Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-07-343
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Kohtuasi
AS EMT hagi V S vastu 2 366,14 krooni võlgnevuse ja 2 365,14 krooni viiviste nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
08. mai 2007
Menetlusosalised
Hageja:
AS EMT (RKxxx)
Hageja esindaja:
R R (volikirja alusel)
Kostja:
V S (IKxxx)
Viru Maakohtu menetluses on AS EMT hagi V S vastu 2366,14 krooni võlgnevuse ja 2365,14 krooni viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 29.11.2000 ja 30.01.2001 sõlmitud liitumislepingud, mille alusel osutati kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arveid kokku summas 4447,05 krooni. Enne hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud kokku 2000 krooni, seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlg 2366,14 krooni, mis on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtaegadele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 03.01.2007. Kostja on olnud viivituses 1988 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees moodustab 7057,40 krooni. Tulenevalt põhinõude suurusest vähendab hageja viivise summa 2365,14 kroonile. Hageja palub rahuldada hagi ning välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 2366,14 krooni ja viivised 2365,14 krooni ning menetluskulud. Kostja oma kohtule 11.01.2007 esitatud vastuses nõustub põhivõlaga summas 2366,14 krooni, kuid viivisevõlgnevust summas 2365,14 krooni ei tunnista ja palub kohaldada aegumist. Kostja 1(3)
väitel ei ole ta hagejalt saanud lepingu kohast teenust ega arveid alates 2001 aasta mai kuust ja et lepingu sõlmimisel on ta esitanud hagejale kõik võimalikud kontaktandmed. Hageja oma kohtule 29.01.2007 esitatud seisukohas leiab, et kostja viited hageja poolt osutatud väidetava ebakvaliteetse teenuse ja arvete mittesaamise kohta on kostja subjektiivne seisukoht, mitte nõuetekohaselt tõendatud vastuväide, mistõttu ei saa hageja sellega paraku nõustuda. Hageja esitas kostjale arved aadressil A, K-J. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 4.1.4 alt kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt Tingimuste punktile 4.2 arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste punktile 7.6 ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest. Kuna kostja ei ole viidanud, millise õigusnormi alusel ta kohtult hageja nõudele aegumise kohaldamist taotleb, siis palub hageja kohtul esitatud taotlus rahuldamata jätta. Kohtuistung Kohus korraldas asjas 08.05.2007 kell 11.00 kohtuistungi. Hageja esindaja esitas faksiga 08.05.2007 taotluse asja sisuliseks lahendamiseks hageja kohalviibimiseta. Kostja palus kohtuistungil kohaldada aegumist. Taotluse mitte rahuldamisel tunnistab ta põhivõlga ja poolt viivistest ja palub pool viivistest ja õigusabi mitte välja mõista.
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.. Kohus tuvastas, et poolte vahel on 29.11.2000 ja 30.01.2001 sõlmitud liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Võlanõudest (tl 14) nähtub, et 16. juunil 2001 oli kostja võlgnevuseks seisuga 31.05.2001 summa 2447,05 krooni. Esitatud arvetest (tl 15-18) nähtub, et kostjal on võlgnevus andmesideteenuste eest, mida ostutati perioodil 01.03.2001-30.04.2001. Kostja on palunud kohtul kohaldada nõude aegumist. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
Aegumise kohaldamist ei välista see, et kostja on kohtuistungil nõuet tunnistanud, kuivõrd nõude tunnistamine on esitatud alternatiivselt aegumise kohaldamisega, see tähendab, et kostja avaldused, sealhulgas avaldus põhinõude tunnustamiseks, tulevad arvestamisele ainult juhul, kui kohus aegumist ei kohalda. Aegumise kohaldamist ei välista ka hageja vastuväide, et kostja ei ole aegumise taotlemisel avaldanud, millistele seadusesätetele ta tugineb, sest kostja ei peagi seda tegema tulenevalt põhimõttest iura novit curia. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata aegumise tõttu, ei oma tähtsust teised asjas esitatud väiteid ning kohus neile hinnangut ei anna. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Lähtuvalt TsMS §-ist 162 lg1 leiab kohus, et jäävad menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.