Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi S T ja A T vastu solidaarvõlgnevuse 30 543,85 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
08.mail 2007 kell 14.30
Menetlusosalised
Hageja:
Balti Investeeringute Grupi Pank AS (RK xxx)
Hageja esindaja:
A M (volikirja alusel)
Kostja:
S T (IK xxx)
Kostja:
A T (IKxxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista solidaarselt S T ja A T võlgnevus 30 543,85 (kolmkümmend tuhat viissada nelikümmend kolm) krooni 85 senti Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks.
3.Jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Asjaolud
1.Viru Maakohtule 24. aprillil 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt 11.08.2005 sõlmisid hageja ja S T tarbijakrediidilepingu nr 0500373/75 kt. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 20 000 krooni krediiti. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,11 % krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 11 706,07 krooni. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr K 1.4.
2.Hageja sõlmis 10.08.2005 A T käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0500373/75 kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 51706 krooni ning käenduse tähtajaks 01.09.2009.
3.Kuna põhivõlgnik ei asunud lepingut nõuetekohaselt täitma, oli hageja sunnitud saatma kostjatele 24.10.2005 ja 22.11.2005 kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks. Kostjad võlgnevust ei likvideerinud. Hageja saatis 02.12.2005 kostjatele lepingu ülesütlemishoiatused, mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjaid lepingu ülesütlemise ohust ja andes sama võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostjad ei tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele võlgnevust ning lepingujärgseid makseid, ütles hageja 19.01.2006 lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses ning käendajale saadetud nõudekirjas nõudis hageja kostjatelt 28 056,93 krooni tasumist, millest 19 490,66 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 3121,43 krooni sissenõutavaks muutunud intress, 3898,13 krooni leppetrahv, 96,71 krooni viivis ja 1450 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Pärast lepingu ülesütlemist on kostjad hagejale tasunud kahel korral 1500 krooni (18.04.2006 ja 19.05.2006), kokku summas 3000 krooni, millest 1450 krooni arvestati vastavalt üldtingimuste p 2.5 esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulude katteks ning 1550 krediidisumma katteks.
4.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja mõista 30 543,85 krooni, millest 17 940,66 moodustab tagastamata krediidisumma, 3121,43 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1464,47 krooni viivis ja 3898,13 krooni leppetrahv, 240 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, 3879,18 krooni kahjuhüvitis ning jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastus
5.Kohtule 10.01.2007 esitatud vastuses kostja A T hagi õigeks ei võtnud ja leidis, et kuna laenusaajaks oli S T on ka temal kohustus laen tagastada. Kostja selgituse kohaselt oli tema nõus olema käendajaks, kuna S T abikaasa lubas laenu õigeaegselt tagastada.
6.Kostja S T kohtule kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Hageja seisukoht
7.Hageja esitas kostja A T vastusele omapoolse seisukoha, mille kohaselt tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste nõuete täitmise tagamiseks sõlmis hageja 10.08.2005 käenduslepingu kostja A T ning lepingu sõlmides pidi kostja teadma, et kui põhivõlgnik rikub kohustust või ei täida neid nõuetekohaselt, siis vastutab käendaja hageja ees täies ulatuses. Hageja leiab, et käendaja oleks igal ajal võinud pöörduda hageja poole küsitustega käenduslepingu kohta ning ise käenduslepingu sätestatuga tutvuda. Kohtuistung 08. mail 2007 kell 14.30
8.Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde ning palus hagi rahuldada.
9.Kohtuistungil kostja S T oli nõus tasuma pool laenusummast. Kostja selgituste kohaselt võla võtsid kostja hetkel surnud abikaasa ja Tsoy ning raha ei läinud perekonnajaoks ning tema ei tea, kuhu raha kulus. Kostja selgitas, et tal puudub vara ja ainuke sissetulek on laste toetused.
10.Kostja A T kohtuistungile ei ilmunud ning kohus arutas asja kostja osavõtuta.
Kohtu põhjendused
11.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Kohus tuvastas, et 11.08.2005 sõlmisid hageja ja S T tarbijakrediidilepingu nr 0500373/75kt. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 20 000 krooni krediiti. Lepingu järgi kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale intressi 29,11 % krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 11 706,07 krooni.
13.Hageja sõlmis 10.08.2005 AT käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest krediidilepingust nr 05005373/75kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 51 706 krooni ning käenduse tähtajaks 01.09.2009.
14.19.01.2006 ütles hageja lepingu üles, kuna kostjad ei tasunud võlgnevust antud tähtaja jooksul, ega reageerinud üleütlemishoiatusele. Pärast lepingu ülesütlemist on hagejale tasutud kahel korras 1500 krooni (18.04.2006 ja 19.05.2006), kokku summas 3000 krooni, millest 1450 krooni arvestati vastavalt üldtingimuste p 2.5 esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulude katteks ning 1550 krediidisumma katteks.
15.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja mõista 30 543,85 krooni, millest 17 940,66 moodustab tagastamata krediidisumma, 3121,43 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1464,47 krooni viivis ja 3898,13 krooni leppetrahv, 240 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, 3879,18 krooni kahjuhüvitis ning jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Laenuleping
16.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja S T vahel sõlmiti 11.08.2005 tarbijakrediidileping. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et laen kanti tema arveldusarvele. Krediidisumma VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu kohaselt andis hageja S T 20 000 krediiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõude selle täitmist. Kuna lepingust tulenevat kohustust on rikutud, on hagejal õigus nõuda lepingust tuleneva kohustuse täitmist. Intress Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi kokku summas 11 706,07 krooni. Lepingu ülesütlemise hetkel oli sissenõutavaks muutunud intress summas 3121,43 krooni. VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1 ja lg 2 alusel on hagejal õigus kostjatelt nõuda solidaarselt lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutnud tasumata intressi summas 3121,43. Leppetrahv
VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3. kohaselt on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidileandjale tasuma leppetrahvi 20 % üleütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli tagastamata 19 490,66 krooni krediidisummast, on leppetrahvi suuruseks 3898,13 krooni. Hagejal on õigus kostjatelt solidaarselt nõuda tuginedes VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1 ja lg 2. Viivis VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivitusintressi, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste p 6.1. kohaselt krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega seotud kulude või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist krediidiandja poolt kehtestatud hinnakirjas sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Lepingu ülesütlemisel 19.01.2006 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud viivis summas 96,71 krooni. Hageja arvestab viivise perioodiks 30.10.2006-20.07.2006. Viivise suuruseks on 1464,47 krooni. Hagejal on õigus nõuda viivist solidaarselt kostjatelt VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1 ja lg 2 alusel. Käendus Hageja sõlmis 10.08.2005 kostja A T käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest krediidilepingust nr 05005373/75kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 51 706 krooni ning käenduse tähtajaks 01.09.2009. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja väidet, et temal puudub kohustus laenu tagastada, kuna laenusaajaks oli S T, ei loe kohus asjakohaseks. Käenduslepingu alusel vastutab kostja A T kõikide kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige põhisumma, viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest kuni kokkulepitud käenduse piirsummani 51 706 krooni.
Võlgnevus kokku Kokku on tarbijakrediidilepingust tulenev võlgnevus 30 543,85 krooni, millest 17 940,66 moodustab tagastamata krediidisumma, 3121,43 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata
intress, 1464,47 krooni viivis ja 3898,13 krooni leppetrahv, 240 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, 3879,18 krooni kahjuhüvitis, mis tuleb välja mõista kostjatelt solidaarselt. Arvestatav ei olekostja väide, et laenu kasutas tegelikult tema lahkunud abikaasa, sest VÕS laenulepingu regulatsiooni kohaselt ei oma tagasimaksmisel tähtsust see, milleks laenu kasutati või kellele laenusaaja laenu edasi andis. Kui laenusaaja andis laenu edasi kolmandale isikule, on see tema ja kolmanda isiku vaheline eraldiseisev õigussuhe. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ist 162 lg 1 leiab kohus, et hageja menetluskulud kuuluvad täies ulatuses tasumisele kostjate poolt solidaarselt. TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Peeter Pällin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.