lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-6756/3

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 30.05.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-6756/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.05.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
803
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-06-6756

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2007. a, Jõhvi kell 15.00

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Anu Ammer

Kohtuasi

AS Kohtla-Järve Soojus hagi N G’i vastu 574,49 krooni nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

AS Kohtla-Järve Soojus (RK X; asukoht: Ritsika 1, 30327 Kohtla-Järve, IdaVirumaa)

Hageja esindaja:

Paul Paas (volikirja alusel)

Kostja:

N G (IK X; elukoht: X XX)

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt N G’ilt välja hageja AS KohtlaJärve Soojus kasuks võlgnevus summas 574,49 (viissada seitsekümmend neli) 49 senti.
3.Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja.
4.Kohtuotsus on teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 30. mail 2007 kell 15.00. Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

on

I Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtule 27. märtsil 2006. a esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest talle kuuluvas elukohas aadressil XXX. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja on saatnud kostjale pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemusest ja tasumata jätmise tagajärgedest. Hageja väitel on kostja seisuga 01. märts 2006. a hageja arvelt alusetult säästnud 574,49 krooni. Hagi esitamisel on hageja tasunud kinnistusosakonna tõendi eest 40 krooni, õigusabi eest TÜ-le Soter 224,20 krooni ja riigilõivu 250 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud 574,49 krooni ning kohtukulud.
2.Kostja oma 17.04.2006.a kohtule esitatud vastuses leiab, et võlgnevus ei ole õiguspärane, kuna tema korteris oli teostatud 09.septembril 2001 radiaatorite äralõikamine keskkütte süsteemist. Kostja tunnistab hagi 10 % võlgnevuse osas, mis moodustab 57,45 krooni.
3.hageja oma seisukohas kostja vastusele jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi täies ulatuses rahuldada.
4.Kohus määras 30.04.2007, et lahendab asja kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele avalduste ja dokumentide esitamiseks tähtaja kuni 18. mai 2007.a. II Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjnedatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korter asukohaga XXX, üldpinnaga 52,2 m2. Elumaja Ringi 11 küttis hageja.
7.Korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on lepinguta tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse.
9.Vaidlust ei ole selles, et hageja on vaidlusalusel perioodil elumaja kütnud. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja eemaldas enda korterist keskkütteradiaatorid. Antud juhul on küsimus

selles, kas kostja on hageja arvelt alusetult säästnud vaatamata sellele, et kostja oma korterist küttekehad eemaldas.

10.Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 sätestab korteriomandi mõiste: korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 1 lg 2 täpsustab: kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis /---/ ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. See tähendab. et antud juhul kuulus kostjale lisaks eluruumidele (reaalosa) ka 522/1976 mõttelist osa kaasomandist: maja üldkonstruktsioonidest ja tehnosüsteemidest, trepikodadest, katusest ja maja ümbritsevast maatükist jms. Kuivõrd maja kütmisel kulub osa energiat kaasomandi kütmiseks, peab selle eest tasumises võrdeliselt omandi suurusega osalema ka kostja vaatamata sellele, et ta oma korterist küttekehad eemaldas.
11.Järgnevalt tuleb tuvastada, milline protsent kütmise täiskoormusest kulus maja kaasomandisse kuuluva osa kütmiseks. Kostja on esitanud kohtule ruumide eksplikatsiooni plaani, mille kohaselt on elamus 4 korterit, millede üldpind on kokku 197,6 m2 (52,2+51,8+46,8+46,8). 14.11.2001 akti kohaselt oli elamu projekti koormuseks 0,026 MW. Jagades elamu projektsoojuskoormuse 0,026 MW elamu korterite üldpinnaga 197,6 m2 ja korrutame selle kostja korteri üldpinnaga 51,8 m2, saame kostja korteriomandi projektkoormuseks enne radiaatorite eemaldamist 0,0068 MW. Järelikult moodustab kostja korteriomandi soojuskoormus 41 % soojuskoormusest. Seega on köetavaks jääkpinnaks 21,2 m2. Kostjale on arvestatud 15%, seega vähem kui köetav jääkpind kostja korteris peale radiaatorite eemaldamist.
12.Eelnevaga on leidnud tõendamist, et kostja korteri kütmiseks kuuluv jääkpind on tegelikult 41 % endisest kütmisele kuuluvast pinnast, kuid hageja on arvestanud kostjale 15%.
13.Kohus, leiab, et eelpooltoodu alusel on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. III Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu peab kostja hagejale hüvitama hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Anu Ammer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja