Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EMT teenuste kasutamise üldtingimuste p 8.10 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlast väiksemas ulatuses so 961,60 krooni, kuigi hagi koostamise seisuga 24.11.2006.a. on viivis suurem ( 2553,12 krooni). VÕS §-de 5, 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-de 1, 6 ja 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt võlgnevuse 1924,20 krooni (sh põhivõlg 962,60 krooni ja viivis 961,60 krooni) väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega 10.01.2007.a. kätte saanud (tl 27). 11.01.2007.a. kuupäeva kandvas kirjalikus vastuses ( tl 28) vaidleb kostja hagile vastu põhjendusega, et ei ole hagis näidatud liitumislepingut sõlminud. Liitumislepingus on küll näidatud kostja nimi, kuid isikukood ei ole kostja oma. Kostja on hagejaga 05.06.2004.a. sõlminud hoopis teise liitumislepingu, millest tulenev võlg on välja mõistetud Tartu Maakohtu 20.10.2006.a. kohtuotsusega asjas 2-06-20420. Oma täiendavas vastuses ( tl 39) jääb kostja selle juurde, et ei ole hagis näidatud liitumislepingut sõlminud. Kostja leiab, et valed andmed lepingus muudavad selle õigustühiseks. Ka peab kostja kummaliseks, et hageja sõlmis kostjaga 05.06.2004.a. teise liitumislepingu, kui kostja oli eelneva lepingu alusel jäänud võlgu. Kostja nõuab oma väite tõendamiseks käekirjaekspertiisi määramist. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Pooled on kohtule kirjalikult teatanud oma nõusolekust asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (hageja juba hagi esitamisel – tl 5 ning kostja oma täiendavas kirjalikus vastuses – tl 39 pöördel). Seetõttu on kohus TsMS § 403 lg 1 alusel määranud asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, millest kohus pooli ka 26.04.2007.a. teavitas( tl 51). Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Liitumislepinguga nr 4351045 ( tl 8 ) on tõendatud, et pooled sõlmisid 31.08.2001.a. lepingu, mille alusel hageja pidi kostjale osutama mobiilside teenust. Kuigi kostja on eitanud sellise liitumislepingu sõlmimist, on selline kostja vastuväide jäänud paljasõnaliseks. Kuigi kostja nõudis oma väide tõendamiseks käekirjaekspertiisi määramist, ei tasunud kostja Tartu Maakohtu 07.03.2007.a. määrusega ( tl 41-42) antud tähtajaks eksperdikulu, mistõttu kohus jättis selle kostja taotluse rahuldamata. Kohus oli oma 07.03.2007.a. määruses kostjat hoiatanud, et kohtu poolt antud tähtpäevaks eksperdikulu maksmata jätmise korral võib kohus jätta kostja taotletud ekspertiisi määramata. Kohus selgitas kostjale eksperdikulu tasumise võimatuse korral võimalust taotleda menetlusabi, kuid ka menetlusabi kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei taotlenud. Õige on kostja vastuväide selles, et liitumislepingus märgitud kostja isikukood ei ole täpne ( on märgitud 38111011275, kuid kostja isikukood on 38111012751). Kuid isikukood erineb vaid ühe numbri asetuse poolest, mis viitab ilmsele trükiveale isikukoodi sisestamisel. Liitumislepingus on märgitud kostja nimi, tema elukoht ja liitumislepingul on liitumislepingu sõlminud isiku allkiri. Lepingus on viide kostja passi numbrile K 1223397 ja sellise numbriga passi väljavõte (ja just selle isikuandmetega leheküljest) on lepingu sõlmimisel esitatud ka hagejale ( tl 32). Kostja oma väidet, et tema liitumislepingule alla kirjutanud ei ole, pole tõendanud. Kohtu arvates saanuks selle väite õigsust tõendada just eksperdiarvamusega liitumislepingul oleva allkirja kohta, kuid kostja seda võimalust ei kasutanud. Kohtu arvates puudub hageja esitatud tõendeid ( liitumisleping ja kostja passi väljavõte) kogumis hinnates alus kahelda selles, et liitumisleping nr 4351045 on sõlmitud 31.08.2001.a. just kostjaga. Asjaolu, et kostja sõlmis mõni aasta hiljem hagejaga ka teise liitumislepingu ja selle sõlmimisel eelmisest tuleneva võla tõttu probleeme ei tekkinud, ei oma kohtu hinnangul tähtsust käesolevas asjas.

2 (4)

Liitumislepingust nähtuvalt on selle osaks ka EMT teenuste kasutamise üldtingimused ( edaspidi Üldtingimused). Liitumislepingus on kostja oma allkirjaga kinnitanud, et on üldtingimustega tutvunud. Üldtingimuste ( tl-d 10-13) p 5.1.2 kohaselt oli kostja kohustatud õigeaegselt tasuma teenuste arveid. Hageja väitel esitas ta kostjale osutatud teenuse eest järgmised arved – 30.11.2001.a. arve nr B01111134684 tasumise tähtajaga 20.12.2001.a., 31.10.2001.a. arve nr B01100956319 tasumise tähtajaga 20.11.2001.a., 30.09.2001.a. arve nr B01090696730 tasumise tähtajaga 20.10.2001.a., 31.08.2001.a. arve nr B01080645466 tasumise tähtajaga 20.09.2001.a. ( tl–d 10-13). Nimetatud arvete kogusumma on 980,50 krooni. Hageja väitel ei ole kostja arveid täielikult tasunud ja hagi koostamise seisuga ( 31.11.2006.a.) on kostjal tasumata 962,60 krooni. Kohtu arvates ei ole hageja väide sellest, et kostjal on osutatud teenuse eest veel 962,60 krooni tasumata, millegagi asjas ümber lükatud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt nõutud summa oleks tasutud. Seetõttu loeb kohus hageja esitatud liitumislepingu ja arvete alusel tõendatuks, et kostja ei ole liitumislepingust tulenevat kohustust hageja osutatud teenuste tasuda täielikult täitnud ja kostjal on tasumata 962,50 krooni. Vastavalt "Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse" §-le 2 kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui VÕSRS–st ei tulene teisiti. VÕS RakS § 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. VÕS § 12 lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kuna liitumisleping poolte vahel on sõlmitud enne 1. juulit 2002. a, võlg on tekkinud ja muutunud sissenõutavaks enne 1.juulit 2002.a., siis tuleb VÕS RakS §-dest 2, 11 ja 12 lg 2 tulenevalt kohaldada Tsiviilkoodeksi (TsK) vastavaid sätteid ( sh ka viivise osas, kuigi hageja on seda arvestanud ka perioodi eest pärast 1. juulit 2002.a.). TsK § 173 lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingutingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. TsK § 222 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustist, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. TsK § 222 lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Kuna kostja on rikkunud oma kohustust temale osutatud mobiilside teenuse eest tasuda, tuleb tasumata 962,60 krooni TsK § 222 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsK § 191 lg 1 sätestab, et leppetrahviks (viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Pooled on viivises kokku leppinud Üldtingimuste punktis 8.10, mille kohaselt EMT-l on õigus nõuda kostjalt viivist arvete tasumisega hilinemise eest maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kohtu arvates on hageja poolt viivise nõudmine kooskõlas TsK §-ga 191 lg 1. Hageja on arvestanud viivist viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamiseni so ajavahemiku eest 21.12.2001.a. kuni 24.11.2006.a. 2553,12 krooni ( 962,60 x 0,0015 x 1773). Kohus nõustub hageja viivise arvestusega, kuna see on

3 (4)

kooskõlas poolte kokkuleppega Üldtingimuste punktis 8.10. Ka nõustub kohus hageja seisukohaga, et kostjalt viivis välja mõista põhivõlast veidi väiksemas ulatuses. Kostja ei ole veelkordset viivise vähendamist taotlenud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks TsK § 191 lg 1 alusel viivisena välja hageja nõutud 961,60 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks tasumata teenuse eest ja viivise katteks välja mõista 962,60 + 961,60 so 1924,20 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Käesolevas otsuses esitab kohus vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 üksnes menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda TsMS §-s 174 sätestatud korras.

Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.