Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gaida Kivinurm ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2017, Tallinn
Kohtuasja number
2-16-13885
Kohtuasi
Osaühingu Denirell hagi JR vastu 4. veebruaril 2010 sõlmitud müügi- ja garantiilepingust tulenevate kohustuste täitmise tuvastamiseks JR vastuhagi Osaühingu Denirell vastu 1108 euro 80 sendi saamiseks või toote asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. märtsi 2017. a otsus ja 27. märtsi 2017. a täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JR apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1108 eurot 80 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (vastustaja) Osaühing Denirell (registrikood 10404069, asukoht Mustamäe tee 4, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Kostja (apellant) JR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Siiri Kuusik
Kohtuistungi toimumise aeg
15. juuni 2017
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Kostja JR ja tema lepinguline esindaja advokaat Siiri Kuusik
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 6. märtsi 2017. a otsuse ja 27. märtsi 2017. a täiendava otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud JR kanda.
2-16-13885
4.Mõista JR-lt Osaühingu Denirell kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 620 eurot. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Denirell (hageja) esitas 14. septembril 2016 Harju Maakohtule JR (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et hagejal ei ole kostja ees 4. veebruaril 2010 sõlmitud müügilepingust ega garantiilepingust tulenevaid täitmata kohustusi. Kostja ostis 4. veebruaril 2010 Kristiine Kaubanduskeskuse Euronicsi kauplusest teleri (PHILIPS 37PFL8684H). Koos müügilepinguga sõlmis kostja hagejaga garantiilepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale 5. veebruarist 2012 kuni 5. veebruarini 2014 kaheaastase lisagarantii (+garantii). 2013. a septembris teatas kostja, et teleril ilmnes tehniline puudus ning hageja andis kostjale 30. septembril 2013 garantiilepingu p 2 alusel tasuta uue samaväärse teleri (PHILIPS 42PFL6198K). 14. augustil 2015 pöördus kostja garantiilepingu alusel uue teleri tehniliste probleemidega Speleta AS-i poole, kes on PHILIPS toodete ametlik hooldus- ja remondipartner Eestis (parandaja). 10. septembril 2015 paigaldas parandaja telerile tasuta uue SSB seadme. 24. septembril 2015 pöördus kostja teleriga uuesti parandaja poole, kes vahetas tasuta välja teleri LCD seadme. Sama kordus 17. novembril 2015 ning parandaja vahetas taas tasuta teleri SSB seadme. Kuna kostja hinnangul ei töötanud teler korralikult, pöördus ta 3. detsembril 2015 uuesti parandaja poole. Parandaja soovitas
19.veebruaril 2016 taas SSB seadme vahetust, kuid seda juba tasu eest. Kostja saatis 21. veebruaril 2016 parandajale e-kirja ning hagejale selle koopia, milles nõudis, et teler asendataks uuega, kuna puudust ei ole võimalik kõrvaldada. 7. aprillil 2016 saatis kostja hagejale kirja, milles nõudis teleri asendamist uuega või asendamise võimatuse korral ostuhinna hüvitamist. Hageja keeldus sellest 14. aprillil 2016, sest leidis, et ei vastuta puuduse eest. Kostja esitas kaebuse Tarbijakaitseameti tarbijavaidluste komisjonile, kes tuvastas
15.augusti 2016. a otsusega ekslikult, et hageja peab tagastama kostjale teleri ostuhinna (1108 eurot 80 senti).
2-16-13885 Hageja täitis müügilepingut nõuetekohaselt, andis kostja üle lepingutingimustele vastava toote ning müügilepingust tulenev hageja vastutus lõppes 4. veebruaril 2012. Lisaks on kostja müügilepingust tulenevad nõuded aegunud, kuna kostjale anti teler üle 4. veebruaril 2010, mistõttu lõppes kolmeaastane aegumistähtaeg 4. veebruaril 2013. Selleks ajaks ei olnud teleril puudusi ilmnenud. Hageja täitis ka garantiilepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Garantiilepingu esemeks olev risk realiseerus 2013. aasta septembris ning hageja asendas puudusega teleri uue samaväärse teleriga. Garantiilepingu kohaselt lõppes garantiileping toote asendamisel uue samaväärse tootega. Seega ei ole hageja ka garantiilepingut rikkunud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel ilmnes garantiilepingu alusel asendatud teleril puudus, mida korduvalt, kuid ebaõnnestunult parandati. Veebruaris 2016 lakkas teler töötamast. Garantiilepingu p 8 kohaselt pidi hageja asendama puudustega toote uue võrdväärse tootega. Väär on hageja seisukoht, justkui hageja ei vastutaks garantiilepingu alusel üleantava toote vastavuse eest. Sellisel juhul puuduks garantiilepingul igasugune eesmärk. Hageja ei täitnud oma kohustust kohaselt, kuna andis asendustootena üle puudusega toote. Hageja ei tõendanud, et andis garantiilepingu alusel üle vastava asja, vaid nõustus korduvalt puuduse parandamisega. Asjaolu, et tegu oli garantiilepinguga, ei välista VÕS üldosa sätete kohaldumist, mistõttu kehtivad siiski ka lepingu täitmist, rikkumist ja õiguskaitsevahendeid reguleerivad sätted. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
3.Kostja esitas 29. septembril 2016 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt välja 1108 eurot 80 senti või alternatiivselt kohutada hagejat asendama toode samaväärse tootega. Vastuhagi põhjenduste kohaselt soetas kostja 4. veebruaril 2010 teleri, millele sõlmis garantiilepingu kehtivusega kuni 5. veebruarini 2014 või kui garantiijuhtumi esinemiseni.
30.septembril 2013 asendas hageja teleri, kuna sellel esinenud puudusi ei olnud võimalik kõrvaldada. Asendusena saadud teleril ilmnes puudus (ametliku parandaja aktides on kirjas veaks „no picture after a while“ (tõlge: pilt kaob mõne aja möödudes)), mida korduvate parandamiste järel parandada ei õnnestunud, kuna sama viga ilmnes taas (pildi kadumine) ning viimasel korral keelduti telerit tasuta parandamast. 7. aprillil 2016 esitas kostja nõudeavalduse hagejalt uue teleri või hüvitise saamiseks, 21. aprillil 2016 esitas avalduse Tarbijavaidluste komisjonile. Komisjon rahuldas kostja nõude ning kohustas hagejat tasuma kostjale 1108 eurot 80 senti. Garantiileping sõlmiti kindlustamaks, et kui algselt ostetud teleril esineb puudusi, siis saab kostja samaväärse puudusteta teleri. Praegusel juhul sai kostja garatiilepingu alusel asendatud teleri asemele puudusega teleri, mistõttu tekkis kostjale teleri hinna ulatuses kahju. Juhul kui kohus peaks tuvastama, et hüvitisnõude eeldused ei ole täidetud, palus kostja kohustada hagejat teleri asendama uue teleriga. Hageja vastuväited vastuhagile
2-16-13885
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja vastuväidete kohaselt ei saa olla vaidlust selles, et kostja võttis hagejalt garantiilepingu täitmiseks üle antud teleri vastu ja asus seda kasutama. Sellega lugesid pooled garantiilepingust tuleneva kohustuse lepingule vastava kvaliteediga täidetuks ja lepingu vastavalt sama lepingu p-le 8 lõppenuks. Asja üleandmisega läks asjaga seonduv riisiko üle kostjale. Kostja ei ole tõendanud väidet, mille kohaselt oli garantiilepingu alusel üle antud uuel teleril puudus olemas juba selle üleandmisel. Kostja rahalise nõude osas ei ole selge, kas kostja hinnangul on tegemist kahjunõudega või lepingutest taganemisega seonduva tagasitäitmise nõudega. Tarbijavaidluste Komisjon käsitles kostja nõuet just viimase nõudena. Vastavalt üldisele praktikale on lepingu täitmise nõue õiguskaitsevahendina välistatud juhul, kui lepingust on taganetud. Eelnevast tulenevalt ei saa kostja nõuda samaaegselt garantiilepingu tagasitäitmise nõudega garantiilepingu täitmist. Lepingust taganemise korral saab kostja nõuda üksnes lepingu sõlmimise ja sellest taganemisega seotud kahju hüvitamist eeldusel, et kostja on enda kahju suurust tõendanud. Kostja ei saanud 7. aprillil 2016 enam taganeda müügilepingust, kuna selline nõue aegus
4.veebruaril 2013. Kostja ei ole kahju tõendanud ega põhjendanud. Kahju kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et kostja sai müügilepingu alusel soetatud ja garantiilepingu alusel selle asenduseks antud samaväärset telerit ilma täiendavate kulutusteta kasutada kuni 14. augustini 2015. Juhul, kui kohus leiab, et hageja on siiski kohustatud garantiilepingust tulenevat kohustust täitma, on hagejal õigus vahetada teler välja 2010 soetatud teleriga samaväärse toote vastu. Kahjunõude saab kostja rajada üksnes samaväärse toote (s.o viis ja pool aastat kasutatud teler) maksumusele, mitte algselt soetatud teleri ja lisagarantii kogumaksumusest või uue teleri hinnast lähtudes. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 6. märtsi 2016. a otsusega ja 27. märtsi 2017. a täiendava otsusega hagi ning jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1350 eurot kohustusega tasuda menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja ostis 4. veebruaril 2010 müügilepingu alusel hagejalt teleri PHILIPS 37PFL8684H/12. Koos müügilepinguga sõlmiti garantiileping ajavahemikuks 5. veebruar 2012 kuni 5. veebruar 2014. Septembris 2013 ilmnes teleril tehniline puudus. Hageja asendas selle 30. septembril 2013 uue teleriga.
14.augustil 2015 teatas kostja asendatud teleril esinevatest tehnilistest puudustest. Pooled vaidlesid garantiilepingu täitmise ja sellega seotud õiguskaitsevahendite kohaldamise üle. Tulenevalt VÕS §-st 227, § 218 lg-st 2 ja § 230 lg-st 1 ei ole kostjal võimalik müügilepingust taganeda, kuna teleril ilmnesid tehnilised puudused septembris 2013, seega 3 aastat ja 7 kuud pärast müügilepingu sõlmimist ning müügilepingust tulenevad nõuded olid lõppenud. Poolte vahel saab olla vaidlus garantiilepingu täitmises ja sellega seotud õiguskaitsevahendite kohaldamises. Hageja andis garantiiperioodil, s.o 30. septembril 2013 garantiilepingu p-st 2 tuleneva kohustuse täitmiseks kostjale üle uue samaväärse toote. Vaidlustamata asjaolude kohaselt oli poolte vahel tegemist tarbijamüügiga, mille puhul esinevad müügigarantiil erisused.
2-16-13885 Garantiilepingu p 8 (tl 9) kohaselt on garantii ühekordne ning see lõppeb garantii rakendumisel, toote asendamisel uue võrdväärse tootega. Õige ei ole hageja arvamus, et garantiileping lõppes 30. septembril 2013 kohase täitmisega. Garantiilepingu p 8 tuleb lugeda tühiseks vastavalt VÕS § 231 lg 4 p-le 2 ja § 237 lg-le 1, kuna hageja ei ole garantiitähtajal asendatud asjale andnud algse müügigarantiiga sama kestusega uut garantiid. Algne müügigarantii oli 2 aastat. Seega kehtis kostjale 30. septembril 2013 üle antud teleri müügigarantii kuni 30. septembrini 2015. Asja parandamise puhul garantiitähtajal pikeneb müügigarantii parandamise aja kestuse võrra VÕS § 231 lg 4 p 3 alusel. Kostja pöördus 14. augustil 2015 garantiilepingu alusel temale üle antud uue teleri tehniliste probleemidega Speleta AS-i poole, kes on PHILIPS toodete ametlik hooldus- ja remondipartner Eestis (tl 19, 73). Telerile paigaldati 10. septembril 2015 uus SSB seade (tl 11). Teleri parandaja ja kostja kirjavahetusest (tl 17) nähtus, et 4. septembri 2015 kella 10.04 seisuga oli teler veel kostja valduses ning parandust teostati 10. septembril 2015 (tl 11), seega võis teler olla paranduses maksimaalselt 7 päeva. 18. septembri 2015 e-kirjaga teatas kostja, et teleril esines taas varem esinenud probleem (tl 17). 24. septembrist kuni
25.septembrini 2015 vahetati Speleta AS töökojas välja teleri LCD seade (tl 12). Seega sai sellel perioodil teler olla paranduses maksimaalselt 8 päeva. Kokkuvõttes oli teler 2015 septembris paranduses maksimaalselt 15 päeva. Kuna müügigarantii kehtis kuni
30.septembrini 2015, siis parandamise aja võrra pikenes müügigarantii 15 päeva võrra ehk kuni 15. oktoobrini 2015. Kuigi probleemid teleriga jätkusid ning 17. novembril 2015 vahetati teleril järjekordselt välja SSB seade, siis oli müügigarantii lõppenud ning teleri hooldustöökoja soovitus vahetada teleri SSB seade välja juba täiendava tasu eest oli põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja garantiilepingut rikkunud. Kostja ostis hagejalt teleri 4. veebruaril 2010, garantiilepingu kohaselt asendas hageja
30.septembril 2013 kostja teleri uue samaväärse tootega (tl 10). Esmakordselt teatas kostja asendatud teleriga seotud tehnilistest probleemidest 14. augustil 2015 (tl 20) ehk 1 aasta 10 kuud hiljem. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei andnud kostjale 30. septembril 2013 üle uut samaväärset toodet. Kostja ei ole tõendanud enda seisukohta, et üle antud teler oli koheselt üleandmise hetkel puudustega, ega seda, et tegemist oli defektse seeriaga ning garantii korras uue teleri üleandmisel teadis müüja puuduse olemasolust. Kostja seisukoht on paljasõnaline. Kinnitust leidis, et kostja teatas teleril esinevatest puudustest 1 aasta 10 kuud pärast müügigarantii korras asendatud teleri kättesaamist. Kui teler oleks olnud selle üleandmise hetkel puudustega, siis oleksid tehnilised probleemid avaldunud teleri kasutamisel tunduvalt varem kui peaaegu 2 aastat hiljem. Seega on kostja täitnud garantiilepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt ega ole lepingut rikkunud ning hageja nõue tuleb rahuldada. Kostja kinnitas 24. jaanuaril 2017 toimunud kohtuistungil, et ta taganes garantiilepingust, mitte müügilepingust (tl 94). Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud mitmed eeldused, mh eeldus, et hageja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1). Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (VÕS § 116 lg 1). Praegusel juhul ei ole hageja lepingut rikkunud ning kostja nõue jääb rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud kostja. Hageja menetluskuludeks on 1150 eurot õigusabikulu (koos käibemaksuga) ning riigilõiv 200 eurot. Kokku on hagejale
2-16-13885 osutatud õigusabi 11,5 tundi, mis on kogu ulatuses olnud põhjendatud ja vajalik. Tunnihind 100 eurot (millele lisandub käibemaks) on kohtupraktikas tavapärane. Seega on hageja hüvitatav menetluskulu kokku 1350 eurot. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt garantiilepingut reguleerivaid sätteid, sh jättis arvestamata VÕS § 29 lg 1 ning §-d 218, 231 ja 6. Kuna maakohus tuvastas, et telerit parandati korduvalt, kuid probleemid jätkusid, pidi teleri vahetatud osale rakenduma uus garantii juhuks, kui vahetatud osa osutub vigaseks. Vastasel juhul ei ole täidetud garantii eesmärk. Olukord, kus seadus võimaldaks toote parandamise korral vältida garantiiandja vastutust parandamise eest, oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Seega rikkus müüja oma kohustust, kui jättis uuesti ilmnenud puuduse garantii korras tasuta parandamata. Isegi kui asuda seisukohale, et vahetatud tootele ei hakanud kehtima uus garantii, on kostja tõendanud, et asendusteler oli juba üleandmise ajal puudustega. Maakohus hindas vääralt tõendeid ja jättis põhjendamatult asjas olulised asjaolud arvestamata, mistõttu asus vääralt seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et hageja ei andnud talle 2013. a üle samaväärset toodet. Puuduste esinemist tõendavad parandustööde teostaja aktid ning see, et puudus fikseeriti („no Picture after a while“), kuid puudust ei suudetud parandada. Seega ei olnud teler kvaliteetne ja see selgus juba esimest korda parandusse viimisel. Kohus ei ole selgitanud, kuidas saaks tarbija puudust tõendada. Samas ei ole ka hageja tõendanud, et esinenud puudus oli tavapärane ja teleritel aja jooksul tekkiv puudus. Tarbija ei pidanud tellima ekspertiisi ning ei võinud ette näha, et viga hakkab korduma. Maakohtu järeldus, et toode ei olnud üleandmisel puudustega, kuna viga ilmnes alles 1 aasta ja 10 kuud pärast üleandmist, ei põhine asjas esitatud tõenditel ning on ilmselgelt põhjendamatu. Vastustaja seisukoht
7.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuse kohaselt on küll maakohus kohaldanud vääralt VÕS § 231 lg-t 1 ja § 237 lg-t 1, kuid see ei muuda maakohtu lõppjäreldust vääraks. Pooled said garantiilepingus kokku leppida, et garantii lõppeb tähtaja möödudes või toote asendamisel samaväärsega. Sellest tulenevalt lõppes garantii kostjale uue teleri andmisega 30. septembril 2013. Kostjal saaks olla garantiilepingu rikkumisest tulenev nõue hageja vastu, kui kostjale oleks asendustootena antud puudusega toode. Seda ei ole aga kostja tõendanud hoolimata sellest, et maakohus sellist vajadust kostjale selgitas. Asjaolu, et puudused ei ilmnenud enne 1 aasta ja 10 kuu möödumist, on põhjendatult süvendanud maakohtu veendumust, et toode ei olnud puudustega.
2-16-13885 Lisaks on kostja enda väitel garantiilepingust taganenud, mistõttu võiks tal olla õigus nõuda üksnes selle lepingu alusel tasutud summat (93 eurot 20 senti) tagasi, mitte aga müügilepingu tagasitäitmist. Garantiilepingu rikkumise korral saaks kostja nõuda kahju hüvitamist, kuid kostja ei ole kahju tõendanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse ja täiendava otsuse resolutsiooni tühistada, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
9.Pooled vaidlevad asjas sellele üle, kas hageja peab asendama kostjale garantii ajal üleantud uue teleri (alternatiivselt hüvitama kostjale samaväärse teleri väärtuse) või on hageja müügija garantiilepingust tulenevad kohustused juba nõuetekohaselt täitnud. Kolleegium selgitab esmalt vaidluse asjaolusid ja poolte nõudeid (I), seejärel käsitleb müügilepingust tulenevaid kostja nõudeid (II) ja garantiist tulenevaid kostja nõudeid (III) ning viimaks jaotab menetluskulud ja määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse (IV). I
10.Pooled ei vaidle asjas järgmiste asjaolude üle: - 4. veebruaril 2010 ostis kostja hagejalt teleri Philips hinnaga 1108 eurot 80 senti; - samal päeval andis hageja lisaks tavapärasele müüja vastutusele müügieseme puuduste eest (kaks aastat) kostjale veel kaheks aastaks, s.o 5. veebruarist 2012 kuni 5. veebruarini 2014 garantii (Euronicsi Plussgarantii); - 2013. a septembris (Euronicsi Plussgarantii ajal) ilmnesid teleril tehnilised probleemid; - 30. septembril 2013 otsustas hageja teleri asenda ja andis kostjale üle uue samaväärse teleri Philips; - 14. augustil 2015 pöördus kostja uue teleri tehniliste probleemidega garantiiremonti; - 10. septembril 2015 paigaldas parandaja telerile uue SSB mooduli; - 18. septembril 2015 teatas kostja parandajale probleemi jätkumisest; - 24.-25. septembril 2015 paigaldas parandaja telerile uue LCD paneeli; - 17. novembril 2015 vahetas parandaja teleril uuesti SSB mooduli; - 15. veebruaril 2016 teatas kostja parandajale, et teler enam tööle ei lähe; - 19. veebruaril 2016 andis parandaja kostjale teada, et teleril tuleb vahetada SSB moodul, kuid remont maksab 171 eurot, kuna toote garantiiaeg on läbi ja ei ole usutav, et Philips hoolduskeskus Poolas selle seadme garantiiremonti aktsepteeriks; - 21. veebruaril 2016 nõudis kostja parandajalt uut telerit, kuna remont ei ole andnud tulemusi; - 22. veebruaril 2016 soovitas parandaja pöörduda müüja poole, kuna nemad telereid ei asenda; - 7. aprillil 2016 saatis kostja hagejale kirja, milles nõudis teleri asendamist, ning teatas, et teleri asendamata jätmise korral taganeb kostja müügilepingust ja nõuab müügihinna (1108 euro 80 sendi) tagastamist; - 15. augustil 2016 rahuldas tarbijavaidluste komisjon kostja kaebuse ja kohustas hagejat tagastama ostjale 1108 euro 80 senti, sest müüja rikkus lepingut, mistõttu oli ostjal õigus müügilepingust taganeda.
2-16-13885
11.Arvestades ülalmärgitud asjaolusid, on esmalt küsimus selles, millisel õiguslikul alusel soovib kostja saada hagejalt uut telerit või 1108 eurot 80 senti. Kuna pooled sõlmisid müügilepingu ja lisaks andis hageja täiendava garantii, siis võivad kostja vastuhagi nõuded hageja vastu tuleneda eelkõige kas müügilepingust või selle kõrvalkohustuseks olnud garantiist, nagu leidis õigesti ka maakohus. Kuigi kostja pöördus kaebusega tarbijavaidluste komisjoni, tuginedes sellele, et ta on olulise lepingurikkumise tõttu müügilepingust taganenud, on kostja vastuhagis tuginenud garantiile ja nõudnud garantiikohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. Kostja esindaja ei ole maa- ega ringkonnakohtu istungil selgelt välja toonud, et ta esitab nõudeid müügilepingu alusel, küll on kostja esindaja kinnitanud, et kostja taganes müügilepingust. Maakohtu istungi protokollis sisalduvatest lausetest: „Jääme oma seisukohtade ja vastuväidete juurde. Taganeme ainult garantiist. Jääme täies ulatuses oma vastuhagi juurde.“ (tl 93 pöördel) ei saa kolleegiumi hinnangul selgelt järeldada, et kostja on teinud hagejale garantiilepingust taganemise avalduse. Seetõttu lähtub kolleegium sellest, et kostja ei ole garantiilepingust taganemiseks nõutavat avaldust teinud. Kuna hageja palub hagis tuvastada, et ta on täitnud nii müügilepingust kui ka garantiist tulenevad kohustused, käsitleb kolleegium mõlema lepinguga seonduvat. II
12.Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et hageja ei ole müügilepingut rikkunud, mistõttu ei olnud kostjal alust nõuda müügilepingu rikkumise tõttu teleri parandamist või asendamist ega müügilepingust olulise rikkumise tõttu taganeda.
13.Iseenesest võib ostja nõuda müüjalt VÕS § 222 lg 1 järgi müügilepingu täitmist, s.o asja parandamist või asendamist, kui asi ei vasta lepingutingimustele. Kui aga parandamine või asendamine tekitab tarbijale põhjendamatut ebamugavust, võib ostja VÕS § 223 lg-te 2 ja 3 järgi ka müügilepingust olulise lepingurikkumise tõttu taganeda ning nõuda VÕS § 189 lg 1 I lause järgi tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
14.Asjaolude ja kostja väidete kohaselt võiks asja parandamiseks, asendamiseks või müügilepingust taganemiseks anda praegusel juhul alust see, et müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele ning see ei vasta VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi lepingutingimustele mh juhul, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi, sh kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades mh asja müüja või tootja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.
15.Seejuures vastutab müüja tarbijalemüügi puhul VÕS § 218 lg 2 järgi asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale, ning eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Tarbijalemüük on VÕS § 208 lg 4 järgi asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Õiguskirjanduses on leitud, et VÕS § 218 lg 2 esimene lause
2-16-13885 on müüja vastutust ajaliselt piirav säte ning sisaldab ostja võimalike õiguskaitsevahendite suhtes õigust lõpetavat tähtaega, mistõttu vabaneb müüja tarbijalemüügi puhul pärast kaheaastase tähtaja möödumist vastutusest (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, 2007. § 218 lg 2 kommentaar, p 3.3).
16.Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et tegemist on tarbijalemüügiga. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja täitis müügilepingu, s.o andis hagejale teleri üle 4. veebruaril 2010. Asjas tuvastatu kohaselt ei ilmnenud teleril VÕS § 218 lg 2 I lauses sätestatud tähtaja jooksul puudusi. Kuna teleril ilmnesid tehnilised puudused alles kolme aasta ja seitsme kuu möödumisel teleri ostjale üleandmisest, ei vastuta müüja müügilepingu järgi enam nende puuduste eest. Sellest tulenevalt ei saaks kostja nõuda hagejalt müügilepingu alusel teleri parandamist ega asendamist, samuti ei olnud alust müügilepingust kostja rikkumise tõttu taganeda. III
17.Lisaks võib hageja vastutus tuleneda garantiist. Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta VÕS § 155 lg-te 1 ja 11 järgi lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse, mh eeldatakse, et võlausaldaja nõustus garantiiga. Seejuures ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees VÕS § 155 lg 2 järgi sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele, st tegemist on abstraktse ja mitteaktsessoorse kohustusega.
18.Üheks selliseks garantiiks on ka müügigarantii. Müügigarantii on VÕS § 230 lg 1 järgi mh müüja lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Seega võtab müüja endale garantiiga müügilepingust sõltumatu kohustuse tagada, et müügilepingu eset saab garantiiaja jooksul eesmärgipäraselt kasutada, ning kohustub sellest tulenevalt garantiiajal müügilepingu esemeks olnud tootel ilmnenud puudused kas parandama, toote asendama või tagama muul viisil asja vastavuse ettenähtud tingimustele. Seejuures eeldatakse VÕS § 231 lg 4 p 1 järgi, et müügigarantii annab ostjale garantiitähtajal õiguse nõuda asja tasuta parandamist või asendamist, ning VÕS § 230 lg 3 järgi seda, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Sellest tulenevalt on ostjal garantiiajal oluliselt lihtsustatud oma õiguse maksmapanek, kuna ostja peab tõendama üksnes seda, et puudus ilmnes garantiiajal, ja müüja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et puudus tekkis asja väärast kasutamisest või pärast asja üleandmist aset leidnud mõjutuse tulemusena.
19.Praegusel juhul sõlmisid pooled 4. veebruaril 2010, s.o müügilepinguga samal päeval garantiilepingu, millega hageja andis kostja ostetud telerile 5. veebruarist 2012 kuni
5.veebruarini 2014 Euronicsi Plussgarantii ning kostja tasus selle eest 111 eurot 85 senti (1750 krooni) (Plussgarantii ostudokument nr 007909. tl 8). Plussgarantii tingimuste (tl 9) p 1 järgi oli ostjal võimalik lisaks kaheaastasele pretensiooni esitamise ajale osta audiovideotehnikale kaheaastane Plussgarantii. Plussgarantii aja jooksul oli ostjal p 2 järgi õigus toote tasuta garantiiremondile ning kui toodet ei olnud võimalik remontida, siis tuli see vahetada ümber uue või samaväärse toote vastu ning vastava otsuse pidi tegema volitatud töökoda (parandaja).
2-16-13885
20.Pooled ei vaidle selle üle, et Plussgarantii kaheaastase tähtaja jooksul ilmnesid müüdud teleril tehnilised puudused ning hageja volitatud parandaja otsustas 30. septembril 2013 teleri vahetada, sest uut LCD paneeli ei olnud hetkel saada (tl 10). Sellega täitis hageja
30.septembril 2013 garantiilepingust tuleneva kohustuse parandada või asendada teler, millel ilmneb garantiitähtajal puudus. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja vastutab garantiilepingu järgi ka pärast seda, s.o alates 2015. a augustist ilmnenud puuduste eest ja peab need parandama või teleri taas asendama. Hageja väitel oli selleks ajaks garantiileping lõppenud, mistõttu ta nende puuduste eest garantiist tulenevalt ei vastuta.
21.Garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb VÕS § 155 lg 4 järgi üldjuhul siis, kui: 1) garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on kohustatud, 2) möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud või 3) võlausaldaja loobub garantiist tulenevatest õigustest. Samadel alustel lõpeb üldjuhul ka müügigarantii, kuna müügigarantiid reguleerivatest sätetest ei tulene teisiti. Seetõttu võib müügigarantii iseenesest lõppeda nii garantiikohustuse täitmisel kui ka garantiitähtaja möödudes.
22.Tarbijalemüügi korral eeldatakse siiski VÕS § 231 lg 4 p 2 järgi, et garantiitähtajal asendatud asjale antakse algse müügigarantiiga sama kestusega uus garantii. Kolleegium ei nõustu maakohtuga selles, et VÕS § 237 lg 1 järgi ei saa garantiilepingu pooled eeltoodust erinevalt kokku leppida. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas VÕS § 231 lg 4 p 2 sõnastuse ega mõttega. Ka õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et VÕS § 231 lg-s 4 kehtestatud eeldused kehtivad üksnes ulatuses, kus garantii tingimustes ei ole otseselt ette nähtud teisiti (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, 2007. § 231 kommentaar, p 4). Seega võivad garantiilepingu pooled leppida kokku mh selles, et garantiitähtajal asendatud asjale ei anna garantii andja uut garantiid.
23.Samas, isegi juhul, kui selline kokkulepe oleks tühine (nt tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena VÕS § 42 tähenduses), ei nõustu kolleegium maakohtuga selles, et VÕS § 231 lg 4 p-s 2 sätestatud eeldust tuleb mõista selliselt, et toote asendamise korral algab garantiitähtaeg uuesti. Kolleegiumi hinnangul saab viidatud sätet mõista selliselt, et kui teisti ei ole kokkulepitud, saab asendatud asi samasuguse garantiikaitse, nagu see oli esimesena üleantud asjal, st eeldatakse, et ka toote asendamise korral ei lõppe garantii enne kokkulepitud garantiitähtaja möödumist. Vastasel korral satuks ostja toote asendamise puhul oluliselt paremasse olukorda kui nt toote parandamise puhul, mis aga ei oleks kooskõlas seaduse mõtte ega garantii eesmärgiga. Garantii on siiski mõeldud garantiitähtajal ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks, olgu siis asja parandamise või asendamise teel, ning garantiivastutus ei ulatu üldjuhul sellest tähtajast kaugemale. Kolleegiumi hinnangul ei saa ka ostja mõistlikult eeldada, et juhul, kui müüja asendab garantiiajal müüdud asja uue vastu, saab ta sellest asjaolust tulenevalt ulatuslikuma garantiikaitse kui algselt ette nähtud ja ulatuslikuma kui asja parandamise korral.
24.Praeguses asjas oli garantii tingimuste p 8 järgi ühekordne ning lõppes ostudokumendil näidatud kuupäeval või Plussgarantii rakendumisel – toote asendamisel uue võrdväärse tootega. Seega olid pooled leppinud kokku, et garantii lõpeb üldjuhul garantiitähtaja möödudes, kuid juhul, kui asi garantiiajal asendatakse, siis lõpeb garantii alates asendamisest. Kuna kostja asendas teleri 30. septembril 2013, siis vastavalt garantiitingimustele tema vastutus garantiiandjana lõppes. Isegi kui eeldada, et garantii pidi tarbija huve arvestades jätkuma kuni garantiitähtaja lõpuni, s.o 5. veebruarini 2014, ei ilmnenud selle aja jooksul uuel teleril ühtegi puudust. Puudused, millele kostja oma alternatiivsete nõuete alusena tugineb,
2-16-13885 tekkisid alates 2015. a augustist. Selleks ajaks oli aga garantiitähtaeg ammu möödas ja hagejal ei olnud enam kohustust telerit tasuta parandada ega seda uuega asendada.
25.Eeltoodut arvestades ei ole asja lahendamisel tähtsust sellel, et kostjale 30. septembril 2013 antud uuel teleril ilmnes tehniline rike 2015. a augustis. Pärast garantiitähtaja möödumist ilmnenud riketest ei saa kolleegiumi hinnangul praeguses asjas esitatud asjaolusid arvestades järeldada, et hageja andis 30. septembril 2013 kostjale üle puudustega asendusteleri, st rikkus garantiist tulenevat kohustus asendada müüdud teler uue või samaväärse teleriga.
26.Neil põhjendustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse ning täiendava otsuse resolutsioon muutmata. IV
27.Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
28.Hageja esitatud menetluskulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 450 eurot, millele lisanduvad ringkonnakohtu 15. juuni 2017. a kohtuistungi protokolli järgi lepingulise esindaja kohtuistungil osalemise ja istungiks ettevalmistamise kulud 170 eurot, s.o kokku 620 eurot. Hageja kinnitas, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu arvestab esindajakulu ilma käibemaksuta. Hageja lepingulisel esindajal kulus maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsimiseks ning apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks 0,8 tundi, kaebusele vastuse koostamiseks 3,7 tundi ning kohtuistungi ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks 1,7 tundi, sh kestis ringkonnakohtu istung sellest ca üks tund. Kostja ei esitanud hageja menetluskulude kohta vastuväited ja palus kohtul hinnata kulude vajalikkust ja põhjendatust. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja ulatust, on kolleegiumi hinnangul hageja esindaja tehtud toimingud ja neile kulunud aega kogu ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tasu ühe tunni eest 100 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa tavapärast esindajatasu määra.
29.Seega on vastustaja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale 620 eurot (6,2 tundi * 100 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.