Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-125487
Tsiviilasi
OÜ Xxxx hagi Xxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 967,03 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ Xxxx (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) Hageja esindaja: Ingrid Nook (e-post [email protected]) Kostja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu)
esindajad
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2(3)
Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 94,55 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt 155,45 eurot, kokku 250 eurot, kuigi esitatud hagilt hinnaga 1 967,03 eurot tulnuks riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 225 eurot. xxxx. a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse enam tasutud riigilõivu (summas 25 eurot) tagastamiseks. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on riigilõivu osas põhjendatud üksnes seaduses sätestatud riigilõivu summas, so 225 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 315 eurot, so riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulu 90 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 79,31% ulatuses, so summas 249,83 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.