2-07-16676
Koopia Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-07-16676
Tsiviilasi
Mxxxx Pxxxx hagi Mxxxxx Txxxxxxx, xxxTxxxxxxx ja Mxxxxx Pxxxx vastu omandiõiguse tunnustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Mxxx Pxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); esindaja Elina Madal, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: 1.Mxxxxx Txxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2.AxxxTxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx 3.Mxxxxx Pxxxxx isikukoodxxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses istungit pidamata
I Kinnitada Mxxx Pxxxx, Mxxxxx Txxxxxxx, Axx Txxxxxxx ja Mxxxxx Pxxxx vahel 13.04.2007.a sõlmitud kokkulepe, mis seisneb järgnevas:
(3)
26.04.2007.a kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub Mxxx Pxxxxxtunnustada tema omandiõigust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvale korteriomandile kui abikaasa lahusvarale. Hagiavalduse kohaselt on tema ja endise abikaasa AxxxxPxxxxx abielulised suhted lõppenud 1980.aastal, kuid abielu ei lahutatud. AxxxxPxxxx suri xxxxxxxxxx.a. Pärast abieluliste suhete lõppemist alustas AxxxxPxxxx kooselu TxxxxTxxxxxxxxxx, sündisid lapsed Mxxxxx Txxxxxxx ja AxxxTxxxxxxx. Mxxx Pxxxx erastas ja kinnistas aastal 2000 korteriomandina korteri xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Mxxx Pxxxx arvates ei ole korteriomand abikaasade ühisvara, kuna on omandatud pärast Axxx Pxxxxxx abieluliste suhete lõppemist. Kostjad esitasid aastal 2007 notarile avalduse oma ema Axxx Pxxxx pärandi vastuvõtmiseks. Nad on seejärel mõistnud, et korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei ole Axxx Pxxxx ja Mxxx Pxxxx ühisvara. Kuna Pärimisseadus ei võimalda juba esitatud pärimisavaldust tagasi võtta, on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole korteriomandi tunnistamiseks lahusvaraks. Hagiavalduses on märgitud, et pooled on nõus kirjaliku kohtumenetlusega ja on valmis kohtule kirjalikus menetluses kinnitama, et nõustuvad kohtuvälise kokkuleppe kinnitamisega kohtu poolt. Pooled on koostanud ja allkirjastanud kohtuvälise kokkuleppe. Kohtule on esitatud kohtuväline kokkulepe (tl.18). Kokkuleppes kinnitavad kostjad, et nad tunnustavad korteriomandi olemist hageja lahusvara, nõustuvad selle välistamisega Axxx Pxxxx pärandvara hulgast. Pooled on leppinud kokku ka kohtukulude jaotamises ja kinnitavad, et on teadlikud kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokkuleppes kinnitanud, et nad ei soovi kasutada edasikaebeõigust. Kohtule on esitatud ka tõendid esitatud faktiliste asjaolude tõendamiseks: abielutunnistus (tl.5) Mxxx Pxxxx ja Axxx Pxxxx abielu sõlmimise kohta; Axxx Pxxxo surmatunnistus (tl.6); kinnistamisotsus (tl.8-9) 09.01.2001. Kohus võttis avalduse menetlusse ja toimus kirjalik eelmenetlus. Kohus väljastas kostjatele hagiavalduse menetlusse võtmise määruse ja selgitas kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi TsMS § 431, § 432 järgi. Kohus kohustas kostjaid kohtule vastama,
(3)
selgitades ühtlasi vastamata jätmise tagajärgi- et kohus võib teha tagaseljaotsuse istungit pidamata, lugedes faktilised väited omaksvõetuks. Kostjad on määruse ja hagiavalduse kätte saanud, kohtule vastanud ei ole.
Kohus leiab, et kokkuleppe saab kinnitada TsMS § 430 lg 1 alusel osaliselt osas, mis ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, kompromiss on sõlmitud kahe füüsilise isiku vahel, rikkumata olulist avalikku huvi ja see on täidetav. Asjas saab menetluse lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohus jätab kokkuleppe kinnitamata osas, mis käsitleb edasikaebeõigusest loobumist. Põhjuseks on asjaolu, et olukorras, kus kohtule on esitatud kohtuväline kokkulepe, mille sõlmimise asjaolusid kohus ei kontrolli, peab olema kohtu poolt tagatud pooltele võimalus kokkulepet ja menetluse lõpetamist vaidlustada kohtu kontrolli all. Ehkki kooskõlas kokkuleppega on hagiavalduses kinnitatud, et kostjad on valmis kohtule kirjalikult kinnitama kokkuleppega nõustumist, ei ole kostjad seda teinud vastuseks kohtu määrusele, mis neile väljastati. Tulenevalt TsMS § 452 lg.7 on pooltel õigus loobuda edasikaebeõigusest ja sellesisuline kokkulepe ei ole ebaseaduslik. Samas libiseb selline kokkulepe vastuollu heade kommetega käesolevas olukorras, kus kostjad ei ole vastuseks kohtule midagi teatanud. Seetõttu kohus selles osa kokkulepet ei kinnita, kuid võttes arvesse poolte eesmärki asjas lahendi saamisega mitte viivitada, lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega TsMS § 661 lg.4 ja § 64 lg.2 alusel 10-le päevale. Kohus lähtub määruse tegemisel TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430 lg 1, lg.2, § 64 lg.2, § 661 lg.4, Menetluskulude jaotus Poolte kokkulepe, et taotletakse poole riigilõivu tagastamist, on seaduslik ja kooskõlas TsMS § 150 lg. 2 p.1.Pool riigilõivu tuleb tagastada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel ja kohus lahendab selle käesoleva määrusega. Hageja esindaja on tasunud riigilõivu 24.04.2007 viitenumbriga 2900072699 summas 1000 krooni, selgitus: riigilõiv Tartu Maakohus Mxxx Pxxxx. Samale isikule tuleb riigilõivu osa ka tagastada. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jätmises nende endi kanda ja see vastab TsMS § 168 lg.3.
Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Koopia õige. Kohtunik :
(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.