Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hageja märkis hagiavalduses, et soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses (t lk 25), sellega on nõustunud ka kostja (t lk 52). Kohus on teinud 13.04.2007.a. kohtumääruse (t lk 55), mille kohaselt lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohtumäärusega anti pooltele võimalus esitada kohtule avaldusi ja dokumente kuni 04.05.2007.a. Samuti teavitati menetlusosalisi, et kohtuotsus tehakse teatavaks 25.05.2007.a. Poolte vahel käib vaidlus selle üle, kas kostjal on kohustus maksta hagejale osutatud heakorra ja prügiveo teenuste eest või mitte. Kinnistusraamatu väljavõttest (t lk 28) nähtub, et kostja EG on XXX korteri omanik alates 03.02.2000.a. Võlgnevus on kostjal tekkinud perioodi 05.2003-10.2003.a. eest. Seega ajal, mil korter kuulus kostjale. Hageja on esitanud kohtule dokumentaalsete tõenditena arved nr XXX (t lk 30), 20031060881 (t lk 31), XXX (t lk 34), XXX (t lk 35), XXX (t lk 38), millest tuleneb kostja võlgnevus hageja ees. Kokku soovib hageja kostjalt saada 1 137,57 krooni põhivõlgnevuse eest ja 42,10 krooni viiviseid. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Selleks, et hageja saaks nõuda kostjalt lepingu täitmist, st nõuda kostjalt heakorra ja prügiveo teenuste eest tasumist, on vajalik täita VÕS § 108 lg 1 eeldused: kehtiva lepingu olemasolu, kohustuse rikkumine, vastutus ning kohustuse täitmise võimalikkus. Esmalt analüüsib kohus kehtiva lepingu olemasolu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seega on vajalik lepingu sõlmimiseks nii pakkumust kui ka nõustumust. Asja materjalidest ei nähtu, kas on tehtud lepingu sõlmimiseks vajalik ofert või mitte ning kui ofert on tehtud, kas see on aktsepteeritud kostja poolt. Hageja on esitanud kohtule kinnituse ettevõtte ülemineku kohta (t lk 37), kus p 2.3.2. kohaselt on kehtivate valitsejalepingute ja halduslepingute loetelu toodud lepingu lisades 3 ja 4. Antud lisasid kohtule esitatud ei ole. Samas väidab kostja, et ta ei ole hagejaga mittemingisugust lepingut sõlminud. Ainuüksi hageja poolt kinnituse ning arvete esitamine ei tõenda veel asjaolu, et poolte vahel on sõlmitud teenuste osutamiseks leping. Seda enam, et kinnituses märgitud lepingute puhul võib eeldada, et need on sõlmitud kirjalikus vormis. Seega oleks hageja pidanud oma nõude tõendamiseks esitama kehtiva lepingu. Antud juhul seda tehtud ei ole ning võib järeldada, et pooled ei olegi sõlminud lepingut vaidlusaluste teenuste osutamiseks. Kuna poolte vahel puudub leping, ei pea kohus vajalikuks kontrollida teisi VÕS § 108 lg 1 kohaldamiseks vajalikke eeldusi. Arvestades asja materjale ja eeltoodut, asub kohus seisukohale, et OÜ hagi EG vastu 1 137,57 krooni põhivõlgnevuse ja 42,10 viivisevõlgnevuses nõudes, ei kuulu rahuldamisele kuna lepingulise suhte olemasolu poolte vahel ei ole tõendatud. Menetluskulu Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäi rahuldamata, tuleb menetluskulud kanda hagejal.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Ene Tsefels Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.