2-06-19438/5 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

23.10.2006 kirjalikus vastuses kostja KS hagi ei tunnista. Kostja ei pea õigeks, et hagi on antud kohtu menetlusse, kuna hageja tegevuses on palju puudujääke, mida hagejal on olnud võimalus ja kohustus enne kohtusse pöördumist lahendada. Kostjale helistati mitmeid kordi ja nõuti osamakse tasumist, kuigi osamakse oli tasutud. Probleem oli hageja raamatupidamise dokumentide sisemises liikumises. Hageja poolt esitatud dokumendid on vastuolulised: lisas 5 (lepingu ülesütlemine) teatatakse, et 06.04.2004 seisuga on võlgnevus kokku 6905,40 krooni; lisas 9 fikseeritakse, et seisuga 06.04.2004 oli võlgnevus 2749,40 krooni (arve XXX, tähtaeg 30.03.2004 1424,90 krooni ja arve XXX, tähtaeg 29.02.2004 1324,50 krooni). Ilmselt ei olnud hageja raamatupidamises 06.04.2004 teada 6905,40 – 2749,40 = 4156 krooni liikumine. Kostja tunnistab, et tal on hageja poolt ülesöeldud lõpetamata leping, kuid hageja võlausaldajana ei ole teinud ühtegi sammu lepingu lõpetamiseks. Kostja tunnistab, et seoses veoprojekti, milleks ta liisis liisinguobjektiks olnud kaubiku, katkemisega viibis ka liisingumaksete laekumine. Kuna oli oodata veoprojekti jätkumist, ei soovinud kostja liisinguobjekti veel tagastada. 06.04.2004 saatis hageja kostjale liisingulepingu lõpetamise teatise ning vastavalt telefonilisele kokkuleppele viis kostja 13.05.2004 liisingueseme hageja volitatud esindaja (müüja) Balti Realiseerimiskeskuse müügiplatsile. Samal päeval hindasid müüja eksperdid tagastatud liisingueseme väärtuseks 45 000 krooni. Seega kostja tagastas liisingueseme väärtuses 45 000 krooni hageja esindaja valdusesse 13.05.2004.a. Mingeid pretensioone liisingueseme seisundi kohta ei ole kostjale esitatud. Järgmiseks oleks hageja vastavalt lepingu punktile 8.1. pidanud lepingu reaalseks lõpetamiseks esitama kostjale lõpparve. Liisingueseme väärtus langes kostja käes ekspluatatsioonis oleku 9,5 kuu (29.07.2003 – 13.05.2004) jooksul 50 000 kroonilt 45 000 kroonini, ehk umbes 950 krooni kuus. Arusaamatu on, kuidas müüja valduses oleva, mittekasutatava liisingueseme väärtus langes 4 kuu jooksul 45 000 kroonilt 30 000 kroonini, s.o. 3750 kr kuus. 13.05.04 hindamisakti kohaselt ekspertide hinnang sõiduki hetkeväärtuse kohta on jõus 60 päeva akti väljastamisest. Seega eksperdid hindasid sõiduki täiesti korrasolevaks, hinnang kehtis kuni 13.07.2004, hageja eksperdid ei näinud ette võimalust, et auto väärtus normaalsetel hoiutingimustel langeks oluliselt 60 hoiupäeva jooksul. 2 kuud hiljem, 20.09.2004 hinnati auto väärtus müüja poolt 33 % madalamaks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 403 lg 1 alusel kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Hageja hagiavalduses taotles asja lahendamist kirjalikus menetluses. 08.09.2006 kohtumääruses kohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses, kohustades kostjat teatama, kui ta soovib enda ärakuulamist. Kostja vastuväiteid kirjalikule menetlusele ei esitanud, samuti ei taotlenud enda ärakuulamist. Kohus tagas menetlusosalistele võimaluse kirjalike seisukohtade ja dokumentide esitamiseks, vastaspoole esitatuga tutvumiseks ning vastuväidete esitamiseks. Tutvunud menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, uurinud esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, kohus tegi kindlaks, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - hageja ja kostja vahel sõlmiti 29.07.2003 liisinguleping kaubiku XXX kostja poolt kasutamise võimaldamiseks vajaliku tehingu finantseerimiseks. - 06.04.2004 teatisega hageja ütles liisingulepingu üles, kostja on teatise kätte saanud, liisinguese on hagejale tagastatud ja see realiseeriti 17.09.2004 hinnaga 25 423,73 krooni (käibemaksuta). - vaidlust ei ole ka võlgnevuse üle selles osas, mis koosneb tasumata liisingumaksetest ja kindlustusmaksest kaubiku kostja valduses viibimise aja eest, kokku summas 6110,30 krooni (29.02.04 liisingumakse 1324,50 kr, 30.03.2004 liisingumakse 1424,90 kr ja 30.04.04 liisingumakse summas 1424,90 kr ning 31.03.2004 kindlustusmakse 1936 kr). Kostja on 16.05.2007 vastuses tunnistanud selles osas võlgnevust hageja ees. - Liisingvara realiseerimisega kaasnenud kuludele summas 2131,19 ei ole kostja vastuväiteid esitanud, mistõttu kohus loeb, et selles osas vaidlus puudub. Kostja vastusest nähtuvalt ei ole ta nõus hüvitama liisingvara jääkmaksumuse ja realiseerimishinna vahet summas 6687 krooni, leides, et kaubiku hindamine ei ole toimunud õiglaselt ja kaubik on müüdud alla tegeliku omahinna. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 4 annab võlausaldajale õiguse taganeda lepingust või öelda leping üles.

1.3.kohaselt kohustus kostja tasuma lepingu makseid vastavalt maksegraafikule. Üldtingimuste punkti 7.13 kohaselt hagejal oli õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks juhul, kui kostja jätab lepingu makse maksetähtpäeval tasumata või tasub mittetäielikult ning ei ole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Vastavalt VÕS § 367 lg -le 1 liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 järgi lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 367 lg-st 4 liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Üldtingimuste punktist 3.7. tulenevalt juhul, kui liisinguandja, tuginedes liisingulepingu üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb liisingulepingu üles ning võõrandab liisingueseme, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud (s.t. liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (s.h. liisingueseme valduse üle võtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlbulikuks seadmine). AS ja OÜ 29.07.2003 müügilepingu kohaselt hageja omandas hageja ja kostja vahelises liisingulepingus nimetatud kaubiku hinnaga 50 000 krooni (käibemaksuga). Hagiavaldusele lisatud AS järelevalve osakonna 13.02.2006 õiendiga on tõendatud vara lepingu ülesütlemise aegne jääkmaksumus 32 100,73 krooni. Kostja leidis, et nimetatud summa ei haaku ühegi teise summaga. Kohus leiab, et kostja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Liisingulepingu nr XXX lisaks oleva maksegraafiku (hagiavalduse lisa nr 8) kohaselt vastab nimetatud summa tasumata osamaksete suurusele liisinguvara 13.05.2004 tagastamise seisuga. Kohtule esitatud 20.09.2004 müügilepinguga nr XXX (hagiavalduse lisa nr 12) on tõendatud, et kaubik müüdi hinnaga 30 000 krooni (koos käibemaksuga, ilma käibemaksuta summas 25 423,73 krooni). Seega liisinguvara jääkmaksumuse ja realiseerimishinna vahe on 6687 krooni, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Tõendamata ja paljasõnalised kostja väited, et liisinguvara müüdi hageja ja kostja kokkuleppel sihilikult turuhinnast madalama hinnaga. Kostja ei ole oma väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et ei ole alust kahelda hageja esindaja väidetes, mille kohaselt tuli kaubiku esialgnemüügihind madalamaks hinnata, kuna kaubikut ei õnnestunud müüa. Arvestades müügiprotsessi pikkust, sõiduki väljalaskeaastat 1997 ja läbisõitu 288 468 km, ei anna kaubiku müügihind kohtu hinnangul alust kahtlustada müümist alla turuhinna. Samuti ei anna sellisteks kahtlusteks alust ainuüksi asjaolu, et kaubiku ostis selle müüki vahendanud Balti Realiseerimiskeskuse OÜ. 13.05.2004 koostatud hindamisaktis on sõiduki maksumuseks märgitud umbes 45 000 krooni. Kuivõrd hindamisakti on koostanud sõidukite müügiga tegelev äriühing, kellele sõiduk anti üle eesmärgiga see müüa, siis kohus loeb põhjendatuks hageja seisukohta, et tegemist on maksimaalse võimaliku alghinnaga sellel hetkel. Asjaolu, et

müügiprotsess võttis aega 4 kuud, näitab, et selle hinnaga tegelikult kaubikut müüa ei õnnestunud ning hageja väide, et hinda tuli madalamaks korrigeerida, on põhjendatud. Kostja väited, et kaubik oli müügiprotsessi ajal kellegi ebaseaduslikus kasutuses ning seetõttu tema väärtus vähenes, on oletuslikud ja tõendamata. Kostja viited hageja alusetule rikastumisele ja kostja arvelt hõlptulu teenimise lootusele emotsionaalset laadi ja alusetud. Käesolevas asjas nõude esitanud hageja AS on liisingfirma, kes osales müügiprotsessis finantseerijana. Kui kostja oleks oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud, ei oleks kaubiku müümise vajadust 2004.a. tekkinud, hageja oleks saanud kokkulepitud osamaksed ja intressi. Kostja ise on liisingulepingu sõlmimisega võtnud endale kohustuse hüvitada lepingu ülesütlemise korral hagejale vara jääkväärtuse ja müügihinna vahe. Seetõttu on alusetu kostja väide, et see on hageja äririsk, kui liisingueset ei õnnestu müüa või õnnestub müüa madalama hinnaga. Asjasse puutuv ei ole ka kostja väide, et pärast liisingueseme hagejale tagastamist puudus kostjal võimalus muuta liisingueseme väärtust. Kostja viited, et kuni 21.08.2004 oleks auto avariilistele kahjustused hüvitanud kindlustus, on arusaamatud. Asjassepuutuv ei ole kostja viide, et sõiduki müünud OÜ on kutseline automüüja. Kostja leiab, et hageja on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, kui ei teinud kostjale müügipakkumist ega teavitanud teda 2004.a. septembris sõiduki hindamisest. Kuna liisingleping on lõppenud lepingust tulenevate kohustuste kostja poolt rikkumise tõttu, on kostja sellised väited põhjendamatud. Kostja vastustest nähtuvalt kostja on ekslikul seisukohal, et lepingu ülesütlemisele vaatamata on tal hagejaga lõpetamata leping. Vastavalt VÕS § 186 p-le 6 lepingu ülesütlemisega võlasuhe lõpeb. Ülesütlemisega vabanevad lepingupooled lepingust tulenevate kohustuste edasisest täitmises, enne ülesütlemist tekkinud kohustused tuleb täita. Sellest tulenevalt ei olnud hagejal pärast lepingu ülesütlemist kohustust teha kostjale kaubiku müügipakkumist, samuti ei olnud kohustust ega vajadust kooskõlastada sõiduki müügihind kostjaga. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjal oli võimalus leida kaubikule ostja või võrdselt teiste ostjatega kaubik ise välja osta, kostja seda võimalust ei kasutanud. Kohus leiab, et OÜ 29.10.2004arvega nr 001249, sellele lisatud osutatud teenuste loeteluga ja AS konto väljavõttega on tõendatud, et hageja on tasunud käesolevas asjas liisingueseme müügiteenuse eest 1271,19 krooni. OÜ 11.06.2004 arvega nr 124651, OÜ arve nr XXX selgituses sisalduva osutatud teenuste loeteluga ja AS konto väljavõttega on tõendatud, et hageja tasus liisingueseme müügikõlbulikuks seadmiseks 860 krooni. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Kostja taotles asjas menetluse lõpetamist, kuid ei ole viidanud ühelegi TsMS § 428 sätestatud menetluse lõpetamise alusele, mistõttu taotlus on ilmselt põhjendamatu.