Tsiviilasi nr.2-06-19161
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht
23.mai 2007.a kell 16.00 Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-06-19161
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagi kostja OÜ PT(registrikood XXX);
OÜ PT hagi VS’i vastu kinnistusraamatu kande kustutamiseks ja alusetult saadud 18 000 krooni tagastamiseks ning VSi vastuhagi OÜ PT vastu intresside ja viiviste saamiseks kokku 106 600 krooni Hageja esindaja Marko Jaani (asukoht XXX); Kostja/vastuhagis hageja VS (isikukood XXX) Kostja esindaja Natalja Perova (OÜ XXX )
Kohtuistungi toimumise aeg
08.mai 2007
Kohtuistungil osalesid
M. Jaani, VS ja N. Perova.
25.07.2006 esitatud hagiavalduse ja 19.02.2007 hagiavalduse täienduse kohaselt 08.08.2003 sõlmisid OÜH, OÜ PT ja VS kinnistu mõttelise osa müügilepingu, kinnistu mõttelise osa hüpoteegiga koormamise lepingu, kokkuleppe kasutuskorra seadmiseks ja asjaõiguslepingud (edaspidi leping). Lepinguga müüs OÜ H hagejale XXX asuvast kinnistust 33/148 mõttelist osa hinnaga 132 000 krooni. Nimetatud summa maksis OÜ-le H kostja VS, kelle kasuks seati Lääne Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri nr XXX neljandasse jakku OÜ PT kaasomandiosale esimesele järjekohale hüpoteek summaga 232 000 krooni. OÜ PT kandis 16.01.2006 V. S kontole üle 150 000 krooni, millest tulenevalt on hüpoteegiga tagatud nõue 132 000 krooni rahuldatud. V. S hüpoteeki vabatahtlikult ei kustutanud. 19.06.2006 hageja OÜ PT saatis VSile teate hüpoteegi vabatahtlikuks kustutamiseks, milles paluti kostjal võtta ühendust hageja esindaja RA ja kooskõlastada hüpoteegi kustutamiseks notari juures toimuva tehingu aeg. Teates märgiti, et kui kostja ei ole andnud tagasisidet 03.juuliks 2006.a., loetakse, et kostja ei ole nõus hüpoteeki vabatahtlikult kustutamast. 18.12.2006 saatis hageja kostjale võlanõude alusetult saadud 18 000 krooni tagastamiseks. Võlanõudes hageja juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et tasutud summa on suurem, kui laenusumma. Hageja taotleb hagi rahuldada ja kustutada Lääne Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri nr XXX neljandast jaost OÜ PT kaasomandiosale esimesele järjekohale kostja kasuks seatud hüpoteek hüpoteegisummaga 232 000 krooni. Kohtukulud taotleb hageja jätta kostja kanda.
Kostja oma 05.10.2006 kirjalikus vastuses leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt 2003.a. juunis hageja pöördus kostja poole palvega laenata 132 000 krooni 33/148 mõttelise osa kinnistust ostmiseks XXX. Hageja ei soovinud sõlmida kirjalikku krediidilepingut, summa tagastamise garantiiks pidi saama lepinguga ettenähtud hüpoteegisumma. Kostjal oli hagejaga suuline kokkulepe (krediidileping), et 5 kuu möödumisel ehk 2003.a. detsembris tagastab hageja kostjale laenatud summa 132 000 krooni ja rahaliste vahendite kasutamise eest 15 % kuus, mis moodustas 100 000 krooni (kokku 232 00 krooni). 08.08.2003 sõlmiti hagiavalduses näidatud leping, kostja maksis kinnistu müüjale OÜ-le H 132 000 krooni ning kostja kasuks seati hüpoteek hüpoteegisummaga 232 000 krooni. Hageja rikkus kokkuleppest tulenevaid kohustusi ning jättis 232 000 krooni kokkulepitud tähtajaks tasumata. Alles 2006.a. jaanuaris kandis hageja kostjale 150 000 krooni, jäädes võlgu 82 000 krooni. Kostja sai hagejalt teate hüpoteegi vabatahtlikuks kustutamiseks, kuid ei jõudnud vastata, sest viibis puhkusel väljaspool Eesti Vabariiki. Kostja leiab, et kuna hageja ei ole täies mahus täitnud oma kohustusi, siis puuduvad tingimused hüpoteegi kustutamiseks hageja nõudel ning hagi rahuldamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
16.01.2007 kostja VS esitas vastuhagi 82 000 krooni intressi ja 24 600 krooni viivise saamiseks. Vastuhagi kohaselt V. S maksis 08.08.2003 OÜ H , OÜ P T ja V S vahel sõlmitud lepinguga OÜ H müüs OÜ-le PT kinnistu mõttelise osa. V. S tasus OÜ PT eest kinnistu ostuhinna 132 000 kr OÜ-le H . V. Si kasuks seati omandatud kinnistu mõttelisele osale hüpoteek.
Vastuhagejal oli OÜ-ga PT suuline kokkulepe (laenuleping) selle kohta, et 5 kuu möödumisel ehk 2003.a. detsembris tagastab ta laenatud summa 132 000 krooni V. Sile ja intressi rahaliste vahendite kasutamise eest 15 % kuus, mis moodustas 100 000 krooni, kokku võlgnevus 232 000 krooni. Kostja ei soovinud sõlmida kirjalikku laenulepingut ning väitis summa tagastamise garantiiks lepinguga ettenähtud hüpoteegisumma. Kostja rikkus kokkulepet ja tagastas alles 2006.a. jaanuaris 150 000 krooni, mida hageja arvestab 132 000 krooni põhivõla ja 18 000 krooni intresside osaliselt tasumisena. Kostja on jätnud hagejale tasumata intresse summas 82 000 krooni, mille hageja taotleb kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivist intresside tasumise kohustuse täitmisega viivitamise eest 82 000 krooni (intressivõlg) x 9,9 % (2,9 % Euribor kuni 01.01.06 + 7 %) = 8118 kr/aastas x 2 aastat (01.01.2004 – 01.01.2006) = 15 236 krooni 8118 kr : 12 kuud = 676,50 krooni x 6 kuud (01.01.2006 – 01.07.2006) = 4059 kr; 82 000 kr x 10,5 % (3,5 % Euribor seisuga 01.07.06 + 7 %) = 8610 kr/aastas : 12 kuud = 717,50 kr kuus x 6 kuud (01.07.06 – 01.01.07) = 4305 krooni. Kokku taotleb hageja kostjalt välja mõista viivist intresside tasumisega viivitamise eest 24 600 krooni. Samuti palub hageja jätta kohtukulud kostja kanda.
OÜ PT ei tunnista vastuhagi, vaidleb sellele täismahus vastu, leides, et esitatud hagiavaldus on põhjendamata ning tõendamata. Poolte vahel oli tähtajatu laenuleping, intressi maksmises kokku ei lepitud. Vastuhageja väited, et oli kokku lepitud laenu tagastamise tähtaeg 2003 aasta detsembrikuus ja intressi maksmine rahaliste vahendite kasutamise eest arvestusega 15%, on täies ulatuses tõendamata. Kostja ei ole kunagi pöördunud hageja poole laenu saamiseks. Kostjale vahendas 132 000 krooni laenu saamist SP, kes on VSi tütar. Hageja väidetel ta pidi 132 000 tagasi saama 2003 aasta detsembris. Hageja ei ole kunagi pöördunud kostja poole laenu tagasi saamiseks ega ole laenulepingut üles öelnud. Iga mõistlik isik pöörduks koheselt laenu tagastamata jätmise korral võlgniku poole ning ütleks laenulepingu üles. Kostja pole hagejale kunagi mingite intresside maksmist lubanud ning poolte vahel puudub kokkulepe nende maksmiseks. Hageja väidetel kostja pidanuks maksma talle detsembris 100 000 krooni intressi. OÜ PT leiab, et VSi nõue on väljamõeldud järgmistel põhjustel: - ükski mõistlik isik ei maksaks 132 000 krooni laenu pealt hageja poolt väidetava 4 kuu eest (august-detsember) intressi 100 000 krooni; - intressi arvestus on alusetu ja ekslik. Intress 15% kuus 132 000 kroonilt moodustaks kuus 19 800 krooni ning seega viie kuu eest 99 000 krooni, mitte aga 100 000 krooni nagu VSi esitatud arvestuses; - VS andis kostjale laenu 132 000 krooni 08. augustil 2003. Hageja on väitnud, et kostja kohustus väidetava suulise kokkuleppe alusel tagastama talle laenusumma 2003 aasta detsembris. Ajavahemikus augustist kuni detsembrini on kõigest neli kalendrikuud, mistõttu ei saa väidetav intress kuidagi moodustada 100 000 krooni. Tasumata intressidelt viivise nõue on VÕS § 113 lg 6 kohaselt keelatud. Samuti vastuhagi kostja OÜ PT leiab, et vastuhagi on aegunud: Vastuhagis on VS asunud seisukohale, et OÜ PT ning VS vahel oli sõlmitud suuline laenuleping selle kohta, et 2003 aasta detsembris tagastab OÜ PT hagejale laenatud summa 132 000 krooni ja intressi 100 000 krooni. TsÜS § 146 lg 1; § 147 lg 1 -3 kohaselt tehingust tuleneva nõude kolme aastane aegumistähtaeg lõppes 31.12.2006.a., vastuhagi on esitatud 16.01.2007.a.
Kohtuistungil menetlusosalised jäid oma nõuete juurde.
OÜ PT palus hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja/vastuhageja VS kohtuistungil jäi seisukohale, et poolte vahel oli laenuleping, mitte krediidi- ega seltsinguleping ning palus hagi jätta rahuldamata, rahuldada vastuhagi, menetluskulud jätta OÜ PT kanda.
Esmalt kohus märgib, et 22.02.2007 vaheotsusega kohus jättis rahuldamata OÜ PT taotluse kohaldada VSi vastuhagi suhtes aegumist ning luges vastuhagi esitatuks tähtaegselt. Seetõttu kohus ei analüüsi täiendavalt OÜ PT09.03.2007 vastuses vastuhagile korratud argumente vastuhagi aegumise kohta. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel oli suuline laenuleping 132 000 krooni laenamise osas. Selles summas VS tasus OÜ PT poolt ostetava kinnistu mõttelise osa ostuhinna OÜ-le H ning laenu tagatiseks seati V. Si kasuks hüpoteek OÜ PT poolt ostetud kaasomandiosale. Vaidlust ei ole ka selles, et 2006.a. jaanuaris OÜ PT tagastas V. Sile 150 000 krooni. Pooled vaidlevad laenulepingu tähtajalisuse ja intresside maksmise kokkuleppe üle. Hageja väidetel oli laenuleping tähtajatu ning kokkulepet intresside maksmiseks ei olnud. Kostja kinnitab, et poolte vahel oli kokkulepe tagastada laen koos intressidega (arvestusega 15 % kuus ja summas kokku 100 000 kr) 2003.a. detsembriks. Hagiavalduse ja vastuhagi lahendamiseks tuleb kindlaks teha, millistel tingimustel laenuleping sõlmiti. TsMS § 5 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolu ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 sätete kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Vastavalt VÕS § 11 lg-1 1 võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kuulanud ära menetlusosalised, uurinud asjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu laenuleping ning poolte vahel puudus kokkulepe intressi maksmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et suulise laenulepingu puhul kannab kokkuleppele tuginev pool kokkuleppe olemasolu tõendamise riski. Seega käesolevas asjas tuli V. Sil tõendada, et poolte vahel oli olemas kokkulepe intresside maksmise ja laenu tagastamise tähtaja osas.
Hageja väited, et laen koos intressidega tuli tagastada 2003.a. detsembriks, ei ole tõendamist leidnud. V. S ei ole esitanud ühtegi tõendit laenulepingu tähtajalisuse tõendamiseks. Laenulepingu tähtajatust tõendab asjaolu, et väidetava laenu tagastamise tähtpäeva saabumisest laenu tagastamiseni möödunud kahe aasta jooksul V. S ei esitanud hagejale võla tagastamise nõuet ega esitanud hagi kohtusse. V. Si väited, et ta korduvalt pöördus laenu tagastamiseks OÜ PT esindaja poole, on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti VSi enda seletustest nähtuvalt oli väidetavate pöördumise teemaks intresside maksmine, mitte laenu tagastamise nõue. Laenu tagastamise tähtaja kokkuleppe olemaolu ei tõenda ka V. Si viidatud asjaolu, et 08.08.2003 lepingu punktis 3.2. sisaldub lepinguosaliste kokkulepe lõpetada kaasomand ja jagada kinnistu hiljemalt 01.01.2004.a. Iseloomulik on, et V. S, väites, et laen tuli vastavalt kokkuleppele tagastada 2003.a. detsembriks, ei nõua OÜ-lt PT laenu tagastamisega viivitamise aja eest viiviste tasumist, kuigi samal ajal on esitanud seadusega vastuolus oleva nõude viiviste saamiseks intresside tasumisega viivitamise aja eest. Tõendamist ei ole leidnud ka V. Si väide, et poolte vahel oli intresside maksmise kokkulepe arvestusega 15 % kuus, kokku 5 kuu eest 100 000 krooni. V. Si arvates tõendab intresside kokkuleppe olemasolu see, et tema kasuks seati hüpoteek OÜ PT kaasomandi osale summas 232 000 krooni. Kohus leiab, et intresside nõue on otsitud ja intresside arvestamisel on lähtutud eelnimetatud summast. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 4 kohaselt hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. Lepingu punkti 4.2. kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja olemasolevad ja tulevikus tekkivad nõuded ostja vastu, sealhulgas nõuded, mis tulenevad olemasolevatest ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Seega ei ole hüpoteegisumma suurus ei tõenda tegeliku nõude olemasolu ega suurust. Kohus nõustub OÜ PT seisukohaga, et mõistlik on eeldada, et isik ei sõlmi laenulepingut, mille puhul tuleb 5 kuu jooksul laenusummale lisaks maksta laenuga peaaegu sama suur summa, kui samal ajal on pangast võimalik saada laenu odavamalt. Kohus leiab, et ka intresside arvestus näitab, et nõue on välja mõeldud: 15 % põhivõlast 132 000 krooni on 19 800 krooni, seega viie kuu eest oleks intressisumma kokku 99 000 krooni, mitte 100 000 krooni, nagu nõuab V. S. Õige on OÜ PT väide, et V. Si poolt väidetud laenu tagastamise tähtaja – detsember 2003 - puhul oleks laenuperioodiks 4 kuud, mis teeks intressi summaks 79 200 krooni. Eeltoodust kohus järeldab, et V. S soovis esitada intressinõuet summas, mis koos põhilaenuga vastaks täpselt hüpoteegisummale. Nõude otsitust ja tõele mittevastavust näitab ka asjaolu, et kohtuistungil V. S soovis muuta nõude alust ja tugineda asjaolule, et poolte vahel oli seltsinguleping ning laenu andmise eesmärk oli koos OÜ-ga PT investeeringust kasumi teenimine. Kohtuistungi käigus V. S loobus vastuhagi aluse muutmisest, saades aru, et sellisel juhul on ta kogu tagastatud summa alusetult saanud, kuivõrd seltsinglepingu alusel ei saa tal olla õigust laenu tagastamisele, vaid kasumi jagamisele, kuid kasumit ei ole veel saadud. V. S on esitanud nõude tasumata intresside eest viivise saamiseks. VÕS § 113 lg 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kuna V. Si viivistenõue tuleb seadusega vastuolu tõttu jätta rahuldamata, siis kohus ei analüüsi viivistearvestust ega OÜ PT vastuväiteid sellele. Eeltoodu alusel kohus jätab rahuldamata V. Si vastuhagi intresside summas 82 000 krooni ja intresside tasumisega viivitamise eest viiviste summas 24 600 krooni väljamõistmiseks OÜ-lt PT. VÕS § 1027 kohaselt isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS õ 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib õleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna kohus tuvastas, et intresside tasumise kokkulepe ja tasumise kohustus
käesolevas asjas puuduvad, siis on põhjendatud OÜ PT nõue alusetult makstud 18 000 krooni tagasisaamiseks V. Silt. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli tähtajatu laenuleping 132 000 krooni tasumiseks, mille tagatiseks oli V. Si kasuks seatud hüpoteek summas 232 000 krooni. Võlasumma on V. Sile tasutud. Seega on hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatud ning vastavalt AÕS § 349 lg-le 1 võib OÜ PT koormatud kinnisasja omanikuna nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või hüpoteegi kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus rahuldab OÜ PT hagi hüpoteegi kustutamiseks ja alusetult saadud 18 000 krooni väljamõistmiseks kostjalt. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas täielikult OÜ PThagi ja jättis V. Si vastuhagi täies ulatuses rahuldamata, siis jäävad menetluskulud VSi kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldust ei esitata nimeliselt asja menetlenud kohtunikule. Harju Maakohtu tööjaotusplaani kohaselt menetlevad menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusi kohtunikuabid. Põhjendusi on muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2007.a. otsusega nr-2-06-19161
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.