Muud › Muud hagiasjad

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja AS-iga hoonete rendilepingu. Nimetatud lepingu kohaselt võttis hageja rendile hooned, asukohaga XXX üldpinnaga 1250 m2 , tähtajaga kuni 31.12.2012.a Rendilepingu p 3.2.1. kohaselt kohustus rentnik renditud hooneid kasutama kaubanduspinnana, omades õigust renditud pindu anda nii allrendile kui ka allüürile. Vastavalt äriplaanile, eesmärgiga remonditud kaubanduspindadel paremini organiseerida kaubandustegevust, sõlmis hageja 25.04.2002.a AS-iga ja AS-iga ostu-müügilepingu nr XXX. Nimetatud lepingu kohaselt võttis hageja kapitalirendi tingimustel rendile müügiboksid hinnaga 271 ́400 krooni. Müügiboksid paigaldati 01.06.2002.a kaubanduspinnale asukohaga XXX. Müügiboksid ei ole ehitustavade kohaselt kohtkindel sisseseade, sest nende asend ruumis ja paigaldusviis võivad muutuda olenevalt ostjaskonna nõudlusest või müügipinna tehnoloogia muutustest. Müügiboksid on ka nii valmistatud, et nende ümberpaigaldamine on ehitustehniliselt lihtne ja ajaliselt kiire. Rendileandja AS andis liisingulepingu, mille alusel kasutas ja omas õigust anda hoonet asukohaga XXX allrendile, üle teisele äriühingule. 01.08.2003.a sõlmisid OÜ (kui liisinguvõtja, kes tegutses OÜ ja AS vahel 16.07.2003.a sõlmitud lepingute alusel) ja AS äriruumide üürilepingu nr 03/03. Nimetatud üürilepingu kohaselt võttis AS üürile ärihoone asukohaga XXX üldpinnaga 1423,4 m2 kasutamiseks kaubanduspinna tähtajaga kuni 30.05.2010.a. 01.08.2003.a sõlmisid AS Talrand (kui allrendile andja, kes tegutses OÜ ja AS vahel 01.08.2003.a sõlmitud äriruumide üürilepingu nr 03/03 alusel) ja hageja äriruumide allüürilepingu nr 01/08/03. Nimetatud üürilepingu kohaselt võttis hageja üürile ärihoone asukohaga XXX üldpinnaga 1423,4 m2 kasutamiseks kaubanduspinnana tähtajaga kuni 30.05.2010.a. 04.11.2004.a sõlmisid AS kui müüja, OÜ kui liisinguvõtja ja kostja kui ostja kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu esemeks on Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud hoonestatud kinnisasi asukohaga XXX. Liisinguvõtja ja ostja leppisid kokku, et lepingu eseme osa, lepingu lisas nr XXX toodud kaupluse, otsese valduse kohustub liisinguvõtja ostjale üle andma hiljemalt 3 kuu jooksul, arvates osundatud lepingu sõlmimisest. Kasutuslepingutega koormatud lepingu eseme ülejäänud osa kaudse valduse kohustus liisinguvõtja üle andma hiljemalt 04.11.2004.a. Nimetatud kohustuse liisinguvõtja ka täitis, mille kohta on koostatud ka asjakohane üleandmise-vastuvõtmise akt. Kinnistu müügilepingus ja asjaõiguslepingus sätestatust, sõlmisid OÜ kui üürileandja ja AS kui üürnik kokkuleppe võlasuhte lõpetamise kohta, milles kooskõlas VÕS § 186 p 4 ja § 207 lg 1 lõpetasid pooled kokkuleppel 01.08.2003.a tähtajaga kuni 30.05.2010.a sõlmitud äriruumide, asukohaga XXX üürilepingu nr XXX enne tähtaja möödumist alates 04.11.2004.a. Tulenevalt ülaltoodust kaotas hageja kui allüürnik õiguse kasutada osundatud äriruume alates 04.11.2004.a, mida ta seni kasutas allüürilepingu alusel. Seega oli hageja õigustatud ja kohustatud senini üüritavatelt pindadelt ära viima oma vara, sh tööstuskaupade müügisaali paigaldatud müügiboksid. Nimetatud müügibokside omandiõigus kuulus AS-ile kui liisingufirmale ja hageja kasutas neid kui rentnik kapitalirendilepingus nr XXX sätestatud alustel ja korras. 03.11.2005.a esitas AS tööstuskaupade müügisaali, asukohaga XXX paigaldatud müügiboksidele kirjaliku müügipakkumise, milles kinnitas, et soovib nimetatud vara osta hinnaga 177 000 krooni. Hageja leiab, et kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu objektiks ei olnud müügiboksid. 04.11.2004.a AS kui müüja, OÜ kui liisinguvõtja ja OÜ kui ostja vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingust nähtub, et tööstuskaupade müügisaali paigaldatud müügiboksid ei olnud osundatud lepingu objektiks. Nimetatud müügibokside omandiõigus kuulus AS-ile kui liisingufirmale ja ta oli küll

osundatud tehingu pooleks, kuid ta ei ole kunagi hagejale teatanud, et ta oleks AS ja hageja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingu nr XXXeseme võõrandanud kolmandale isikule. Hageja kasutas müügisaali paigaldatud müügibokse kui rentnik kapitalirendi lepingus nr XXX sätestatud alustel ja korras, aga ta ei olnud tehingu pooleks. 17.05.2005.a sõlmisid AS ja hageja kapitalirendi lepingu nr XXX lõpetamise akti. Pooled lugesid liisingulepingu seoses kõigi liisingulepingust tulenevate osamaksete ja intressi tasumisega lõpetatuks ja lähtuvalt sellest andis liisinguandja liisinguvõtja omandusse liisingueseme – müügiboksid. Seega tekkis 17.05.2005.a hagejal üheselt mõistetav omandiõigus müügisaali paigaldatud müügiboksidele. Hageja on seisukohal, et tööstuskaupade müügisaali, asukohaga XXX paigaldatud müügiboksid on kostja ebaseaduslikus valduses. Tööstuskaupade müügisaali asukohaga XXXpaigaldatud müügibokse kasutas hageja ajavahemikus 01.06.2002.a kuni 17.05.2005.a AS ja hageja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingus nr XXX sätestatud alustel ja korras. Alates 17.05.2005.a tekkis hagejal nimetatud müügiboksidele omandiõigus. Novembris 2004.a teatas kostja hagejale läbi OÜ , et kaalub tööstuskaupade müügisaali paigaldatud müügibokside ostmist või liisingulepingu ülevõtmist. Hageja püüdis OÜ vahendusel astuda läbirääkimistesse kostja esindajatega, et määratleda osundatud müügibokside äraviimise või müügi võimalusi, tegutsedes kooskõlas VÕS § 14 sätestatuga läbirääkimiste kohta. Kostja esindajad hoidusid läbirääkimistest kõrvale ja andsid ebamääraseid lubadusi. 02.02.2005.a edastas hageja kostjale kirjaga nr 75 taotluse vara väljaandmiseks. Taotluses palus hageja kostjal tööstuskaupade müügisaali paigaldatud müügiboksid, mis kuulusid omandiõiguse alusel AS-ile ja mida kasutas hageja kui rentnik, hageja volitatud esindajale üle anda hiljemalt 04.02.2005.a-ks. Samal ajal avaldas hageja jätkuvalt valmisolekut läbi rääkida tööstuskaupade müügisaali paigaldatud müügibokside võõrandamise tingimuste üle. Pooled läbirääkimistel pooli rahuldava tulemuseni ei jõudnud. 29.03.2005.a edastas hageja kostjale nõudeavalduse vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Nõudeavalduses teatas hageja, et on sõlminud eelkokkuleppe äriühinguga, kes on valmis ostma müügiboksid hagejat rahuldava hinnaga. Vara tuli eelkokkuleppe kohaselt üle anda hiljemalt 31.03.2005.a tavalise tööpäeva lõpuks. Nimetatud teade põhines AS-i suulisel pakkumisel. Hageja palus kostjal tööstuskaupade müügisaali paigaldatud müügiboksid hageja volitatud esindajale üle anda hiljemalt 31.03.2005.a kell 14.00. hageja teatas ka, et vastasel juhul on ta sunnitud vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks kaasama vara omaniku AS . 13.04.2005.a esitas hageja AS-ile avalduse, milles palus tal kui vaidlusaluse vara omanikku, osutada kaasabi liisingulepingu objektiks oleva vara väljanõudmisel ebaseaduslikust valdusest. Hageja leiab, et kostja tegevus on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Hagejale teadaolevalt kasutab kostja tänaseni vaidlusaluseid müügibokse oma kaubandustegevuse organiseerimisel. Seega on ta säästnud vara hageja arvel ning tegemist on alusetu rikastumisega. Hageja on andnud kostjale piisavalt aega müügibokside ostmise otsustamiseks heas usus, et kui ostuotsust ei järgne, siis ka kostja tagastab vabatahtlikult vara. Samal ajal on hagejal samale varale ostupakkumine, mille 03.05.2005.a esitas AS , kes kinnitab, et soovib nimetatud vara osta hinnaga 177000 krooni. Kuna kostja ei anna hagejale vabatahtlikult tööstuskaupade müügisaali asukohaga XXX paigaldatud müügibokse välja, ei saa hageja nimetatud vara ise kasutada ega võõrandada huvitatud kolmandale isikule, mistõttu kannab reaalselt rahalist kahju. Kostja käitumine on vastuolus mõistlikkuse põhimõttega. Kui kostjal ei ole reaalset ostuhuvi või rahalisi vahendeid omandatava vara eest tasuda, siis mõistlikult käitudes peaks ta vara seaduslikule omanikule tagastama. Kuna antud juhul on asjaolu, et jätkuvalt on kostja kasutuses tööstuskaupade müügisaali asukohaga XXX paigaldatud müügiboksid, oluliselt vastuolus seadusega ja hea usu ning

mõislikkuse põhimõttega ning seetõttu ebaseaduslikus valduses ning hageja omandiõigus osundatud varale on tõendatud, siis AÕS § 80 lg 1 järgi on seaduslikul omanikul hagejal nõudeõigus kostja vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Ka on käesoleval hetkel reaalne oht, et kostja ei anna osundatud vara vabatahtlikult välja ka tulevikus ning võib selle võõrandada kolmandale isikule. Nimetatud asjaolust tulenevalt on vaja kohustada kostjat välja andma ebaseaduslikust valdusest tööstuskaupade müügisaali asukohaga XXX paigaldatud müügiboksid hageja valdusse. Hageja palub: 1) kohustada OÜ-d välja andma ebaseaduslikust valdusest tööstuskaupade müügisaali, asukohaga XXX, paigaldatud müügiboksid OÜ valdusse; 2) juhul, kui kostja ei saa tööstuskaupade müügisaali, asukohaga XXX, paigaldatud müügibokse tagastada OÜ valdusse, siis palub hageja kohustada OÜ-d tasuma OÜ-le osundatud müügibokside turuhinna summas 177000 krooni; 3) jätta kohtukulud kostja kanda. 29.09.2005.a seisukohas kostja vastusele leiab hageja, et vaidlusalused müügiboksid ei ole kinnisasja päraldised. Kinnisasjal paiknevad AS-i poolt 01.06.2002.a paigaldatud müügiboksid ei ole 04.11.2004.a kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu objektiks, kuna nad ei ole päraldisteks lepinguobjektiks oleva kinnisasja suhtes. Päraldiste ja peaasja ühine majanduslik eesmärk seisneb selles, et neid mõlemaid kasutatakse koos ühises otstarbes, kusjuures päraldisel on abistav funktsioon. Kuid, kui teatud asjad on ajutiselt ühendatud teatud ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks ning ühe asja funktsioon teise suhtes ei ole abistav, siis ei ole tegemist päraldise ja peaasja suhtega. Kuna käesoleval juhul puuduvad müügiboksidel abistavad funktsioonid kaubanduspindade suhtes, see tähendab, et mõlemad asjad kujutavad endast iseseisvaid asju iseseisvate funktsioonidega. Seda näitab ka asjaolu, et nii müügiboksid kui ka kaubanduspinnad võivad funktsioneerida iseseisvalt. Müügiboksid võivad olla paigaldatud igal teisel taolisel objektil ning käesoleva kaubanduspinnaga tal puudub püsiv ruumiline seos. Ülalnimetatud müügibokside paigaldamine oli teostatud äriplaani raames kaubanduspindadel kaubandustegevuse paremaks organiseerimiseks. Boksid olid paigaldatud allkasutaja ärihuvides, mis võisid olla põhjendatud ainult kindlal ajavahemikul kindla ostjaskonna ja/või allkasutajate sihtgrupi huvides. See asjaolu, et müügiboksid olid paigaldatud konkreetsete isikute grupi huvide teenimiseks kaubanduse organiseerimise vahendina, ei anna alust väita, et müügiboksid on vajalikud korrapäraseks majandamistegevuseks nimetatud kinnisasjal. 04.11.2004.a poolte poolt allkirjastatud kinnistu (koos päraldistega) üleandmise-vastuvõtmise aktis ei ole viidatud müügiboksidele kui ostjale üleantavale päraldisele. Kostja ei ole avaldanud oma mittenõustumist sellega, et vaidlusalused müügiboksid ei ole päraldistena üleandmisevastuvõtmise aktis märgitud. Hageja käsitleb seda asjaolu kui kostja poolt aktsepteerimist, et vaidlusalused müügiboksid ei kuulu kinnisasja päraldiste hulka ja et kostjal kui kinnistu ostjal puudub õiguslik nõue müügibokside vastu. Hageja seisukohta toetab ka asjaolu, et kostja on hagejale teinud pakkumise XXX kaupluse pinnal olevate müügibokside ostuks. Hageja ja kostja vahel on peetud läbirääkimised pooli rahuldavat tulemust ei andnud. Tõendid: rendileping 01.04.02, ostu- müügileping nr XXX AS , AS ja hageja vahel, üürileping nr XXX, kapitalirendileping nr XXX Lisa ja lepingu lõpetamise akt, kapitalirendileping, tõendid liisingmaksete tasumise kohta,, taotlus vara väljanõudmiseks, nõudeavaldus, AS kiri (lk 124), kinnistu üleandmis-vastuvõtu akt 04.11.04, kiri hagejale soovi kohta osta ära müügiboksid.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja 30.08.2005.a vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja keeldub igasuguste asjade üleandmisest või raha maksmisest hagejale. Kostja leiab, et tal on õigus hageja poolt nõutavat vara vallata ja kasutada. Kostja leiab, et hageja ei ole vara omanik. AS , OÜ leppisid kokku, et kinnisasi aadressil XXX müüakse kostjale. Nii kui ka OÜ väljendasid soovi anda kinnistu omand üle kostjale. Peale müügilepingu allkirjastamist andis OÜ kostjale üle kinnisasja valduse. Koos kinnistu valduse üleandmisega anti kostjale üle kinnisasja päraldiste, sealhulgas müügibokside otsene valdus. Müügilepingu pooled leppisid kokku valduse üleandmise ja valdus läks kostjale üle. Päraldiste s.t müügibokside omandiõigus läks lõplikult kostjale üle just peale valduse üleandmist. Peale päraldiste valduse üleminekut OÜ-lt kostjale on välistatud igasuguste teiste, sealhulgas kirjalike kokkulepete sõlmimine üleantud päraldiste suhtes. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud dokument hagejale AS-ilt müügibokside omandi üleandmisest kapitalirendilepingu nr XXX lisa lõpetamise akt on tühine selle allkirjastamise hetkest. Üleantavatele päraldistele omandiõiguse tekkimiseks hagejal on vaja valduse faktilist üleandmist. Akti allkirjastamise hetkel oli päraldiste valdus kostjal, kuna see oli üle antud OÜ poolt 04.11.2004.a. AS-il ei olnud akti allkirjastamise hetkel ei omandiõiguse ega ka faktilist valduse üleandmise õigust. Hagejal ei olnud õigust omandiõiguse saamiseks, kuna ta ei vallanud asja. Kostja leiab, et seetõttu puudus hagejal õigus valduse kaitse hagi esitamiseks. Nii hagi eseme – müügibokside, kui ka kinnistu aadressil XXXomanik oli AS . Müügilepingu allkirjastamisel avaldas ja kinnitas AS punktis 2.2.3., et lepingu ese on tema omand, ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi ning lepingu ese ei ole eelnevalt nimetatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandmiskohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri, rendi- või muud kasutuslepingud. See tähendab, et müügilepingu allkirjastamisel avaldas AS kolmandate isikute õiguste puudumisest lepingu esemele. Arvestades, et päraldised kuuluvad lepingu esemesse, siis AS-i kinnituste kohaselt puudusid müügibokside suhtes samuti kolmandate isikute õigused. Kui hageja leiab, et AS rikkus nendevahelistest võlaõiguslikest kokkulepetest tulenevaid kokkuleppeid, siis on hagejal õigus esitada pretensioone lähtudes olemasolevate kokkulepete olemusest, teisele lepingu poolele. Kostja ei ole hageja ja AS vahelise lepingu pooleks ja see leping ei puuduta kostjat ja ei saa olla õiguslikuks aluseks kostja valduses ja omanduses oleva vara väljanõudmiseks. Kostja omandas kinnistu aadressil XXX04.11.2004.a ostu-müügilepingu põhjal. Müüjaks oli OÜ , kellel oli lepingu allkirjastamise hetkel müüdava lepinguobjekti otsene ja kaudne valdus. Samal päeval andis OÜ kostjale üle üürnike poolt hõivatud ruumide otsese valduse. Vastavalt müügilepingule asub kinnistul selle oluline osa, ja nimelt kaubanduskeskus ja enne lepingu allkirjastamist pole hoone koormatud kolmandate isikute õigustega. Kaubanduskeskuse territooriumil asus müügi hetkel vara – kaubanduskeskuse päraldis, mis oli vahetult seotud kaubanduskeskuse äritegevusega ja tulu saamisega selle ekspluateerimisest. Peale valduse üleandmist sai kostja täieliku õigusliku võimu kinnistul asuvate asjade üle, sealhulgas ka päraldiste üle. Lepingu objekti müügil kohustus liisingusaaja üle andma lepingu objekti otsese valduse kostjale 04.11.2004.a. 04.11.2004.a sai kostja ruumide otsese valduse. Valduse üleandmise ajal ei avaldanud keegi oma õigustest mingile varale, mis asusid üleantavates ruumides. Seega eeldati, et üleantavates ruumides puudub kolmandate isikute vara. Saades otsese valduse, sõlmis kostja üürilepingud ruumides asuvate üürnikega ja kuni käesoleva ajani teostab ruumides äritegevust. Üheks ruumide üleandmise eelduseks oli ruumides müügibokside olemasolu, mis olid teineteisest eraldatud vaheseinte abil. Müügibokside puudumine kaubanduskeskuses vähendab oluliselt müügiobjekti ärihinda ja ei luba teostada äritegevust. Kinnistu üleminekul ostjale läksid ka kinnistu päraldised. Liisingusaaja ja AS ei teatanud kostjale ja ei lisanud lepingusse erisätteid, mis reguleeriksid päraldiste ja nendega seotud õiguste ja kohustuste üleandmist.

Kinnistul aadressiga XXX asuvad müügiboksid on vajalikud seadmed majandus- või kutsetegevuseks kinnisasjal kaubanduskeskuses ning seega kinnisasja päraldisteks. Mingit teist majandustegevust kinnisasjal ei ole. Käesoleval ajal üüritakse müügibokse 11 üürnikule. Müügibokside lahutamine kinnisasjalt mõjutab olulisel määral majandustegevuse jätkamist. Majandustegevus peatub ja sellel ajal jääb saamata kasum kinnisasja ekspluateerimisest. Peale selle läheb vaja kulutusi majandustegevuse taastamiseks vähemalt 500 000 krooni ulatuses. Müügilepingu allkirjastamisel AS , kui asja ja selle päraldiste omanik, samuti OÜ , kui asjade valdaja, ei väljendanud soovi lahutada müügibokse peaasjast. Müügibokside lahutamine peaasjast on vastuolus peaasja huvidega. Kostja pidas läbirääkimisi kinnistu, aadressil XXX, ostmisest liisingusaajaga s.t OÜ-ga , samuti AS-iga . Vastavalt kostja käsutuses olevatele dokumentidele, samuti liisingusaaja avaldusele, puudusid kolmandatel isikutel igasugused õigused müüdavale varale, sealhulgas selle päraldistele, mis teenindavad müüdavat kinnisasja. Kinnisasja ostuhinna määramisel võeti arvesse, et peale kinnisasja omandamist on koheselt võimalik majandustegevuse jätkamine. Kui kinnisasja omandamisel oleks eeldatud, et majandustegevus lõpeb, siis oleks kinnisasja hind võinud olla väiksem. Kostjale esitati dokument selle kohta, et 04.11.2004.a OÜ (liisingusaaja) lõpetas lepingu ruumide allüürnikuga AS . OÜ avaldas müügilepingu allkirjastamisel, et mingeid teisi kasutuslepinguid, välja arvatud lepingus nimetatud, ei ole. Müügilepingu allkirjastamisel liisingusaaja ei avaldanud, et kolmandatel isikutel on õigused kinnisasja päraldistele. Sel viisil on kostja kinnisasja, samuti kinnisasjal olevate päraldiste heauskne omandaja. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja 01.11.2005.a täiendava vastuse kohaselt on müügiboksid valmistatud spetsiaalselt paigutamiseks konkreetsele kinnistule ja neid ei saa kasutada teises kohas ilma täiendavate tööde teostamiseta. Samal ajal kaasneb bokside mahavõtmisega kostja kinnistul majandustegevuse lõppemine ja nõuab täiendavaid paigutusi majandustegevuse taastamiseks. Peale selle pole mingi muu majandustegevus peale olemasoleva ilma täiendavate tööde teostamiseta võimalik. Kostja leiab, et läbirääkimiste algatajaks oli hageja, kes esitas ebaõigeid andmeid selle kohta, et ta on müügibokside omanik. Kostja töötajal puudusid volitused nende bokside soetamiseks. Peale selle, kui selgus, et hageja ei ole seotud müügiboksidega, keeldus kostja edasistest läbirääkimistest. Hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu, kuna boksid on kostjale üle antud volitatud isiku poolt ja üleandmisel oli kostja heausklik soetaja. Tõendid: kinnistu müügi- ja asjaõigusleping.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 04.11.2004.a sõlmisid AS kui müüja, OÜ kui liisinguvõtja ja kostja kui ostja kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Poolte vahel on vaidlus selles, kas nimetatud lepinguga läks üle ainult kinnistu asukohaga XXXvõi ka kinnistul asuvad müügiboksid. Pooled vaidlevad selle üle, kas müügiboksid olid 04.11.2004.a. sõlmitud lepingu järgi päraldised või mitte.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 57 lg 1 kohaselt on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Lõike 2 kohaselt ei ole asi päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. Vastavalt TsÜS § 57 lõikele 3 laienevad peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. 18.01.2007.a. AS kirja kohaselt kinnitab AS , et 04.11.2004.a. kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu objektiks oli Tallinna Linnakohtu kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XX kantud kinnisasi asukohaga XXX. Antud lepingu objektiks ei olnud eelnimetatud kinnisasja päraldistena müügiboksid, mis olid liisingulepingu alusel hageja valduses ja kasutuses, seega ei läinud 04.11.2004.a sõlmitud lepinguga üle nende müügibokside omandiõigus vara ostjale e. kostjale. Nimetatud kirjast ja kinnistu müügilepingust ja asjaõiguselepingust nähtub seega müüja e. AS-i soov müüa kostjale üksnes kinnistut ning mitte aga vaidlusaluseid müügibokse. AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada, käsutada. Eeltoodust tõenditest järeldub üheselt, et vaidlusalused müügibokse ei pidanud müüja AS omanikuna mingilgi määral kinnistu päraldiseks ning temal kui omanikul oli kooskõlas AÕS § 68 lg 1 määrata, kuidas ta talle kuuluvaid müügibokse kasutab ja käsutab. Kohtule esitatud hageja ja AS vahelise kapitalirendilepingu nr XXX Lisa ja lõpetamise akti 17.05.2005 kohaselt on märgitud kuupäeval AS-i andnud hagejale üle kapitalirendilepingu nr XXX järgse liisingueseme, milleks olid vaidlusalused müügiboksid. Eelmärgitud müügibokside kohta oli hageja, AS–i ja AS –i vahel sõlmitud müügi -ja kapitalirendileping XXX 24.04.2002 (lk 97-100), mille kohaselt müüs AS müügiboksid liisinguandjale ning liisinguandja AS liisis hagejale mainitud müügibokse kapitalirendilepingu alusel ja tingimustel. Lepingu järgi oli hageja vastava vara rentnik ehk asja valdaja ja vaidlust ei olnud selles, et hageja on ka oma liisingulepingu järgsed kohustused liisingfirma ees täitnud, mispärast on AS kooskõlas kapitalirendilepingu p 12.2 aktiga 17.05.2005 vaidlusaluste müügibokside omandi rentnikule e. hagejale üle andud. Ka nimetatud kapitalirendileping ning akt tähendavad kohtu arvates seda, et liisingandja on pidanud vaidlusaluseid müügibokse iseseisvateks asjadeks, mis võivad ja saavad ja ongi tsiviilkäibes iseseisva objektina. Nimetatuga on tõendatud hageja väited müügiboksidest kui iseseisvatest asjadest, mis saavad olla tsiviilkäibe objektiks ning lükatud ümber kostja väited sellest, et müügiboksid olid kinnistu päraldised. Kohtule hageja poolt esitatud kinnistu üleandmisvastuvõtu aktist 04.11.04 nähtub, et kostja ei ole saanud mingeid bokse ning kostja kirjast hagejale 0302.2005 XXX nähtub, et kostja on ostma ära müügiboksid ja võtma üle AS ja hageja vahel liisinglepingust tulenevad boksid tingimusel, et nad tasuvad kohe boksid jääkväärtuse. nõus võtma üle müügiboks. Nimetatud tõenditest nähtub, et kostja ei ole pidanud vaidlusaluseid müügibokse ise ka tegelikult kinnistu päraldisteks, pigem vastupidi, ta on soovinud neid kui iseseisvaid objekte lausa osta. Asjaolu, et müügibokside mahavõtmine tooks kaasa väidetavalt kostja majandustegevuse lõppemise, ei tähenda, et need ei olid kinnistu päraldisteks. Kooskõlas AÕS § 33 lg 1 järgi on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on ja isik kes valdab asja rendi üüri vm selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise asja ajutiselt vallata, on otsene valdaja. Vastavalt AÕS § 92 lg 1 tekib vallasomand selle üleandmisega kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb omandajale üle. Sama seaduse § 92 lg 2 järgi siis kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Hageja on tõendanud, et tema oli müügibokside kui vallasasjade rentnik e. asja valdaja, et AS ja hageja vahel oli kokkulepe omandi võõrandamiseks (vastav kapitalirendileping) ning et nende vahel oli kokkulepe e. asjaõigusleping omandi ülemineku kohta (vastav akt) kooskõlas AÕS § 92 lg 2. Seega on hageja tõendanud, et tema sai vaidlusaluste müügibokside omanikuks ning kohtu arvates ei ole seega kostja väited õiged sellest, et kokkulepe müügibokside ülemineku kohta kostjale oleks tühine, sest vaidlusalused müügiboksid ei olnud kinnisasja päraldisteks ning seega sai hageja omandada need liisinguandjalt vastava kokkuleppega. Kostja väited, et kui

kinnisasi müüdi, siis sai tema heauskseks asjade omandajaks, sest müügilepingust ei nähtunud, et hagejal oleks mingeid õigusi nimetatud müügiboksidele, ei ole õiged, sest müügiboksid ei olnud kinnisasja nr 164433 päraldisteks ja AS-l ei olnudki kavatsust neid võõrandada ja nende omandit üle anda kostjale. Lisaks leiab kohus, et kostjal puudus võimalus neid bokse omandada ka heauskselt, sest AÕS § 95 lg 1 mõtte kohaselt saab asja heauskne omandamine toimuda isikult, kes ei olnud asja omanik asja üle andes, st asi on saadud nö kolmandalt isikult, mitte omanikult. Käesolevas asjas ei olnud vaidlust selles, et bokside omanik enne nende omandi üleandmist hagejale oli AS ja seega ei saa tõusetuda küsimust sellest, et kostja omandas need boksid heauskselt. AÕS § 34 järgi on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte ning lg 2 järgi loetakse valdus seaduslikuks kuni ei ole tõendatud vastupidi. Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vaidlust ei olnud selles, et kostja ei võimalda teostada hagejal omandist tekkinud õigusi, sh teostada oma valdust, ta ei ole tõendanud, et ta valdab asja üüri, hoiu- vm selletaolise suhte alusel vastavalt AÕS § 33 lg 1 järgi ja seega on tõendatud, et kostja valdus müügiboksidele on ebaseaduslik ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt vastavate müügibokside väljaandmist kostja ebaseaduslikust valdusest. Vaidlust ei olnud selles, et müügibokside turuhind on 177000 krooni. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjat tuleb kohustada välja andma tema ebaseaduslikust valdusest tööstuskaupade müügisaali, asukohaga E. Vilde tee 75/77, Tallinn, paigaldatud müügiboksis OÜ valdusesse ning juhul kui kostja ei saa märgitud müügibokse tagastada hageja valdusesse, siis tuleb kohustada kostjat tasuma hagejale osundatud müügibokside turuhind 177000 krooni. Menetluskulud TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu eest 10000 krooni. Hageja tasus õigusabikulude katteks 17955 krooni (t lk 154177). Kooskõlas TsMS § 61 lg 1 p1 tuleb kostjalt hageja õigusabikulude katteks välja mõista hagi rahuldatud osalt 5% vastavalt 8850 krooni (5% 177000-st on 8850).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.