Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. mai 2007, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-06-27664
Tsiviilasi
AS EMT hagi X i vastu 5333 krooni väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende -hageja AS EMT, rk 10096159, asukoht Valge 16, 19095 Tallinn; esindajad -hageja lepinguline esindaja Raido Reinsalu (Lindorff Eesti AS, asukoht Hobujaama 4, 10151 Tallinn); -kostja X , Menetlus
kirjalik
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 2, 3, 415, 150 lg 1, 3 kohus o t s u s t a s:
möödumist
täitmiseks
Eesti
Kohtute
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule.
Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 23.09.2004 liitumislepingu nr 4467522, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Samal kuupäeval sõlmisid EMT Esindused AS ning kostja mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel EMT Esindused AS müüs kostjale mobiiltelefoni ALCATEL ONE TOUCH 735 IMEI koodiga 351617009941713. Vastavalt EMT Esindused AS ja AS EMT vahel 30.08.2004 sõlmitud nõuete loovutamise raamlepingule läksid hagejale üle mainitud müügilepingust tulenevad varalised nõuded kostja vastu. 28.09.2006 esitas hageja Tartu Maakohtusse hagi kostja liitumislepingust ning EMT esindused AS ja kostja vahel sõlmitud müügilepingust tuleneva põhivõlgnevuse nõudes 2739.59 krooni ja viivisenõudes 2593.41 krooni. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 5333 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse kätte avalikult, so avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 08.03.2007. TsMS § 317 lg 5 kohaselt on menetlusdokument isikule kätte toimetatud 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 28 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud liitumislepinguga, järelmaksu müügilepingu, 29.11.2004 kostjale esitatud võlanõudega, kostjale esitatud arvetega ja EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 näeb ette, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja sama lõike p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja liitumislepingust tuleneva võla koos viivisega kuni 15.09.2006 summas 5333 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus on tuvastanud, et Lindorff Eesti AS tasus 13.02.2007 Nordea Panga arveldusarvelt 17000030487 ülekandega Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas Tartu Maakohtu viitenumbriga 2900072699 käesoleva tsiviilasja hagimaterjalide edastamise eest X ile Ametlikes Teadaannetes kahel korral 100 krooni. Riigilõivuseaduse § 82 näeb ette, et teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100
krooni. Seega on põhjendatud Lindorff Eesti AS poolt 17.04.2007 kohtule esitatud taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks summas 100 krooni. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem ja lg 3 kohaselt riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Lähtuvalt eeltoodust tagastab kohus Lindorff Eesti AS-i arveldusarvele enammakstud riigilõivu summas 100 krooni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.