Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-05-14504 Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja oli istungi toimumisest ning mitteilmumise tagajärgedest teadlik. Küsimus seisneb selles, kas hageja poolt istungile ilmumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kooskõlas TsMS § 422 lg-te 1-3 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega (Sotsiaalministri 22.06.2004 määrus nr 85 “Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“). Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega. Ühtegi objektiivset asjaolu, mis oleks otseselt takistanud hagejal istungile ilmumast, kohus ei tuvastanud. Hageja esindaja on oma haiguse põhistamiseks esitanud ... tõendi selle kohta, et arst tuvastas takistuse esinemise ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamisel 22.01.2007.a kell 10:00, kuid sellest ei nähtu, et haigust saab lugeda takistuseks 29.01.2007.a kell 10:00 kohtuistungile ilmumast. Perearsti tõendist ei nähtu, et hageja esindaja haigus takistanud tema kohtuistungile ilmumast ja/või sellest õigeaegselt kohtule teatamist. Muud mõjuvat põhjust avalduse esitaja esile ei ole toonud. Seetõttu leiab kohus, et tegemist ei ole eelistungile mitteilmumise mõjuva põhjusega. Kohus on seisukohal, et avaldus tuleb jätta rahuldamata ja menetlus taastamata. Vastavalt TsMS § 142 lg 1 kajalt, menetluse taastamise avalduselt ja menetlustähtaja ennistamise avalduselt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Hageja tasus menetluse taastamise avalduselt kautsjoni summas 450 krooni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 5 järgi tagastatakse menetluse taastamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Kohus jätab menetluse taastamise avalduse rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas nr 2-05-14504 taastamata. Seega hageja poolt 17. mail 2007 tasutud kautsjon summas 450 krooni tuleb arvata riigituludesse.

Kohtunik

Iris Kangur

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.