Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

ASJAOLUD

Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud kohtule hagiavalduse V B vastu 2 601.04 krooni soojavõla ja 544.20 krooni kohtukulude nõudes põhjusel, et V B, olles, vastavalt Viru Maakohtu Kinnistusameti Ida – Viru kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.11347 ärakirjale, korteriomandi, asukohaga: xxx, omanik on jätnud tasumata V B poolt korteris tarbitud soojusenergia eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on saatnud V B igakuuliselt arved, millel on näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga „01“märts 2005.a. moodustub V B võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 2 601.04 krooni, mis on V B poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus hagiavalduses seisukohale, et Korteriühistu seaduse §13 kohaselt peab korteriomandi omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. V B seda teinud ei ole ning V B on säästnud ilma seadusliku aluseta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt 2 601.04 krooni. Palub hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikes vastustes kohtule (tl.16; 17; 18) kostja, V B, hagi ei tunnista, vaidleb hagile vastu ning palub hagi tema vastu jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt on V B oma korteris alates 20.maist 1998.a. üle läinud alternatiivküttele ja seetõttu soojusenergia eest Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus maksma ei pea.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, P P, palus kohtuistungil hagi rahuldada ja V B välja mõista 2 601.04 krooni soojusenergia võlga ja 544.20 krooni kohtukulu. Hageja esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et vaidlus käib alates 1999.a. oktoobri kuni 2003.a. aprilli arvete

eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus seisukohale, et kuigi V B on oma korteris läinud üle alternatiivküttele, peab ta siiski tasuma Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus kaudse soojusenergia tarbimise eest, kuna V B korter asub paljukorterilises elumajas. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus esitas V B arveid 15% ulatuses arvestades sellega, et V B on läinud üle alternatiivküttele. V B jättis arved omavoliliselt tasumata, kuna nõuab endale väiksemat jääksoojuse protsenti, kui seda on 15%. Palus hagi rahuldada. Kostja, V B, vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. V B asus kohtuistungil seisukohale, et ta ei pea Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus midagi maksma, sest alguses oli talle öeldud, et alternatiivküttele üleminekul ei pea enam Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus midagi maksma. Kes seda informatsiooni V B jagas, seda V B kohtuistungil täpsustada ei osanud. V B nõustus kohtuistungil maksma jääksoojuse eest 1% ulatuses. V B Aktsiaseltsiga Kohtla – Järve Soojus lepingut ei ole ja selle tõttu on ta nõus maksma ainult 1% jääksoojuse eest.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Viru Maakohtu Kinnistusameti Ida – Viru kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.11347 ärakirjaga (tl.7). Maksekorraldusega nr.7 (tl.4) riigilõivu tasumise kohta. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud V B võlaarvestusega (tl.8-9). Väljavõttega V B isikukontost nr.19302 (viitenumber 193027) (tl.10-12), mille kohaselt võlgneb V B Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus tarbitud jääk soojusenergia eest 2 601.04 krooni. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus registreerimisdokumentidega (tl.5-6). V B kirjalike vastustega kohtule (tl.16; 17; 18). V B poolt kasutatava eluruumi plaaniga (tl.20-24). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kirjaliku seisukohaga käesolevas tsiviilasjas (tl.30). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt V B esitatud soojaarvetega (tl.31-44).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. Aga samuti kuuluvad rakendamisele „Elamuseaduse“ §6 sätted, mille kohaselt peab eluruumi omanik tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse normatiivaktidele. Eluruumi korrashoiu kohustuse täielik või osaline üleandmine teisele isikule (sh. üürnikule) ei vabasta omanikku selle kohustuse täitmise

tagamisest ning ES §37 lg.3 sätted, mille kohaselt, lisaks üürile eluruumi kasutamise eest, peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa. Vastavalt TsK §477 sätetele on vara alusetust omandamisest või säästmisest tulenev kohustis õigussuhe, mille järgi üks subjekt – omandaja (säästja) – on kohustatud tagastama (üle andma) teisele subjektile – kannatanule – viimase arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandatud (säästetud) vara, kannatanul on aga õigus nõuda omandajalt (säästjalt) selle vara tagastamist (üleandmist) temale. Samuti kuuluvad rakendamisele Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §3 p.3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse §1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. §1032 lg.1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse §1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja, V B kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et V B, olles korteriomandi, asukohaga: xxx), omanik on kohustatud kandma temale arvestatud ulatuses (15% kogu korteri soojaarvest) kogu elumaja, milles asub korter, kütmise kulu, sest ka peale alternatiivküttele üleminekut tarbib V B omandusse kuuluv korter kaudsel teel Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt toodetud ja kogu maja kütmiseks kasutatavat soojusenergiat. Kohus luges tõendatuks, et V B on jätnud omavoliliselt, ilma seadusest tuleneva aluseta tasumata Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt temale esitatud vähendatud (15% ulatuses kogu korteri soojaarvest) soojaarved.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.