Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-23183 ( endine 2/33-7344/05)
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.05.2007
Kohtunik
Liili Lauri
Kohtuasi
AS ( registrikood XXX, asukoht XXX) hagi ÕV(ik XXX, elukoht XXX vastu 22 249.00 krooni nõudes. 24.04.2007
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon
Hageja esindaja juhatuse liige G K ; kostja esindaja advokaat M T Jätta hagi rahuldamata Välja mõista hagejalt AS kostja ÕV kasuks 1012 krooni kohtukulude katteks.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteri aadressiga XXX omanik. Korter asukohaga XXX kuulus kuni 19.02.2001.a. Tallinna linnale, kes korraldas ka elamu haldust. Vastavalt elamu XXX majanõukogu 07.12.2002.a. otsusele ja aktile sai hageja kohustuseks korraldada elamu haldamist. Ajavahemikus veebruar 2003.a. kuni november 2005.a. esitas elamu valitseja AS kostjale 34
arvet hooldus ja kommunaalteenuste tasumiseks summas 17 700.15 krooni ning viivise nõude summas 3462.30 krooni. Kostja nimetatud arveid hagejale tasunud ei ole. Seisuga 19.12.2005.a. võlgneb kostja hagejale 22 249.00 krooni. Kostjale esitatud arved sisaldavad makseid hoolduse eest, remondi fondi kogumine, vesi, üldelektri ja koristuse eest. Hageja palub kostjalt välja mõista hooldus- ja kommunaalteenuste võlg summas 22 249.00 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Korteriomandiseaduse § 13 lg 1, § 10 lg 2, § 12 lg 1. Kostja vastuväited. Kostja hagi õigeks ei võta ega hagis esitatud nõudeid ei tunnista. Kostja väitel AS ei ole teostanud ühtegi hooldustööd kogu selle ajavahemiku jooksul, mil ta väidetavalt maja hooldajaks on määratud. Arvetel on märgitud osutatud teenused nagu hooldustööd, remondifond, kanalisatsioonipaigutus, vesi ja koristus. Arveid ei ole esitatud, majas ei ole teostatud mingisuguseid töid, on kahtlus, et prügi arved pole seotud elamuga XXX. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole tõendatud ega põhjendatud. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, teise lõike kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Korteriomandiseaduse ( KOS) § 8 lg 1 kohaselt l võivad korteriomanikud kokkuleppe alusel korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine ( korteriühistuseaduse § 2 lg 1). Korteriühistut ei ole vaidlusaluses elamus moodustatud. XXX elanike koosoleku protokolli kohaselt otsustati 07.12.2002.a. majahalduriks valida AS ja kinnitati majanduskava perioodiks 01.01.2003 kuni 31.12.2003.a., koosolekul osalesid O A , L K , O K ja V T . Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § - le 75 lg 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. AÕS sätteid kohaldatakse korteriomanike suhtes niivõrd, kui KOS – st ei tulene teisiti. 01.07.2001.a. jõustus korteriomandiseadus ( KOS), § 8 lg 1 kohaselt kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse ( KÜS)
nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et korteri asukohaga XXX omanik on ÕV KOS § 21 lg 1 järgi on valitseja õigustatud ja kohustatud viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest, rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid, mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid, valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid, võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Kostja vastuväidete kohaselt on ta tutvunud esitatud arvetega kohtumenetluse käigus, hageja ei ole ka tõendanud, et arved on kostjale igakuiselt esitatud. Pooltel on vaidlus hageja poolt väidetavate osundatud ja vahendatud teenuste suuruse üle, hagiavalduses esiletoodud asjaolude kohaselt on tasumata elamu hoolduse eest, remondifondi, vee, üldelektri ja koristuse eest. 22.12.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud alates veebruar 2003 kuni november 2005. Valitseja koostab KOS § 22 lg 1 kohaselt kalendriaastaks majanduskava, mis sisaldab järgmisi andmeid: ülevaadet kaasomandi seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest, kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavaid sissetulekuid ja väljaminekuid, korteriomanike kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele, kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suurust, kogu hoones tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri kogust ning maksumust. Teisest lõikest tulenevalt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid ning valitseja esitab korteriomanikele pärast kalendriaasta lõppemist aruande, milles kajastatakse muu hulgas majanduskava täitmist ja kaasomandiga seotud varalisi õigusi ja kohustusi. Hageja väidete kohaselt on elamu hoolduse tariif 4 kr/m 2, remondifondi 5 kr /m2, kanalisatsioonipaigaldus 10 kr/m2 kinnitatud majanduskavaga. KOS § 22 lg 5 kohaselt majanduskava ja aruande kinnitavad korteriomanikud häälteenamusega, kohtule on esitatud vaid 2003 aasta majanduskava, seda kinnitavat aruannet ei ole. Vaidlusalune periood hõlmab ka aastaid 2004 ja 2005, mille kohta ei ole ühtegi tõendit. Seega leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kogutavad maksed oleks arvestatud nõuetekohaselt kehtestatud tariifi alusel. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hageja väidete kohaselt maksis koristus 500 krooni kuus, kostja osa sellest summast igakuiselt oli 88 krooni. Hageja on sõlminud lepingu AS- ga koristustöödeks, kohus loeb tõendatuks kostja vastuväited, et reaalselt mingisuguseid koristustöid ei teostatud. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, kostja esitas ka vastavasisulise taotluse TsMS § 251 lg 1 kohaselt tunnistajate
üle kuulamiseks. Tunnistaja AS on kostja sugulane, külastab teda paar korda kuus, tunnistaja ütluste kohaselt on elamu hoov hooldamata, mingit prügikasti seal ei ole. Tunnistaja HS hooldas vaidlusalust elamut kuni 01.01.2003 töötades AS- s , hiljem ei ole majaümbrust keegi koristanud, seal ei ole isegi prügikaste, talvel tegi ta kuni kuurini ja WC- ni tee lumest puhtaks. Tunnistaja sõnul on ta kostja hea tuttav ja külastab teda iga päev. Kostja prügi viib oma prügikasti. Tunnistaja ütluse kohaselt on toimikus asuvatel fotodel kajastatud elamu asukohaga XXX ja selle ümbrus. Hageja ei ole tunnistajate ütlusi ühegi tõendiga kummutanud, seega leiab kohus, et ainuüksi leping ja väidetavad arved ei tõenda prügiveo eest kohustuse tekkimist kostjale. Fotomaterjal kajastab koristamata majaümbrust, mida on kinnitanud tunnistajad oma ütlustega. Üldelektri tasumise ja arvestamise kohta ei ole AS esitanud ühtegi tõendit. Kohus juhib tähelepanu, et hagejal elamu valitsejana lasub kohustus tõendada, mis teenust ja millises koguses on ta osutanud või vahendanud. Asja sisulise arutamise kestel on kostja tasunud tarbitud vee eest 461.50 krooni, mida kinnitab maksekorraldus nr 185, 19.03.2007.a. Kuivõrd hagi põhinõudes jääb rahuldamata, siis ei ole põhjendatud ka viivise nõue. Käesoleva vaidluse sisuks ei ole kaasomanike omavahelised suhted või kaasomanike vastastikused kohustused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 ( kehtinud kuni 31.12.2005.a.) kohaselt tuleb hagi osalise rahuldamise korral välja mõista kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu, arvestades asja menetlemisel kostja poolt tasutud osa kuulub kostjalt väljamõistmisele 23 krooni. Kostja on esitanud nõude õigusabikulude väljamõistmiseks summas 1035.05 krooni., ehk 5% mittetunnustatud nõudelt. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 1035.05 krooni.Tasaarvestades kostja poolt hagejale makstava summaga tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1012 krooni.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.