Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

omandamisega ei läinud vahekohtu kokkulepe hagejale üle. Vahekohtu kokkuleppe üleminekuks hagejale pidanuks olema ka kostja nõusolek. Hageja väitis ka, et lepingu eritingimuste artiklis 65.10 ei sisaldu sõnaselge vahekohtu kokkulepe. Lepingu pooled on kokku leppinud vaidluse lahendamises Eesti Kaubandus-Tööstuskoja (EKTK) Arbitraažikohtu reglemendi järgi. Puudub kokkulepe selle kohta, et vaidlus lahendatakse just EKTK Arbitraažikohtus (või mõnes muus kohtus). Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 6 alusel. Kohus leidis, et lepingus sisalduv vahekohtu kokkulepe on piisavalt selge vaidluse allutamiseks vahekohtu menetlusele. TsMS §-st 423 lg 1 p 6 ja §-dest 717-720 ei tulene, et vahekohtu kokkuleppes peab tingimata sisalduma vahekohtu nimetus. Lepingu poolte kokkuleppes sisaldub selgesõnaline kokkulepe vahekohtu moodustamise korrale ja valitud reglemendile. Hageja kaalutluse selles, kas vaidluse lahendamine kuulub Eestis alaliselt tegutseva EKTK Arbitraažikohtus pädevusse või tuleb pooltel kokkulepitud reglemendi ja seaduse (TsMS §-d 721725) alusel ning korras vahekohus moodustada, lahendab sellekohase nõude esitamisel EKTK Arbitraažikohtu nõukogu (EKTK reglemendi § 1 lg 3). Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga selles, et lepingust tuleneva nõude loovutamisega on võimalik ühepoolselt lepingul põhinevat õigussuhet muuta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamine ei too peale võlausaldaja vahetuse kaasa sisuliselt mingeid muudatusi nõude sisus. Loovutatud nõue säilitab kõik senised omadused; võlgnik võib uue võlausaldaja suhtes maksma panna kõik oma senised loovutatud nõuet puudutavad vastuväited, s.h vastuväide tsiviilkohtumenetluse lubamatusele tuginedes vahekohtu kokkuleppele. Määruskaebus Määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada. Hageja leiab, et lepingust tuleneva nõude loovutamisega ei lähe nõude omandajale üle lepingus sisalduv vahekohtu kokkulepe. Kohus on ebaõigesti võrdsustanud nõude loovutamisega kõigi lepinguliste õiguste ja kohustuste ülemineku (lepingu ülevõtmise). Hageja on omandanud üksnes lepingust tuleneva rahalise nõude. Hageja ei ole sõlminud kostjaga kokkulepet vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada. Vahekohtusse asja andmine saab olla rangelt vabatahtlik ning asja vahekohtus lahendavate isikute poolt selgelt kokku lepitud. Vahekohtu kokkulepet saab omandada ja loovutada üksnes teise lepingupoole nõusolekul. Lepingus sisalduvast vahekohtu kokkuleppest ei tulene, et vaidluse lahendamine oleks antud EKTK Arbitraažikohtule; kokku on lepitud üksnes vahekohtu pidamine EKTK Arbitraažikohtu reglemendi järgi. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele ning VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja vastu esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid nõude loovutamise ajal senise võlausaldaja vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et nõude omandamiseks tahte avaldamise ja selle omandamiseks kokkuleppe sõlmimisega on hageja ise ennast allutanud lepingus kokkulepitule. Seega ei ole õige hageja seisukoht selles, et teda on tahte vastaselt allutatud vahekohtu menetlusele. TsMS § 717 lg 1 kohaselt on vahekohtu kokkulepe poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada

2(3)

nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus ning lõike 2 kohaselt võib vahekohtu kokkuleppe sõlmida selgesõnaliselt iseseisva kokkuleppena või lepingus selgelt eristatava eraldi tingimusena. Niisuguses selgelt eristatavas tingimuses on pooled nendevahelises kirjalikus lepingus ka kokku leppinud. Märgitud lepingu eritingimuste artikli 65.10 kohaselt on pooled kokku leppinud selles, et juhul kui ettenähtud aja jooksul ei saavutata vabatahtlikku või lepitusele järgnevat kokkulepet, lahendatakse vaidlus EKTK Arbitraažikohtu reglemendi järgi. Vaidluse lahendavad kolm vahekohtunikku, kes määratakse vastavalt viidatud reglemendile ning vaidlust peetakse artiklis 2 märgitud keeles (Lepingule kohalduv õigus ja lepingukeel). Eestis kehtiv seadus ega ka vahekohtute rahvusvaheline kohtupraktika ei loe konkreetse vahekohtu nimetuse märkimata jätmist vahekohtu kokkuleppes vahekohtu kokkuleppe tühisuse alusena.

Reet Allikvere

Ulvi Loonurm

Urmas Reinola

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.