Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 alusel. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostja XXX isiklikult allkirja vastu. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 20 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on LKindlS § 4 lg 1, § 5 lg 1, § 6 lg 1, § 27 lg 1, lg 5 ja 6, § 48 lg 2 p 2 ja TsK § 231 lg 1. LKindlS § 4 lg 1 kohaselt käesolevas seaduses mõistetakse liikluskahju all isiku- või varakahju, mis on tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tingimustel, olenemata kahjukannatanu osalemisest liiklusõnnetuses. Kui kahju on tekitatud muudel tingimustel kui käesolevas paragrahvis piiritletud liikluskahju, siis seda käesoleva seaduse või liikluskindlustuslepingu alusel ei hüvitata. Kannatanul on õigus esitada süüdlase vastu nõue muudel alustel. LKindlS § 5 lg 1 kohaselt sõiduki suhtes liikluskindlustuslepingu sõlmimise eest on vastutav sõiduki omanik, kelle volitusel võib omaniku nimel lepingu sõlmida ka teine isik. Viimati nimetatud juhul on lepingu kindlustusvõtjaks sõiduki omanik. LKindlS § 6 lg 1 kohaselt liikluskindlustusleping on kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel kirjalikus vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kindlustusvõtja kohustub tasuma lepingus märgitud kindlustusmakseid ning kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi saabumisel hüvitama kannatanule liikluskahju. LKindlS § 27 lg 1 kohaselt liikluskahju hüvitatakse Vabariigi Valitsuse poolt määratud ulatuses ja korras isikule (kannatanule), kellel ei teki tsiviilvastutust seoses sama liikluskahju tekitamisega, kui kahju on talle tekitatud sõidukiga, mille suhtes vastavalt käesolevale seadusele tuleb sõlmida liikluskindlustusleping, lg 5 kohaselt liikluskahju hüvitab käesolevas seaduses ning liikluskindlustuse lepingutingimustes ettenähtud korras ja kahjuhüvitiste piirmäärade ulatuses liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja, lg 6 kohaselt omaniku valdusest tema tahte vastaselt välja viidud sõidukiga või kindlustamisele kuuluva kindlustamata sõidukiga tekitatud liikluskahju, samuti kindlaks tegemata jäänud sõidukite poolt tekitatud kahju (välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvides 24 ja 25 sätestatud kahju), hüvitab käesoleva seaduse paragrahvis 32 nimetatud kahjuhüvitiste piirmäärade ulatuses ning liikluskindlustuse teostamise juhendis ja kindlustuslepingu tingimustes ettenähtud korras Eesti Liikluskindlustuse Fond. Sõidukiga, mille suhtes teise riigi kindlustusandja on väljastanud Eesti Vabariigis kehtiva liikluskindlustuspoliisi, tekitatud liikluskahju käsitleb vastavalt riikidevahelisele kokkuleppele. LKindlS § 48 lg 2 p 2 kohaselt kindlustusandjal või MTÜ on õigus esitada regressinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Arvestades asja materjale ja eeltoodut, leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 6 188,05 krooni, millest põhinõue on 4 984,50 krooni ja viivis 1 203,55 krooni. Menetluskulu Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. MTÜ-l on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid

tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2). Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXSEB Eesti Ühispangas või XXXHansapangas, viitenumbriks märkida XXX. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ene Tsefels Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.