2-06-38266
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-06-38266
Tsiviilasi
AS-i hagi KK vastu kahju 2 ́488,65 krooni ja viivise 2 ́488,65 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – AS (registrikood XXX, asukoht XXXX) Hageja esindaja – RF (AS-i XXX) Kostja – KK(isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses, lihtmenetlus
Resolutsioon
Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingute lahutamatuks osaks on teenuste kasutamise üldtingimused. Liitumislepingut sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub hageja teenuste kasutamise üldtingimustega. Üldtingimuste p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Arvete maksetähtaeg on 14 kalendripäeva, kui arvele ei ole märgitud pikemat tähtaega (p 5.4.). Arved loetakse kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile (p 3.4.). Hageja võib nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist (p 4.1.13). Üldtingimuste p 5.13 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Võlgnevuse arvutamisel on hageja lähtunud järgmisest valemist – võlgnevus x 0,15% x viivitatud päevade arv. Tasumata on kostja jätnud 2 ́488,65 krooni ja viivitusperiood on 20.09.2002.a-06.09.2006.a. Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu, vähendab hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 2 ́488,65 krooni. 05.04.2007.a täpsustatud avalduses (t.l. 37-39) leiab hageja, et võlgnevus tuleneb kolmest tasumata arvest, mille kohta kostjale on saadetud 15.10.2002.a võlanõue. Arvetel on ära toodud telefoni number XXX. Hageja leiab, et võlgnevus tuleneb seega 06.11.1998.a sõlmitud lepingust. Teine liitumisleping võlgnevust ei puuduta. Hageja väidete kohaselt ei ole kostja esitanud hagejale mingeid pretensioone ning selle esitamine hagejale on kostja poolt tõendamata. Kostjal oli võimalik enne liitumislepingu sõlmimist tutvuda üldtingimustega hageja müügiesindustes ja hageja koduleheküljel internetis aadressil XXX Üldtingimused anti kostjale ka liitumislepingu sõlmimisel kaasa. Lisaks selgitavad liitumislepinguid sõlmivad hageja klienditeenindajad klientidele liitumislepingu ja üldtingimuste sisu ja üksikute kohustuste või õiguste tähendust, kui kliendil on küsimusi. Samasugust teavet on klientidel võimalik ööpäevaringselt saada hageja tasuta infotelefonist või hageja volitatud müügiesindajatelt tööpäevadel igal ajal. Kostja ei ole tõendanud, et talle on keeldutud sellise teabe andmisest. Eestis pakuvad kõik mobiiltelefonivõrguoperaatorid teenust krediidipõhimõttel. Teenuste ostmisel liitumislepingu alusel on Eestis väljakujunenud tava, et teenust on võimalik kasutada limiidi ulatuses, mida operaator võimaldab. Klientide huve arvestades on tavapärane, et kõik operaatorid võimaldavad klientidel tarbida teenust ka üle eri- või krediidilimiidi enne kui kliendile piiratakse või peatatakse mobiilside. See tähendab, et operaatorid võtavad endale suuremaid rahalisi riske arve võimaliku õigeaegse laekumise osas, kuid samas on kliendid kohustatud tasuma tarbitud teenuste eest, mis ületab limiidisummat. Vastupidist õigust ei tulene liitumislepingust ega selle lahutamatuks osaks olevatest üldtingimustest ja hageja teenuste hinnakirjast. Hageja palub kostjalt, KKilt, välja mõista AS-i kasuks liitumislepingute alusel esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus 2 ́488,65 krooni ja viivised summas 2 ́488,65 krooni ning kohtukulud. 23.05.2007.a hagiavalduse täpsustuses (t.l. 43-44) selgitab hageja, et kostjale on esitatud 15.10.2002.a võlanõue kus on edastatud võlgnevus kolmelt arvelt. Kolme arve nõue kokku oleks suurem kui kostjale saadetud võlanõudes, aga hageja on vähendanud seda kostja viimase makse järel (30.09.2002.a) 1500 krooni võrra. Võlanõue kokku nõudekirja järgi on olnud 2676,05 krooni. Kuna hageja on võlaperioodi pikaajalisuse tõttu arvestanud viivisintressi samaväärseks põhivõlaga, on võlasummast lahutatud arvetel sisalduvad esialgsed viivised (34,94 krooni ja 152,91 krooni), kokku 187,40 krooni. Lahutades saadud summa võlanõudes esitatust 2676,05187,40 = 2 ́488,65 krooni. See summa on ka hagiavalduse põhinõudeks. Pärast 30.09.2002.a ei ole kostja enam ühtegi summat tasunud. Kostja võlgnevused on tekkinud kahe liitumislepingu alusel. Seega on hagiavalduses sisalduvad summad tõesed ning kostja on õigesti hageja tähelepanu juhtinud asjaolule, et arvete sisus on määravad nii 06.11.1998.a kui ka 02.04.2002.a sõlmitud leping. Ka arvetel on hageja poolt osutatud teenused näidatud erinevate telefoninumbrite lõikes, mis eeldab erinevate lepingute olemasolu.
Õigustatud ei ole kostja väited, et oleks pidanud pärast teenuste osutamist 800.- kroonini kostja telefonidel sidet piirama. Sellist kohustust teenuse pakkuja enesele võtnud ei ole. Kostja kohustus on vastavalt üldtingimustele krediidilimiidi jälgimine. Kuna kostja liitumislepingut sõlmides üldtingimustega piisavalt ei tutvunud, siis oli see ilmselt ka põhjus, miks saabunud arve tuli kostjale üllatusena. AS ei ole võtnud endale kohustust side telefonilt tehniliselt piirata krediidilimiidi saabumisel. II Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja ei võta hagi õigeks. Pooled ei leppinud kokku, et kostja tasub kasutatud mobiilsideteenuste eest hageja arveldusarvele esitatud koondarvel näidatud maksetähtajaks. Sõlmides AS-ga liitumislepingu, palus kostja saata ja käsitleda tema arveid liitumislepingute lõikes eraldi. Võimalust viia klient ühise kliendikonto ehk koondarve alla, ei olnud ette nähtud teenuste kasutamise üldtingimuste ja maksete korras, mis kehtisid kostja lepingute kehtivuse ajal. Kostjal puudub võlgnevus 06.11.1998.a sõlmitud liitumislepingust tulenevalt. Kostja võlgnevus tuleneb 02.04.2002.a hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust telefoninumbrile XXX. Võlgnevus tekkis 31.07.2002.a hageja poolt kostjale esitatud arve põhjendatuse üle vaieldes. Kostja esitas tähtaja jooksul AS-le ka kirjaliku pretensiooni ja kompromissettepaneku vastavalt üldtingimuste punktile 8.11 ja maksis arve vaidlustamata osa s.t summad, mis puudutasid AS-i poolt numbrile XXX osutatud teenust. AS-i poolt kostjale vastust ei saabunud. AS-il ei olnud õigust ilma kostjapoolse taotluseta võimaldada kostjale suuremat erikrediidilimiiti kui 800.krooni, mis on märgitud ka liitumislepingusse. Hageja ei ole kinni pidanud poolte vahel sõlmitud liitumislepingust ja kostjal on õigus vastavalt üldtingimuste punktile 5.1.3 käsitleda tekkinud olukorda AS poolse lepingu rikkumisena. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 10.05.2007.a täiendavas vastuses leiab kostja, et erinevalt sõlmitud liitumislepingust, on sõlmitud liitumislepingul kehtestatud 800 krooni suuruse erikrediidilimiidi lahtri juures märge AS-i õiguse kohta kehtestatud limiiti muuta. Hagiavaldusele lisatud kolme kuu arvetest nähtub, et AS on sellel perioodil otsustanud kostja 06.11.1998.a liitumislepingust tulenevalt teenuseid 1306,50 (766,66+383,59+156,25) krooni eest ja 02.04.2002.a liitumislepingust tulenevalt teenuseid 3253,31 (2518,01+735,30) krooni eest. Seega ei saa AS-i poolt esitatud 2 ́488,65 krooni suurune nõue tuleneda 02.04.2002.a liitumislepingust. 30.09.2002.a hageja poolt esitatud arve maksetähtaeg oli 21.10.2002.a ja kostjale saadetud võlanõude kuupäev oli 15.10.2002.a s.o kuus päeva varem kui saabus selle arve maksetähtaeg.. Seega saab kostja arvates hagiavalduse aluseks olev võlgnevus tuleneda ainult 02.04.2002.a sõlmitud liitumislepingust. Kostja tutvus AS-i teenuste kasutamise üldtingimustega põhjalikult pärast vaidluse tekkimist liitumislepingut sõlmides sai kostja klienditeenindajalt kinnitust, et kehtestatud erikrediidilimiit on piisav tagatis, et kostja telefoni kuuarved jäävad kehtestatud limiidi 800 krooni piiresse. See oli ka kostjapoolne liitumise eeltingimus, et hageja kasutab omapoolseid tehnilisi võimalusi kostja võimaliku limiidi ületamise vältimiseks, mida klienditeenindaja kostjale ka kinnitas. Saades hagejalt 31.07.2002.a koostatud arve, pöördus kostja küsimusega hageja klienditeenindaja poole, kes ütles selgituseks, et kuna kostja on kauaaegne hageja klient, siis otsustas hageja ühepoolselt ja kostjapoolse taotluseta lubada suuremat limiiti. Kostja leiab, et sellega rikkus hageja nii liitumislepingut, üldtingimusi kui ka kõiki teisi pooltevahelisi kokkuleppeid. Kostja leiab, et ei ole tahtlikult vabanenud arvete maksmisest, kuna maksis pärast 31.07.2002.a arve vaidlustamist veel kahe kuu telefoniarved hagejale korrektselt. Viimase arve maksis kostja 2002.a oktoobri kuus. III Kohtuotsuse põhjendused
Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude suhtes: 1) hageja sõlmis kostjaga kaks liitumislepingut: mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma (t.l. 6-7 ja 34-35); 2) lepingus on märgitud erikrediidi limiidi suuruseks 800.- krooni hageja õigusega toodud limiiti muuta. lepingus on märgitud erikrediidilimiidi suuruseks 800.- krooni täiendavate märgeteta; 3) poolte vahel ei ole vaidlust summade arvestuse osas ja selles, et hageja on esitanud kostjale kolm arvet (t.l. 9-11, 33); 4) kostja võlgnevus tekkis ja hageja on üritanud seda kohtuväliselt sisse nõuda, saates võlanõude kostja lepingulisele aadressile (t.l. 8) 5) nii sõlmitud lepingutele kohalduvad samad üldtingimused (kehtisid kuni 01.10.2003.a). Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja võlgnevus hageja ees tekkis mõlemast sõlmitud liitumislepingust või ainult 02.04.2002.a sõlmitud liitumislepingust; kas 02.04.2002.a sõlmitud liitumislepingus märgitud erikrediidilimiidi ületamist pidi takistama hageja või selle ületamist pidi jälgima kostja ise; kas limiidi ületamine on lepingu rikkumine ja millised on selle õiguslikud tagajärjed. Kuivõrd lepingud sõlmiti enne 1.juulit 2002.a tuleb lepingu tõlgendamisel tulenevalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse § 12 lg 2 lahendada varem kehtinud õiguse s.t kuni 01.07.2002.a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel. Kuivõrd väidetav kahju tekkis hagejal 31.07.2002.a, tuleb kohustuse täitmise nõudele kohaldada sama seaduse § 12 lg-s 1 sätestatut ja lahendada vaidlus võlaõigusseaduse (VÕS) alusel. 01.07.2002. aastani kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 64 lg 1 järgi lähtutakse tehingu tõlgendamisel tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulene teisiti. Lõikest 3 tulenevalt tõlgendatakse kahtluse korral tehingut kohustatud isiku kasuks. Kuni 01.10.2003.a-ni kehtinud hageja teenuste üldtingimuste (t.l. 36-40) punkti 1.3.13 järgi on krediidilimiit hinnakirjas toodud põhimõtetel fikseeritud rahaline piirsumma, milleni klient võib kasutada teenuseid võlgu ühe (1) kalendrikuu jooksul (üldine krediidilimiit) ja punkti 1.3.14 järgi on erikrediidilimiit lepingus toodud või poolt kehtestatud krediidilimiidist erinev rahaline piirsumma, milleni klient võib kasutada teenuseid võlgu ühe (1) kalendrikuu jooksul. Punkti 5.1.3 kohaselt on klient ise kohustatud jälgima krediidilimiidi või erikrediidi limiidi piirsummat. Nimetatud piirsumma ületamist käsitlevad osapooled lepingu rikkumisena. Hageja ja kostja käsitlused võlgnevuse aluseks olevate lepingute osas on küll erinevad, aga võlgnevuse kogusummas ei ole pooltel vaidlust Kumbki pool ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et kostja maksis ühe või teise lepingu alusel, mistõttu kostja väited, et jättis maksmata 02.04.2002.a sõlmitud liitumislepingu alusel, ei ole tõendatud. Hageja vaidleb vastu asjaolule, et ta kostjalt pretensiooni saanud on. Pretensiooniga (t.l. 32) ei saa kohus lugeda tõendatuks, et kostja selle hageja esindusse kohale viis, kuna sellel ei ole kinnitust või templit pretensiooni vastuvõtmise kuupäeva või isiku osas. Tulenevalt asjaolust, et tagajärjed krediidi- ja erikrediidilimiidi ületamise korral on samad, ei ole iseenesest oluline, millisest lepingust võlgnevus tekkis, kui pooled summa üle ei vaidle. Võlgnevuse väljamõistmisel ei oma tähendust ka asjaolu, kas kostjale esitati arved liitumislepingute lõikes eraldi või koondarvena. Koondarve esitamine ei vabasta kostjat oma kohustuse täitmisest tasuda võlgnevus osutatud teenuse eest.
Hageja teenuste üldtingimustes (t.l. 36-40) sätestatud krediidi- ja erikrediidi limiidi mõistest (punktid 1.3.13 ja 1.3.14) võib mõistlik inimene aru saada, et krediidi ja erikrediidilimiit on summa, milleni hageja võimaldab kliendil teenuseid ühe kuu jooksul võlgu kasutada kas vastavalt hinnakirjale või konkreetselt lepingus kokkulepitule. Lepingutega (t.l. 6-7) loeb kohus tõendatuks, et mõlemas lepingus on pooled kokku leppinud limiidis 800.- krooni. Lepingust tulenevalt on kliendile pandud kohustus ise jälgida erikrediidi limiidi piirsummat, kuid mõlema limiidi ületamist võivad sellest hoolimata mõlemad lepingupooled käsitleda lepingu rikkumisena (üldtingimuste p 5.1.3 teine lause). Hageja on rikkunud lepingut sellega, et on võimaldanud kostjal kasutada hageja poolt pakutavaid teenuseid üle kokkulepitud krediidilimiidi ja kostja sellega, et pole ilmutanud mõistlikku hoolsust ja ise limiiti jälginud. Samas ei ole pooled ette näinud sanktsiooni sellise rikkumise eest. Tulenevalt üldtingimuste p-st 8.3 on hagejal õigus võimaldada kliendile hinnakirjas fikseeritust suuremat krediidilimiiti või osutada hageja teenuseid rahaliste piiranguteta. Üldtingimuste kohaselt ei ole pooled lepingus kokku leppinud, et kostja võiks jätte tasumata temale osutatud teenuse eest, mis ületavad krediidi- või erikrediidilimiiti. Käesoleval juhul on kostja rikkunud lepingut sellega, et on tarbinud hageja poolt pakutud teenust, kuid on jätnud selle eest tasumata. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tarbinud hageja poolt pakutud teenuseid 2 ́488,65 krooni ulatuses ja pole selle eest tasunud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu p-ga 8.10 (t.l. 39) loeb kohus tõendatuks, et pooled on kokku leppinud, et arvete tähtaegsel mittetasumisel on hagejal nõuda kostjalt viivist 0,15 % iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Seega on põhjendatud hageja nõuded ja kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks põhivõlg 2 ́488,65 krooni (VÕS § 101 lg 1 p 1; § 108 lg 1) ja viivis 2 ́488,65 krooni (VÕS § 101 lg 1 p 6; § 113 lg 1). Kohus ei analüüsi järgmisi antud vaidluses asjakohatuid tõendeid: üldtingimusega (t.l. 14-18), kuna need ei ole kohaldatavad käesoleva vaidluse esemeks olevatele lepingutele Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.