lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-17559/18

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-17559/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1519
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-17559

Tsiviilasi

KM kaebus Pärnu kohtutäituri Rocki Albert

10.novembri 2016 otsuse peale täiteasjas nr 176/2016/1538

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 7. aprilli 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KM määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): KM (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Suido Västra Puudutatud isik I (vastustaja I): Pärnu kohtutäitur Rocki Albert Puudutatud isik II (vastustaja II): VK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Järve

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

Pärnu Maakohtu 7. aprilli 2017 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis tühistamata kohtutäituri 10. novembri 2016 otsuse seonduvalt täitmisele võetud nõudega kohustada KM vormistama kinnistusraamatus omanikukande muudatus, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri Rocki Albert

10.novembri 2016 otsus täiteasjas nr 176/2016/1538 seonduvalt täitmisele võetud nõudega kohustada KM vormistama kinnistusraamatus omanikukande muudatus ja kohustada kohtutäiturit selles osas kaebus uuesti läbi vaatama, ning jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

MÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

Tühistada kohtutäituri Rocki Albert 10. novembri 2016 otsus täiteasjas nr 176/2016/1538 seonduvalt täitmisele võetud nõudega kohustada KM vormistama kinnistusraamatus omanikukande muudatus ja kohustada kohtutäiturit selles osas kaebus uuesti läbi vaatama. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta iga menetlusosalise enda kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

KM-le (avaldaja) kuulub Pärnus Haapsalu mnt 21 kinnistust (registriosa nr 770105, edaspidi „kinnistu“) 4/5 ja VK-le (puudutatud isik II, sissenõudja) 1/5 mõttelist osa. Avaldaja esitas sissenõudja vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks, mis lahenes Tallinna Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2016 otsusega (edaspidi „ringkonnakohtu otsus“) selliselt, et kinnistu jäeti avaldaja ainuomandisse ja talle pandi kohustus tasuda sissenõudjale hüvitist 15 000 eurot kaasomandi kaotuse eest. Sama otsusega kohustati ühtlasi sissenõudjat andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa omanikukande muutmiseks selliselt, et kustutatakse tema kohta tehtud omanikukanne ja tehakse uus kanne avaldaja ainuomandi kohta, samuti kohustati sissenõudjat andma nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks talle kuuluva kinnisasja mõttelise osa omandi üleandmiseks avaldajale. Sissenõudja esitas 23. septembril 2016 Pärnu kohtutäiturile Rocki Albert (puudutatud isik I, kohtutäitur) täitmisavalduse, milles palus kohustada avaldajat vormistama kinnistusraamatu kanne enda ainuomanikuna sissekandmiseks ja tasuma sissenõudjale 15 000 eurot kaasomandi osa kaotuse eest. Täitedokumendiks märkis sissenõudja ringkonnakohtu otsuse. Kohtutäitur esitas täiteasjas nr 176/2016/1538 avaldajale 26. septembril 2016 täitmisteate, milles märkis täimisele kuuluvateks nõuetena: (1) kohustada avaldajat vormistama kinnistusraamatu kanne, millega kantakse ta kinnistusraamatusse sisse kinnistu ainuomanikuna; (2) tasuma puudutatud isikule II tema kaasomandi osa kaotuse eest15 000 eurot. Avaldaja taotles 17. oktoobril 2016 kohtutäiturile esitatud kaebuses ja 19. oktoobri 2016 kuupäevaga dateeritud kaebuse täienduses täiteasja lõpetamist ja selle peatamist, samuti kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamist põhjendusel, et täitemenetlust ei oleks tohtinud vastastikuste kohustuste tõttu alustada ja see tuleks lõpetada. Kaebustest ei nähtu selgelt, mida peab avaldaja kohtulahendist tulenevaks sissenõudja kohustuseks ega põhjendusi, miks ja kuidas oleks õiguslikult võimalik täitemenetlus üheaegselt lõpetada ja peatada. Kohtutäitur jättis 10. novembri 2016 otsusega (kohtutäituri otsus) kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tegemist samaaegse vastastikuse täitmisega ja sissenõudja nõusolek omanikukande muutmiseks on juba antud ringkonnakohtu otsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 kohaselt see kohtuostus asendab nõusolekut. Avaldaja esitas 21. novembril 2016 Pärnu Maakohtule kaebuse, milles palub kohtutäituri otsuse tühistada. Sissenõudja ei ole avaldajale pakkunud oma kohustuse täimist, st kinnitust sissenõudjale kuuluva kaasomandi osa avaldaja omandisse andmist. Avaldaja ise ei ole enda ainuomanikuna kinnistusraamatuse kandmist (ilma hüvitist maksmata) taotlenud ega kavatsegi seda teha. 2 (4)

Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kohtutäitur vaidles samuti kaebusele vastu ja märkis, et jääb oma otsuses esitatud seisukohtade juurde.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus jättis 7. aprilli 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, määrates kindlaks sissenõudjale hüvitatava summa. Maakohtu põhjenduste kohaselt on omandi üleandmise ja kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmine ning raha maksmine vastastikused kohustused täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 lg 1 mõttes, kuid antud juhul on sissenõudja kohustus täidetud, kuna kohtuotsusega on sissenõudjat juba kohustatud andma nõusolek kinnistu omanikukande muutmiseks ja sellekohase asjaõiguslepingu sõlmimiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega kaebus rahuldada. Ühtlasi palub avaldaja tühistada Pärnu Maakohtu

11.augusti 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-56617 sissenõudja rahalise nõude täitmise tagamiseks tema kaasomandi osale seatud kohtulik hüpoteek. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks ta avaldaja kaebuse väiteid ei arvesta. Viidates Riigikohtu 9. veebruari 2006 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05 p-le 14 leiab avaldaja, et kaasomandi lõpetamisel viisil, kus ühele poolele jääb kaasomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekivad vastastikused kohustused. Seega rahuldatakse ühe poole nõue omandi üleandmiseks samaaegselt teise poole rahalise nõude täitmisega. Käesoleval juhul ei ole enne täitemenetluse alustamist asjaõiguslepingut omandi üleandmiseks sõlmitud ja sissenõudja kinnistusraamatuseaduse §-s 341 sätestatud nõusolekut andnud. Seega puudus kohtutäituril TSM § 21 lg 1 kohaselt õigus algatada täitemenetlus enne, kui sissenõudja kohustus anda nõusolek omandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks on täidetud ning sissenõudja on esitanud kohtutäiturile TMS § 21 lg 2 kohaselt vastava kirjaliku dokumendi (Tartu Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2012 otsus tsiviilasjas nr 2-11-27381). Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu väitega, et hüvitise nõue muutub sundtäidetavaks juhul, kui hüvitist maksma kohustatud pool on asjaõiguslepingu sõlmimisest alusetult keeldunud või muul viisil kaasomandi lõpetamisega viivitanud pärast seda, kui omandit üle andma kohustatud pool või kohtutäitur on asjaõiguslepingu sõlmimist pakkunud.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Mõlemad puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 23. mail 2017. Maakohus selgitas avaldajale 26. aprilli 2017 kirjas, et määruskaebuse läbivaatamisel ei saa kohus tühistada teises menetluses seatud kohtulikku hüpoteeki. Kohtuliku hüpoteegi tühistamiseks tuleb vastav taotlus esitada tsiviilasjas nr 2-12-56617. Pärnu Maakohtu 23 mai 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-56617 jäeti rahuldamata avaldaja taotlus Pärnu Maakohtu 11. augusti2016 määrusega kinnistust avaldaja kaasomandi osale seatud kohtuliku hüpoteegi summas 15 000 eurot tühistamiseks ja vastava kande kustutamiseks. 3 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada, seonduvalt täitmisele võetud nõudega kohustada avaldajat vormistama kinnistusraamatus omanikukande muudatus. Seetõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Ülejäänud osas jääb vaidlustatud määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Määruskaebus ja kaebus on edukad eespool p 2 teises lõigus märgitud nõude (1) osas. Ringkonnakohtu otsusega ei kohustatud avaldajat esitama kandeavaldust registriosakonnale omanikukande muutmiseks (täimisteate sõnastuses „vormistama kinnistusraamatu kanne“). TMS § 2 lg 1 sätestab, et sama seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad täitedokumentidest. Kuna käesolevas asjas täitedokumendiks olevast ringkonnakohtu otsusest ei tulene nõuet (1), siis selle nõude osas on täitemenetlust alustatud ilma täitedokumendita. TMS § 48 lg 1 p 7 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse, kui täitemenetlust on alustatud põhjendamatult täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Seega pidi kohtutäitur avaldaja kaebuse alusel nõude (1) osas täitemenetluse lõpetama ja jättis ebaõigesti selles osas kaebuse rahuldamata. Täituril tuleb kaebus kõnealuses osas uuesti läbi vaadata. Nõude (2) osas on nii kohtutäituri otsus kui ka vaidlustatud määrus põhjendatud ning määruskaebuse väiteid ei anna alust nende tühistamiseks. Muu hulgas ei saa käesolevas asjas otsustada hüpoteegi kustutamist. Ringkonnakohus järgib maakohtu vastavaid põhjendusi ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele tuleb märkida järgmist. Ringkonnakohtu otsusest tuleneb avaldajale kohustus maksta sissenõudjale kaasomandi osa kaotuse eest 15 000 eurot. Kohus ei ole selle väljamaksmise kohustust seadnud sõltuvusse omandiosa üleminekust avaldajale või omanikukande muudatuseks kandeavaluse esitamisest. Kõnealuse kohtuotsusega on avaldajale TsÜS § 68 lg 5 kohaselt juba sisuliselt antud sissenõudja nõusolek omanikukande muudatuseks. Seega puudub sissenõudjal avaldaja ees TMS § 21 lg 1 järgne täimisest keeldumise õigust andev kohustus, mistõttu selles osas kaebuse rahuldamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks puudub alus. Küsimus ei ole ka kinnisasja valduse üleandmises, vaid vaidlus taandub küsimusele, kes on õigusmuudatuse saavutamiseks kohustatud esitama kinnistusregistrile sellekohase kinnistamisavalduse. Kinnistamisavalduse esitamine ei ole kohustus, küll aga võib kohustuseks olla õigusmuudatuse tegemiseks vajaliku nõusoleku andmine. Seega võiks avaldajal olla õigus keelduda kaasomandi lõpetamisest tuleneva rahalise kohustuse täitmisest seni, kuni sissenõudja ei ole andnud nõusolekut omanikukande muudatuseks kinnistusraamatus, kuid antud juhul on see juba antud. Ainult avaldajast endast oleneb kinnistamisavalduse esitamine. Määruskaebuse ja kaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kuna nõude (1) esitas täitmisele sissenõudja, kuigi sellist nõuet ringkonnakohtu otsusest ei tulenenud, siis on põhjendatud, et ka tema kannab ise oma menetluskulud. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium