüs sõiduauto Audi A6 Aktsiaseltsile SEB Ühisliising hinnaga 178 999.99 krooni.
Hageja leiab, et lepingute ülesütlemiseks puudus vajadus anda liisinguvõtjale kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg (VÕS § 116 lg 2 p 2-4). Tegemist oli xxx OÜ poolt olulise lepingu rikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 2, 4 mõttes. Kuna xxx OÜ oli viivituses 01.11.2004 lepingu kolme järjestikuse kuumaksega, oli hagejal alust arvata, et kostja ei täida edaspidi ka teist 05.08.2004 sõlmitud lepingut. Hagejale oli juba 2005.a lõpust teada, et xxx OÜ-l on makseraskused. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja on seisukohal et hagejal puudus õiguslik alus mõlema lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Hageja ei teavitanud xxx OÜ-d ega kostjat lepingute ennetähtaegse lõpetamise võimaluse kasutamisest ning hageja ei andnud täiendavat tähtaega 01.11.2004 lepingujärgsete kohustuste täitmiseks. Kui xxx OÜ ei oleks täiendava tähtaja jooksul täitnud oma kohustusi, oleks hagejal tekkinud õigus esitada nõue kostja kui käendaja vastu. xxx OÜ-l puudusid 05.08.2004 lepingu alusel võlgnevused hageja ees. Hageja lõpetas lepingu lepingu p 11.1.8 alusel, mille kohaselt liisinguandjal on õigus nõuda sõiduk liisinguvõtja valdusest ja kasutusest välja ning leping ühepoolselt ennetähtaegselt üles öelda, kui liisinguvõtja rikub ükskõik millist teist liisinguvõtja ja liisinguandja vahel sõlmitud lepingut. Leping öeldi hageja poolt ühepoolselt üles, kuna xxx OÜ ei tasunud teise hagejaga sõlmitud lepingu järgseid makseid (01.11.2004 leping). Lepingu p 11.1.8 on VÕS § 35 kohaselt tüüptingimus. Kostja leiab, et nimetatud tüüptingimus on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav ning seega VÕS § 42 lg 1, 2 alusel tühine. Hageja poolt sellel alusel lepingu ülesütlemine on ebaõige ning sellega kaasnenud kulutused tuleb jätta hageja enda kanda. Kostja vaidleb vastu remondi ja pesu tasule summas 8 625.35 krooni ja remonttöödele summas 1 074.99 krooni. Sõiduauto Audi A8 tagastati hagejale 04.04.2005. Sõiduauto anti üle sõidukorras ning sõiduki tagastamisel vormistati lepingu p 12.3 kohane kirjalik akt. Nimetatud aktis oleks tulnud fikseerida kõik võimalikud sõiduki puudused ja nende kõrvaldamise maksumuse. Vastavas aktis puudusi ei fikseeritud. Hageja ei esitanud pretensioone ka hilisemalt. Lepingu p 14.4.1 kohaselt puuduste või nende maksumuses lahkarvamuste korral tulnuks määrata ekspertiis. Ekspertiisi ei ole teostatud. Sõiduauto Audi A8 aku vahetamine ei oma mingit seost lepingute lõpetamisega, samuti pole arusaadav, mis tingis vajaduse võtta maha auto signalisatsioon. Sõiduauto pesemine kuulub sõiduki tavapärase hooldamise juurde. Kostja vaidleb vastu müügikahjule summas 30 673.14 krooni, teisaldustasule 5 893.18 krooni ja müügiteenusele 6 750 krooni. xxx OÜ esindaja andis sõiduauto Audi A8 hagejale üle koos võtmetega. Sõiduauto teisaldamine ei olnud vajalik. Nelinurk Haldus OÜ ei ole müügiteenust hagejalt tellinud. xxx OÜ ei saanud ette näha ega pidanud ette nägema sellist kahju tulenevalt VÕS § 127 lg 3. Lepingu p 11.2 kohaselt liisinguvõtja kohustus hüvitama lepingu ülesütlemisega seotud kulud, mitte vara hilisemaks realiseerimiseks tehtud kulutused. Kui hageja ei oleks lepingut üles öelnud, ei oleks tekkinud vajadust ka sõidukit müüa. xxx OÜ tasus kõiki sõiduauto Audi A8 lepingu järgseid makseid ning hagejale ei tekkinud sellest mingeid kahjusid ega kulutusi. Lepingu ülesütlemisest tulenevad kulutused on hageja endale ise põhjustanud. Tulenevalt VÕS § 367 lg 4 kohaselt ei pea kostja kulusid hüvitama. Kui põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud, palub kostja viivist VÕS § 162 alusel vähendada, sest põhivõlgnevuse tekitas hageja endale ise. Kostja ei vaidle vastu, et 01.11.2004 lepingu alusel jättis xxx OÜ tasumata graafikujärgsed kuumaksed kokku summas 23 145.02 krooni. Nimetatud asjaolu tulenes sellest, et sõiduautol Audi A6 ilmnesid pärast üleandmist varjatud puudused. Sõiduautot ei saanud sihtotstarbeliselt kasutada ja see oli kaks kuud remondis. Kostja leiab, et selle tõttu on põhjendamatu nõuda liisingumaksete tasumisega viivitamise eest viivist. Kulutustele müügiteenusele 6 750 krooni ja lukksepatöödele 1 400.20 krooni vaidleb kostja vastu ja esitab samad vastuväited kui 05.08.2004 lepingu puhul.
17.11.2006 täiendava vastuse kohaselt vaidleb kostja jätkuvalt vastu teisaldustasule, kuna teisaldamist ei toimunud. xxx OÜ andis 28.03.2005 hagejale üle mõlema sõiduauto võtmed. Kostja leiab, et sõiduauto Audi A8 müüdi turuväärtusest madalama hinnaga. Interneti müügiportaalis www.auto24.ee on samasuguse sõiduauto hind käesoleval ajal 187 500 krooni. Seega on sõiduauto xxx OÜ-le võõrandatud vähemalt 40 000 krooni või rohkem turuhinnast odavamalt. Sõiduautode müügiks ettevalmistamine toimus mitu kuud hiljem pärast sõiduautode tagasi saamist. Samuti on arusaamatu, miks on hageja xxx OÜ-le kui sõiduauto ostjale tasunud veel vahendustasu summas 5 720.34 krooni. xxx OÜ on omandanud sõiduauto Audi A8 13.07.2005, kuid hageja on väljastanud arved xxx OÜ-le 28.07.2005 ja 30.07.2005. Sõiduauto Audi A6 osas leiab kostja samuti, et samasugune sõiduauto maksab käesoleval ajal ainult 30 000 krooni vähem kui maksis sõiduauto 01.11.2004. Interneti müügiportaalis www.auto24.ee avaldatud kuulutuste kohaselt on samasuguse sõiduauto keskmine hind 181 450 krooni. Lepingu lõpetamisel oli sõiduauto oluliselt kallim kui käesoleval ajal ja hagejal oli kindlasti võimalus see kõrgema hinnaga realiseerida. Sõiduautode Audi A8 ja Audi A6 osas kui üldse mingid remonttööd teostati, siis summas 7 394.39 krooni ja mitte üle selle. Kohtu põhjendused AS-i xxx ja xxx OÜ vahel on 05.08.2004 sõlmitud liisinguleping nr R04105896 (t lk 5-8). Hageja ja kostja vahel on 04.08.2004 sõlmitud käendusleping lepingust nr R04105896 tulenevate kohustuste suhtes. AS-i xxx ja xxx OÜ vahel on 01.11.2004 sõlmitud liisinguleping nr R04108283 (kd 2, t lk 5-10). Hageja ja kostja vahel on 01.11.2004 sõlmitud käendusleping lepingust nr R04108283 tulenevate kohustuste suhtes (kd 2, t lk 13). VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 16.03.2005 on hageja saatnud xxx OÜ-le teatise mõlema lepingu lõpetamise kohta. Hageja lõpetas 01.11.2004 sõlmitud lepingu p 11.1.1 alusel ning 05.08.2004 sõlmitud lepingu 11.1.8 alusel. xxx OÜ-d kohustati koheselt sõiduautod tagastama Tornimäe 2, Tallinn (t lk 12). VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Poolte vahel sõlmitud käenduslepingutes ei ole lepingu pooled kokku leppinud solidaarvastutuse kohaldamata jätmises. Kostja on võtnud endale kohustuse võtta kõiki lepingute järgseid xxx OÜ rahalisi kohustusi kui enda kohustusi ja xxx OÜ poolt maksmata jäänud summat kui oma võlgnevust ja seepärast kohustub maksma koheselt hageja poolse vastavasisulise nõudmise esitamisel xxx OÜ poolt maksmata jäänud summad hageja poolt näidatud arvelduskontole. Pooled on kokku leppinud, et käendusleping annab hagejale õiguse ilma eelneva hoiatuseta teha sissenõudmisi oma korraldustega. Esmalt käsitleb kohus 01.11.2004 lepingu ülesütlemist ning sellega kaasnenud kulutuste kostjalt väljamõistmist. Lepingu p 11.1.1 kohaselt liisinguandjal on õigus nõuda sõiduk liisinguvõtja valdusest ja kasutusest välja ning leping ühepoolselt ennetähtaegselt üles öelda, kui liisinguvõtja ei maksa ükskõik millist makset või ükskõik milliseid lepinguga ettenähtud summasid lepingus või selle lisades toodud suuruses 15 päeva jooksul alates maksmiskohustuse täitmise tähtpäevast. Puudub vaidlus, et lepingute lahutamatuks osaks olevad liisingulepingu üldised tingimused on tüüptingimused. Samas tuleb arvesse võtta, et kostja näol ei ole tegemist tarbijaga, mistõttu ei
kohaldu VÕS § 42 lg 3 sätted. Samuti leiab kohus, et liisingmakse kohustuse täitmiseks ei tule anda täiendavat mõistliku tähtaega. Liisingumaksete maksmise kohustuse rikkumise näol on tegemist olulise lepingu rikkumisega (VÕS § 116 lg 2 p 2 ja 4), seega ei olnud kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmine vajalik. Lepingu p 11.1.1 on antud liisinguvõtjale 15 päeva maksmiskohustuse täitmise tähtpäevast kohustus täita. Kohus leiab, et nimetatud tingimus ei kahjusta teist poolt ebamõistlikult. Seega leiab kohus, et hageja poolt 01.11.2004 lepingu ennetähtaegse ülesütlemise eeldused on täidetud ja ülesütlemine on kehtiv. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Lepingu p 11.2 kohaselt lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel maksab liisinguvõtja liisinguandjale kõik lepingu ülesütlemise päevani maksmisele kuuluvad summad ja hüvitab liisinguandjale kõik lepingu ülesütlemisega seotud kulutused. Kostja leiab, et sõiduauto Audi A6 müüdi turuväärtusest madalama hinnaga. Kostja on esitanud 16.11.2006 väljavõtted interneti müügiportaalist www.auto24.ee, millest nähtuvalt müüakse sõiduautosid Audi A6 hinnaga 183 000 krooni ja 179 900 krooni (t lk 85-90). Hageja on müünud sõiduauto hinnaga 178 999.99 krooni (t lk 122). Sõiduauto Audi A6 tagastati 28.03.2005 (t lk 5657). Seega ei ole tõendatud, et sõiduauto turuväärtus selle tagastamise hetkel oli suurem, kui 178 999.99 krooni. Kostja võtab omaks, et ta on jätnud tasumata kolm ja enam järjestikust igakuist makset maksegraafikus toodud suuruses. Kostja ei vaidle vastu liisingumaksete võlgnevusele 15 945.03 krooni. Samas vaidleb kostja vastu sellelt arvestatud viivisele 2 856.96 krooni, kuna sõiduautol ilmnesid pärast üleandmist varjatud puudused ning seda ei saanud sihtotstarbeliselt kasutada. Liisinguandja vastutab liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest seaduses sätestatud juhtudel (VÕS § 362 lg 3 p 1, 2). Käesoleval juhul ei ole kostja kummalegi seadusest tulenevale alusele tuginenud, mistõttu ei vabasta sõiduautol esinenud varjatud puudused teda viivise maksmise kohustusest. Kostja vaidleb vastu teisaldustasule summas 5 900 krooni. Lepingu p 11.5 kohaselt lepingu ülesütlemisel või katkestamisel transpordib liisinguvõtja sõiduki liisinguandja poolt näidatud kohta ja ajaks oma kulul. Liisinguvõtja on kohustatud sõiduki üle andma liisinguandja poolt kirjalikult näidatud isiku valdusse ja sõiduk peab olema seisundis, milles liisinguvõtja selle sai, arvestades normaalset kulumist. Koos sõidukiga on liisinguvõtja kohustatud selleks õigustatud isikule üle andma sõiduki dokumentatsiooni ja muud päraldised (võtmed jne.), mis olid sõidukiga kaasas selle vastuvõtmisel liisinguandjalt. 24.03.2005 on Aktsiaselts SEB Ühisliising ja OÜ xxx sõlminud üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt Aktsiaselts SEB Ühisliising andis üle menetlemisele kuuluvad kliendifailid: xxx OÜ (Audi A8) ja Nelinurk Haldus OÜ (Audi A6, t lk 74). Kostja viitab teisaldustasu väljamõistmise alusena Aktsiaseltsi SEB Ühisliising teenuste hinnakirjale, mille kohaselt lepingu rikkumisel ühisliisingule kuuluva vara võtmine ühisliisingu valdusesse maksab teenustasuna 5 000 krooni (t lk 121). Üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt on sõiduauto Audi A6 üle antud xxx OÜ poolt Osaühingule Autolink 28.03.2005 (t lk 56). Sõiduauto Audi A6 ei kuulunud Aktsiaseltsile SEB Ühisliising, mistõttu ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud tõendid hageja poolt teisaldustasuna summas 5 900 krooni kulutuse kandmist. Teisaldustasuna kulutuse summas 5 900 krooni kandmine hageja poolt on tõendamata.
Kostja vaidleb vastu sõiduauto Audi A6 sise- ja välispesu kulutusele summas 1 299.99 krooni. Kohus leiab, et puhastusteenuse kulutus on käsitletav lepingu ülesütlemisega seotud kulutusena, kuna sõiduauto puhastamist enne selle müümist tuleb tavapäraselt lugeda sõiduauto müügiprotsessi üheks osaks. Kohus leiab, et nimetatud kulutus on tõendatud Osaühingu xxx 31.05.2005 arvega nr 505114 ning hageja on nimetatud arve 09.06.2005 maksekorraldusega nr 2046 tasunud (t lk 108, 110). Asjaolu, et nimetatud teenust osutati mais 2005, ei anna alust nimetatud kulutuse väljamõistmata jätmiseks, kuna see kulutus on kantud selleks, et seada sõiduauto müügikõlblikuks. Nimetatud kulutus on kohtu arvates mõistlik ning kostja poolt ei ole esitatud väidet kulu ebamõistliku suuruse kohta. Selle nõude osas kuulub väljamõistmisele viivis 101.75 krooni. Kostja vaidleb vastu lukksepateenuste kulule 1 400.02 krooni. Üleandmise-vastuvõtmise aktis on kahjustuste all sätestatud, et sõiduautol puuduvad udutuled, armatuuri näidikul ei põle kõik tuled, esisild naksub, väliselt ei ole võimalik tuvastada puudusi (auto must), puudub tagavararatas (t lk 56). Seega on fikseeritud, et sõiduauto üleandmisel esines sõiduautol puudusi. Kohus leiab, et nimetatud kulutus on käsitletav ülesütlemisega seotud kulutusena ning see oli vajalik sõiduauto müügikõlblikuks seadmiseks. Nimetatud kulutus on tõendatud Osaühingu xxx30.06.2005 arvega nr 506111 ning hageja on nimetatud arve 13.07.2005 maksekorraldusega nr 2297 tasunud (t lk 116, 118). Kostja poolt ei ole esitatud väidet kulu ebamõistliku suuruse kohta. Nimetatud summalt kuulub välja mõistmisele viivis 100.30 krooni. Kostja möönab, et Osaühing xxx võis osutada müügiteenust summas 6 750 krooni. Kuid kuna hageja tõendas nõuet alles nüüd, puudub alus kostjalt viivise väljamõistmiseks. Sõiduauto müügiteenuse kulu on kahtlemata põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on see kulu lisakulu VÕS § 367 lg 4 ja üldtingimuste p 11.2 tähenduses. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad üldjuhul kulud. Nimetatud kulu kandmine hageja poolt on tõendatud Osaühingu xxx 30.09.2005 arvega nr 509102 ning 10.10.2005 maksekorraldusega nr 3304 (t lk 119, 120). Nimetatud kulu on kohtu arvates mõistlikult põhjendatud. Kohus ei leia, et nõude põhjenduste kohta esitatud tõendi esitamine alles kohtumenetluses annaks aluse viivise väljamõistmata jätmiseks. Nimetatud nõudelt kuulub väljamõistmisele viivis 364.20 krooni. Eeltoodud tulenevalt kuulub lepingu 01.11.2005 ülesütlemisest kostjalt välja mõistmisele 28 818.25 krooni, mis sisaldab endas: liisingumaksete võlgnevus 15 945.03 krooni ja sellelt arvestatud viivis 2 856.96 krooni, sise-ja välispesu 1 299.99 krooni ja sellelt arvestatud viivis 101.75 krooni, lukksepateenus 1 400.02 krooni ja sellelt arvestatud viivis 100.30 krooni ja müügiteenus 6 750 krooni ja sellelt arvestatud viivis 364.20 krooni. Järgnevalt käsitleb kohus 05.08.2004 lepingu ülesütlemist ning sellega kaasnenud kulutuste kostjalt väljamõistmist. Lepingu p 11.1.8 kohaselt liisinguandjal on õigus nõuda sõiduk liisinguvõtja valdusest ja kasutusest välja ning leping ühepoolselt ennetähtaegselt üles öelda, kui liisinguvõtja rikub ükskõik millist teist liisinguvõtja ja liisinguandja vahel sõlmitud lepingut. Kuna kostja rikkus 01.11.2004 lepingut, ütles liisinguandja 16.03.2005 teatisega 05.08.2004 sõlmitud lepingu ennetähtaegselt üles (t lk 9). Hageja nõuab kostjalt 05.08.2004 lepingu ülesütlemisel tekkinud kahju summas 53 016.66 krooni (vara müügikahju 30 673.14 krooni, teisaldustasu 5 893.18 krooni, vara remont ja pesu 8 625.35 krooni, remonditööd 1 074.99 krooni, müügiteenus 6 750 krooni) ning viivist 53 016.66 krooni. Kostja on seisukohal, et 05.08.2004 lepingu lõpetamine oli õigusvastane, mistõttu puudub õiguslik alus nõuda kostjalt välja liisinguandja võimalikke kulutusi seoses lepingu ülesütlemisega.
Lepingu p 11.1.8 näol on tegemist tüüptingimusega. Kohus leiab, et lepingu p 11.1.8 tüüptingimus on tühine. Arvestades lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid kahjustab nimetatud tingimus liisinguvõtjat ebamõistlikult. VÕS § 42 lg 2 kohaselt ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Nimetatud tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest, mille kohaselt võib lepingu erakorraliselt üles öelda, kui lepingupool rikub lepingust tulenevat kohustust oluliselt. VÕS § 196 lg 1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kostja ei ole 05.08.2005 lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, mistõttu kahjustab lepingu p 11.1.8 tingimus teda ebamõistlikult. Kuna 05.08.2004 on leping üles öeldud tühise tüüptingimuse alusel ning ülesütlemine ei ole kehtiv, tuleb hageja nõue kostja vastu summas 106 033.32 krooni jätta rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on rahuldanud hageja nõude osaliselt ning jätnud suuremas osas nõude rahuldamata. Kohus leiab eeltoodu alusel, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 70% ulatuses hageja ning 30% ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.