Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõenditega – palkmaja ostumüügi eelleping vene keeles koos tõlkega eesti keelde, kviitung XXX maja hindamisakti eest tasumise kohta, mobiiltelefoni kõnede väljatrükk perioodi ; PK tankla kliendikaart nr XXX 1000 2732 koopia; tõlkebüroo tšekk-kviitung. Kostja vastuväited 29.08.2006.a vastuses hagile kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja ei ole lepingut ühepoolselt lõpetanud. Hageja sellekohased väited on paljasõnalised. Hageja ise on lepingut rikkunud ning jätnud kostjale tasumata lepingu sõlmimisel ettenähtud 100 000 krooni, mille hageja kohustus kostjale üle kandma kolme päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest . Kostja leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist müügilepingu eellepinguga, kuna kostja kohustub selle järgi maja müüma ja hageja selle eest ettemaksu maksma. Eellepingu sõlmimisel on rikutud kohustuslikku notariaalset lepinguormi, mistõttu eelleping on tühine ning selle alusel nõudeid esitada ei saa. Tagastada pooltel teineteisele midagi ei ole. Kahju kandmine ei ole toimunud kostja süül, vaid hageja jättis ise vajalikud toimingud tegemata, mistõttu ostu ei toimunud. Samuti ei ole hageja kahjusummasid tõendanud. Kostja tugines hageja poolt esitatule. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega, uurinud esitatud tõendeid, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Asjaõigusseaduse rakendamisseaduse (AÕSRS § 13 lg 6 peab ehitise või selle osa võõrandmise tehing olema notariaalselt tõestatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 2 järgi siis kui seadusest tulenevalt peab leping olema sõlmitud teatud vormis, peab ka eelping olema sõlmitud samas vormis. Seega tuleb ehitise või selle osa müügileping kui ka eelleping müügiks olema notariaalselt tõestatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lõike 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega vallasasjaks oleva ehitise eelleping, mis ei ole sõlmitud notariaalselt tõestatuna, on tühine TsÜS § 83 lg 1 järgi ning kooskõlas TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehing alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatu teisti. Kohtule esitatud lepingust pealkirjaga „palkmaja ostu-müügi eelleping” nähtub, et hageja soovis osta ja kostja müüa vallasasjana eksisteerivat palkmaja. Nimetatu tuleneb nii selle kokkuleppe sisust, mis sisaldab müügiobjekti, hinda kui ka lisaks lepinguga seotud tasude tasumise korda. Seda, et tegemist oli poolte sooviga sõlmida asja ostu-müügi kohta eelleping, tuleneb ka nende enda poolt kohtule esitatud avaldusest ja ka vastuväidetest. Pooled ei ole ehitise omandamise eellepingut sõlminud notariaalses vormis, mistõttu see ei vasta AÕRS § 13 lg 6 ja VÕS § 33 lg 2 sätestatud nõuetele. Kuivõrd vorminõudeid kehtestavad seaduse sätted on imperatiivsed, on tehing tühine vastavalt TsÜS § 83 lg ja seega ei ka vaidlusalune eelleping tühine ning sellel ei ole TsÜS § 84 lõikes 1 järgi tagajärgi algusest peale ning sellel põhjusel, on ka poolte vahel samas tühises eellepingus sõlmitud leppetrahvi kokkulepe tühine. Kuivõrd leppetrahvi hüvitamise kohustus on tühine, ei ole hageja õigustatud kostjalt leppetrahvi tasumist summas 10 000 krooni nõudma ning hageja väited eellepingu rikkumisest ei ole kokkuleppe tühisuse tõttu põhjendatud. TsÜS § 84 lg 1 järgi tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Eeltoodu tõttu tuleb hagi 10000 -kroonise rahatrahvi saamiseks jätta rahuldamata. Kuivõrd asjas ei ole tõstatatud vaidlust selles, et hageja oleks kostjale tühise tehingu järgi üle andnud, siis ei tõusetu ka küsimust tagastamisest.. 2 (3)

VÕS § 14 lg 3, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Kostja esitas väite, et müügileping ise jäi sõlmimata hageja süül. Vaatamata kohtu ettepanekule ei ole aga hageja esile toonud ega tõendanud, milles seisnes kostjapoolne pahausklik käitumine läbirääkimiste pidamisel või milles seisnes pahauskne läbirääkimiste katkestamine ning millistel asjaoludel peaks kostja hüvitama hageja poolt väidetavalt kantud kulud (lk 20, 34, 38). Eeltoodu tõttu on tõendamata hageja väited sellest, et kostja katkestas läbirääkimised pahauskselt. VÕS § 15 lg 1 järgi siis kui üks pool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks leping ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, peab teisele poolele hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. Nii saab VÕS § 15 lg 1 kohaselt juhul, kui leping on vorminõude eiramise tõttu tühine, kahjustatud lepingupoole ees vastutada vaid isik, kes on võtnud endale kohustuse valmistada ette lepingu sõlmimine või teavitada teist poolt lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest. Hagi ja selle täpsustuste asjaoludest ei nähtu, et kostjal oli kohustus valmistada ette müügileping, st mida see ettevalmistus endas tähendas, ja et hagejal oli uskumus, et leping on nende vahel kehtiv ning et hageja kandis sellega kulusid, mis tooksid kaasa VÕS § 15 lg 1 järgi kostja vastuse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi kahjude hüvitamiseks summas 2650 krooni on põhjendamata, mistõttu tuleb jätta rahuldamata. Hageja nimetas ise oma kahjunõude suuruseks 3650 krooni, mis seostus hagis ka riigilõivu tasumusega, kuid hagilt tasutud riigilõiv 1000 krooni ei ole mitte kahju vaid on TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 järgi kohtukulu ning selle hüvitamine ei toimu mitte kahju hüvitamise regulatsiooni järgi vaid menetlusseaduse järgi, mis sätestab sõltuvalt hagi lahendamisest, kelle kanda need jäävad ja kuidas need pärast otsuse jõustumist reguleeritakse. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise ja kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate, nõustajata kulud. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud, st hageja poolt tasutud riigilõiv ja kostja esindaja kulud hageja kanda.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.