Ärakiri
2-06-18143
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Reet Laasmaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-06-18143
Tsiviilasi
AS-i hagi ALu
Menetlusosalised ja nende esindajad
AS (asukoht XXX, registrikood XX), volitatud esindaja JA; kostja AL(isikukood XXX; elukoht XXX), kohtuistungile ilmumata.
Kohtuistungi toimumise aeg
vastu 26 125.20 krooni saamiseks.
Rahuldada AS-i hagi ALu vastu 26 125.20 krooni saamiseks. Välja mõista ALult AS-i kasuks võlgnevus summas 26 125.20 (kakskümmend kuus tuhat ükssada kakskümmend viis krooni ja 20 s.) krooni. Menetluskulude jaotus Asja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks tegemisest 25.05.2007.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 28.08.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS-i ning OÜ vahel leping, mille alusel anti üle kaup maksumusega 26 125.20 krooni ning OÜ kohustus kauba eest hagejale tasuma 30 päeva jooksul. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käendusleping nr. XXX, mille alusel oli kostja kohustatud täitma müügiarvest nr. XXX tulenevad kohustused hageja ees juhul kui põhivõlgnik OÜ rikub arvest tulenevat kohustust. Kuni käesoleva ajani ei ole OÜ tasunud hagejale saadud kauba eest 26 125.20 krooni. Kuna OÜ ei ole täitnud hageja ees oma kohustust, on tal õigus esitada nõue kostja kui käendaja vastu. Käenduslepingu nr. 33 p.-i 2.2. järgi kohustub käendaja täitma põhivõlgniku kohustused 7 kalendripäeva jooksul arvates kreeditori sellekohase teate kättesaamisest. Hageja saatis kostjale tähtkirjaga teatise võlgnevuse kohta ning palus tal tasuda 26 125.20 krooni. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes VÕS §-dest 8 lg. 2, 76 lg. 1, 142 lg. 1 ning TsÜS § 138 palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 26 125.20 krooni ning asja menetluskulud jätta samuti kostja kanda aluseks võttes TsMS § 162 lg. 1 sätteid. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuse hagile hagi ei tunnista ja palub kohtul see kui põhjendamatu jätta rahuldamata. Kostja töötas alates OÜ-s laohoidja-autojuhina. Äriühingu põhitegevusalaks oli kaubandustegevus, s.h. ehitusmaterjalide jaekaubandus ning kostja põhilisteks tööülesanneteks oli kaubavedu. OÜ juhtkonna poolt oli kostjale väljastatud volikiri, mille alusel oli ta äriühingu poolt volitatud kaupade-toodete vastuvõtmiseks ja müügilepingute sõlmimiseks volitaja nimel. Kauba omandamiseks ja veoks sai kostja tööülesanded äriühingu juhtkonnalt. 04.09.2003.a. sai kostja tööülesandeks sõita AS-i tegevuskohta, omandada AS-lt müügiarvel märgitud kaup ja tarnida kaup koos dokumentatsiooniga tööandja asukohta. Kauba kättesaamisel hagejalt allkirjastas kostja hageja poolt esitatud dokumendid ja edastas need koos kaubaga tööandjale. Käesoleva aasta (2006.a.) juunikuu esimestel päevadel sai kostja kätte hageja võlateate koos lisadega, s.h. ka käenduslepingu, millest tulenevalt on kostja endine tööandja väidetavalt jätnud hagejale tasumata müügiarvest nr. 11718 04.09.2003.a. tuleneva müügihinna. Käesolevaks ajaks on kostja edastanud AS-le vastavuses TsÜS §-s 98 lg. 1 käenduslepingu nr. XXX tühistamisavalduse. Tehingu tühistamise aluseks on TsÜS § 92 lg. 2 – tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Vastavalt TsÜS § 92 lg. 3 p. 1 võib isik tehingu tühistada kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt asjaolude teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav. Antud juhul on tehingu sõlmimisel AS-ga esitatud kostjale allkirjastamiseks müügiarve ja käendusleping. Kostja eesti keelt ei valda. Kauba kätte saamisel esitati kostjale nimetatud dokumendid allkirjastamiseks, teadmata nende sisu (need olid koostatud eesti keeles). Müüja selgitas kostjale, et tegu on lepinguga, mille allkirjastamine on vajalik kauba kätte saamiseks. Olles teadmises, et kostja on OÜ esindajana ostja pool ja tegu on müügilepingu sõlmimisega, millega on reguleeritud asja hind, tasumise kord ja äriühingu vastutus, allkirjastas kostja hageja poolt esitatud käenduslepingu. Kauba üleandmisel tööandjale, andis kostja üle ka nimetatud dokumendid. Tööandja kostjale käenduslepingut tagastanud ei ole ja ei ole ka selgitanud, et kostja selle on sõlminud. Alles 2006.a. juunikuus sai kostja juristilt teada, et on käendanud OÜ maksekohustust hagetavas summas.
Kostja on seisukohal, et käendusleping on kostja poolt sõlmitud hagejaga olulise eksimuse mõjul, s.t. teadmata selle sisu. Tehingut sellistel tingimustel poleks kostja mingil juhul sõlminud. Töötades tööandja juures autojuhina, puudus kostjal majanduslik põhjendus sellise tehingu tegemiseks ja ka vastav kohustus. Kostja on seisukohal, et kauba müüja teades, et kostja eesti keelt ei valda, oleks pidanud käituma heas usus ja selgitama kostjale lepingu sisu (TsÜS § 97). Hageja on antud olukorras ära kasutanud kostja kogenematust ja tema eesti keele oskuse puudumist (raskete asjaolude ära kasutamine). Käesolevaks ajaks on kostja endine tööandja äriregistrist kustutatud. Kostjal puudub käesoleval ajal seetõttu võimalus põhivõlgnikult informatsiooni saamiseks, menetlusse kaasamiseks ja temale regressnõude esitamiseks. Kostjale ei ole teada asjaolud, millega seoses OÜ hagejale oma kohustust pole täitnud. Tulenevalt äriregistri andmetest on OÜ registrist kustutatud . AS OÜ võlausaldajana ei ole oma nõudest teatanud ning kostjal puuduvad andmed AS-i tegevuse kohta võlgnevuse sisse nõudmisel OÜ-lt , seega on võimalik, et OÜ on oma võlgnevuse kustutanud. Eeltoodut aluseks võttes palub kostja kohtul jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda. Hageja vastuväited kostja vastusele Hageja ei ole nõus kostja vastuväidetega ning arvab, et eesti keele mittevaldamine ei või vabastada kostjat vastutusest ja kohustusest, kuna eesti keel on riigikeel. Keeleseaduse § 4 lg. 1 kohaselt on igaühel õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele äriühingutes. Lähtudes sellest ei või hageja dokumentatsioon olla vormistatud muus keeles peale eesti keele. Samas arvab hageja, et kostja arvesse võttes tema perekonnanime, peaks aru saama eesti keelest. Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole õigust nõuda käenduslepingu nr. 33 tühistamist TsÜS § 99 lg. 1 p.2 ja lg. 2 alusel, tehingu võib tühistada pettuse või eksimuse korral - kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Hoolimata viidatud paragrahvi lg. 1 sätestatust ei või tehingut tühistada, kui selle tegemisest on möödunud kolm aastat. Käenduslepingu nr. XXX sõlmisid pooled ja kuna sellest on möödunud enam kui 3 aastat, pole kostjal õigust tehingut tühistada. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda lähtudes alljärgnevaist põhjendustest. VÕS § 100 sätte kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 142 lg. 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning sama paragrahvi lg. 4 sätte kohaselt käenduse kehtivus ei sõltu võlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. VÕS § 144 lg. 1 kohaselt võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. Sama seaduse § 145 lg. 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Samas lg. 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuste eest täies ulatuses. Pooltel puudub vaidlus selles, et OÜ sai hagejalt kaupa maksumusega 26 125.20 krooni ning need kaubad anti OÜ-le üle arve-saatelehe nr. XXX alusel ning kaubad võttis hagejalt vastu kostja allkirja vastu sellel arve-saatelehel. Kostja oli sel ajal tema enda seletuse kohaselt OÜ-ga töösuhtes. Tõendid selle kohta, et OÜ on hagejale kaupade eest tasunud, asjas puuduvad. Asjas esitatud käenduslepingust nr. XX nähtub veenvalt asjaolu, et hageja ja kostja vaheline käendusleping sõlmiti poolte vahel 2 päeva enne OÜ poolt kaupade vastuvõtmist hagejalt arve-saatelehe nr.
XXX alusel. Seega oli kostjal käendajana kohtu arvates aega küllaldaselt tutvuda tema pool allkirjastatud tehingu sisuga ning selle sõlmimisest tulenevate õiguslike tagajärgedega, juhul kui hageja selle tegemisest hoidus. Asjaolu, et kostja väidetavalt ei valda eesti keelt, ei oma kohtu arvates õiguslikku tähendust, sest kostjal oli ka tehingu sisust arusaamise korraldamiseks küllaldaselt aega ja võimalusi. Hageja seisukoht on seejuures õige, et hagejal oli õigus eestikeelsele asjaajamisele, kuna Keeleseaduse §-i 1 lg. 2 kohaselt on eesti keele ametliku kasutamise aluseks käesoleva seaduse mõttes eesti kirjakeele norm ning sama seaduse §-i 4 lg. 1 kohaselt on igaühel õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele äriühingutes. Käesolevas vaidluses puudub kohtul õiguslik alus aktsepteerida kostja väidet selles, et hageja on kostjaga tehingut sõlmides ära kasutanud tema sõltuvussuhet, kogenematust või muid TsÜS § 97 mõttest tulenevaid asjaolusid (raskeid asjaolusid). Kostja poolt eesti keele mittevaldamist riigikeelena kohtu arvates antud kontekstis kostja vastuväidete õigusliku põhjendusena asjas käsitelda ei ole asjakohane. Samas pole asjasse puutuv ka hageja viide kostja perekonnanimele viitena kostja eesti keele oskusele. TsÜS §-i 92 lg. 1 kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Sama paragrahvi lg. 2 sätestatu kohaselt on tehing tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. TsÜS § 92 lg. 3 kohaselt võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja kirjalikus vastuses väidetu kohaselt allkirjastas ta käenduslepingu, olles teadmises, et ta on OÜ esindajaks ostja poolel ja tegu on müügilepingu sõlmimisega. Kostja seletuse kohaselt oma kirjalikus vastuses poleks ta sellist tehingut kunagi teinud, kui ta oleks tehingu tegelikest asjaoludest selle sõlmimise ajal teadnud. Kostja on oma kirjalikule vastusele lisanud käenduslepingu nr. 33 02.09.2003.a. tühistamisavalduse. Käenduslepingu tühistamisavaldus hagejale on dateeritud 03.11.2006.a. Hageja antud avalduse saamist kostjalt asjas ei vaidlusta. TsÜS §-i 98 lg. 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Sama seaduse §-i 99 lg. 1 p, 2 kohaselt võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teada saamisest. Sama paragrahvi lg, 2 kohaselt hoolimata käesoleva paragrahvi lg, 1 sätestatust ei või tehingut tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat. Kostja on esitanud hagejale kirjaliku avalduse tehingu tühistamiseks seega kolme aasta möödumisel vaidlusaluse tehingu tegemisest poolte vahel. Seega on käendusleping nr. XXX seadusjõus ning hageja on õigustatud antud lepingu alusel esitama käendaja vastu nõuet, kuna viimane kohustus lepingu p.-s 2.1. täitma müügilepingust tulenevaid kohustusi juhul, kui põhivõlgnik on rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi, sealhulgas viivitanud kohustuse täitmisega. Käenduslepingu p.-s 3.3. kinnitab käendaja, et ta on lepingu läbi lugenud ja sellest üheselt aru saanud ning mõistab enesele võetud kohustuste olemust. Ühtlasi kinnitab käendaja, et tal on Eesti Vabariigi seadusandluse järgi õigus käesolevat lepingut sõlmida. Käenduslepingu p.-i 1.1. kohaselt vastutab käendaja solidaarselt põhivõlgnikuga müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Äriregistri andmete kohaselt on OÜ äriühinguna registrist kustutatud ÄS § 60 lg. 5 alusel 24.03.2006.a., seega antud äriühingu vastu hageja nõuet esitada ei saanud. Kohtule pole teada, miks hageja OÜ vastu oma nõuet ei esitanud ning pöördus oma nõudega kohtusse kostja kui käendaja vastu. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kostja vastu esitanud õiguslikult põhjendatud hagi, mis kuulub rahuldamisele.
Kostja kanda tuleb jätta kõik asjaga seotud menetluskulud juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1, milliste kindlaksmääramine toimub sama seaduse §-s 174 sätestatud korras.
Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 25.05.2007.a. Ärakiri õige. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.