Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 25.07.2006.a esitas OÜ Prime Trade hagi Valentin Sluzhenikini vastu kinnistusraamatu kande kustutamiseks ja alusetult saadud 18 000 krooni saamiseks. 08.08.2003.a sõlmisid OÜ Hardinger, OÜ Prime Trade ja Valentin Sluzhenikin kinnistu mõttelise osa müügilepingu, kinnistu mõttelise osa hüpoteegiga koormamise lepingu, kokkuleppe kasutuskorra seadmiseks ja asjaõiguslepingud (edaspidi leping). Lepinguga müüs OÜ Hardinger hagejale Läänemaal x vallas x külas asuvast kinnistust xx/xxx mõttelist osa hinnaga 132 000 krooni. Nimetatud summa maksis OÜ-le Hardinger kostja Valentin Služenikin, kelle kasuks seati Lääne Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri nr xxxxx neljandasse jakku OÜ Prime Trade kaasomandiosale esimesele järjekohale hüpoteek summaga 232 000 krooni. 16.01.2006.a kandis OÜ Prime Trade V. Sluzhenikini kontole 150 000 krooni, millest tulenevalt on hüpoteegiga tagatud nõue 132 000 krooni rahuldatud. V. Sluzhenikin hüpoteeki vabatahtlikult ei kustutanud. 19.06.2006.a hageja OÜ Prime Trade saatis Valentin Sluzhenikinile teate hüpoteegi vabatahtlikuks kustutamiseks, milles paluti kostjal võtta ühendust hageja esindaja R. Andersoniga ja kooskõlastada hüpoteegi kustutamiseks notari juures toimuva tehingu aeg. Teates märgiti, et kui kostja ei ole andnud tagasisidet 03.07.2006.a, loetakse, et kostja ei ole nõus hüpoteeki vabatahtlikult kustutama. 18.12.2006.a saatis hageja kostjale võlanõude alusetult saadud 18 000 krooni tagastamiseks. Võlanõudes hageja juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et tasutud summa on suurem, kui laenusumma. Hageja taotles rahuldada hagi ja kustutada Lääne Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri nr xxxxx neljandast jaost OÜ Prime Trade kaasomandiosale esimesele järjekohale kostja kasuks seatud hüpoteek hüpoteegisummaga 232 000 krooni. Kohtukulud taotleb hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja vaidles hagile vastu. 16.01.2007.a esitas Valentin Sluzhenikin vastuhagi OÜ Prime Trade vastu intresside ja viiviste saamiseks kokku 106 000 krooni. 08.08.2003.a sõlmitud lepinguga müüs OÜ Hardinger OÜ-le Prime Trade Läänemaaal x vallas asuvast kinnistust mõttelise osa hinnaga 132 000 krooni. Nimetatud summa maksis müüjale V.Sluzhenikin, milleks oli tema poolt võetud AS Sampo Pangast laen. Vastuhagejal oli OÜ-ga Prime Trade suuline kokkulepe (laenuleping) selle kohta, et 5 kuu möödumisel ehk 2003.a detsembris tagastab ta laenatud summa 132 000 krooni V. Sluzhenikinile ja intressi rahaliste vahendite kasutamise eest 15 % kuus, mis moodustas 100 000 krooni, kokku võlgnevus 232 000 krooni. Kostja ei soovinud sõlmida kirjalikku laenulepingut ning väitis summa tagastamise garantiiks lepinguga ettenähtud

hüpoteegisumma. Kostja rikkus kokkulepet ja tagastas alles 2006.a jaanuaris 150 000 krooni, mida hageja arvestab 132 000 krooni põhivõla ja 18 000 krooni intresside osaliselt tasumisena. Kostja on jätnud hagejale tasumata intresse summas 82 000 krooni, mille hageja taotleb kostjalt välja mõista. Lisaks palub V. Sluzhenikin OÜ-lt Prime Trade välja mõista viivist intresside tasumise kohustuse täitmisega viivitamise eest 24 600 krooni. Samuti palub hageja jätta kohtukulud kostja kanda. Vastuväited vastuhagile OÜ Prime Trade vastuhagi ei tunnista. Poolte vahel oli tähtajatu laenuleping. Kostja ei ole kunagi pöördunud hageja poole laenu saamiseks. Kostjale vahendas 132 000 krooni laenu saamist S. Pahhomova, kes on V. Sluzhenikini tütar. Hageja ei ole kunagi pöördunud kostja poole laenu tagasi saamiseks ega ole laenulepingut üles öelnud. Kostja pole hagejale kunagi intresside maksmist lubanud ning poolte vahel puudub kokkulepe nende maksmiseks. Hageja väidetel kostja pidanuks maksma talle detsembris 100 000 krooni intressi. OÜ Prime Trade leiab, et V. Sluzhenikini nõue intresside osas on väljamõeldud. Ükski mõistlik isik ei maksaks 132 000 krooni laenu pealt hageja poolt väidetava 4 kuu eest (august-detsember) intressi 100 000 krooni. Intress 15% kuus 132 000 kroonilt moodustaks kuus 19 800 krooni ning seega viie kuu eest 99 000 krooni, mitte aga 100 000 krooni. Tasumata intressidelt viivise nõue on VÕS § 113 lg 6 kohaselt keelatud. Samuti leidis OÜ Prime Trade, et vastuhagi on aegunud. V.Sluzhenikini väidete kohaselt pidi OÜ Prime Trade tasuma 232 000 krooni 2003.a detsembris. TsÜS § 146 lg 1; § 147 lg 1-3 kohaselt tehingust tuleneva nõude kolme aastane aegumistähtaeg lõppes 31.12.2006.a, vastuhagi on esitatud 16.01.2007.a. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 23.05.2007.a otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi, jättis rahuldamata vastuhagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Vaidlus puudus selle üle, et poolte vahel oli suuline laenuleping 132 000 krooni laenamise osas. Selles summas V. Sluzhenikin tasus OÜ Prime Trade poolt ostetava kinnistu mõttelise osa ostuhinna OÜ-le Hardinger ning laenu tagatiseks seati V. Sluzhenikini kasuks hüpoteek OÜ Prime Trade poolt ostetud kaasomandiosale. Vaidlus puudus ka selles, et 2006.a jaanuaris OÜ Prime Trade tagastas V. Sluzhenikinile 150 000 krooni. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Suulise laenulepingu puhul kannab kokkuleppele tuginev pool kokkuleppe olemasolu tõendamise riski. Seega käesolevas asjas tuli V. Sluzhenikinil tõendada, et poolte vahel oli olemas kokkulepe intresside maksmise ja laenu tagastamise tähtaja osas. V. Sluzhenikin ei ole esitanud ühtegi tõendit laenulepingu tähtajalisuse tõendamiseks. Laenulepingu tähtajatust tõendas ka asjaolu, et väidetava laenu tagastamise tähtpäeva saabumisest laenu tagastamiseni möödunud kahe aasta jooksul V. Sluzhenikin ei esitanud hagejale võla tagastamise nõuet ega esitanud hagi kohtusse. V. Sluzhenikini väited, et ta korduvalt pöördus laenu tagastamiseks OÜ Prime Trade esindaja poole, jäid tõendamata. Samuti V. Sluzhenikini enda seletustest nähtuvalt oli väidetavate pöördumise teemaks intresside maksmine, mitte laenu tagastamise nõue. Laenu tagastamise tähtaja kokkuleppe

olemaolu ei tõenda ka V. Sluzhenikini viidatud asjaolu, et 08.08.2003.a lepingu punktis 3.2. sisaldub lepinguosaliste kokkulepe lõpetada kaasomand ja jagada kinnistu hiljemalt 01.01.2004.a. Samuti ei nõua V. Sluzhenikin OÜ-lt Prime Trade laenu tagastamisega viivitamise aja eest viiviste tasumist, kuigi samal ajal on esitanud seadusega vastuolus oleva nõude viiviste saamiseks intresside tasumisega viivitamise aja eest. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 4 kohaselt hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. Lepingu punkti 4.2. kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja olemasolevad ja tulevikus tekkivad nõuded ostja vastu, sealhulgas nõuded, mis tulenevad olemasolevatest ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Seega hüpoteegisumma suurus ei tõenda tegeliku nõude olemasolu ega suurust. Mõistlik oli eeldada, et isik ei sõlmi laenulepingut, mille puhul tuleb 5 kuu jooksul laenusummale lisaks maksta laenuga peaaegu sama suur summa, kui samal ajal on pangast võimalik saada laenu odavamalt. V. Sluzhenikini poolt väidetud laenu tagastamise tähtaja (detsember 2003) puhul oleks laenuperioodiks 4 kuud, mis teeks 15% intressi korral summaks 79 200 krooni. VÕS § 113 lg 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kuna intresside tasumise kokkulepe ja tasumise kohustus puudusid, siis oli VÕS §-de 1027 ja 1028 alusel põhjendatud OÜ Prime Trade nõue alusetult makstud 18 000 krooni tagasisaamiseks V. Sluzhenikinilt. Võlasumma on V. Sluzhenikinile tasutud. Seega on hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatud ning vastavalt AÕS § 349 lg-le 1 võib OÜ Prime Trade koormatud kinnisasja omanikuna nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või hüpoteegi kustutamist. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellant palub tühistada 23.05.2007.a Harju Maakohtu otsus ja välja mõista vastustajalt kohtukulud. Kohus on otsuse tegemisel rikkunud VÕS § 29. Lepingu tõlgendamisel tuleb juhinduda poolte tegelikust tahtest. Kui lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki. Apellant leiab, et OÜ Prime Trade nõue on alusetu sellepärast, et OÜ Prime Trade rikkus oma kokkuleppe kohustusi. Kuna OÜ Prime Trade ei ole täies mahus täitnud oma kohustusi, siis puuduvad tingimused hüpoteegi kustutamiseks OÜ Prime Trade nõudel. Kuna leidis aset suuline laenulepingu sõlmimine, pidi kohus üksikasjalikumalt uurima apellandi poolt esitatud antud lepingu sõlmimise tõendeid ja asjaolusid, poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist.

Apellant on tavaline inimene ning tema tegevus pole seotud laenude andmisega ja intresside saamisega. Ta sai ettepaneku, millest ei saanud keelduda, s.t. laenata raha ja saada head intressi tema raha kasutamise eest. OÜ Prime Trade juhtuse liige R. Anderson lubas, et saab 100 % kasumit 5 kuu möödumisel. Intressi lubati maksta lähtudes kinnistu müügist saadud kasumist. Kui apellant poleks lootnud lubatud intresse saada, milleks oli tal siis vaja võtta pangast laenu 136 000 krooni, lubadusega tagastada pangale 179 184 krooni. 132 000 krooni olid kantud OÜ Prime Trade sõlmitud ostu-müügilepingu eest, ülejäänud raha läks lepingu sõlmimisega seotud kulutuste katteks (kinnistu hindamine, millele oli seatud hüpoteek, lepingutasu, notaritasu ja riigilõiv). Apellandi arvamusel, see asjaolu on ilmselgelt vastuolus vastustaja väitega, et poolte vahel puudus kokkulepe intressi maksmise suhtes. OÜ Prime Trade kandis üle 150 000 krooni, s.t. suurema summa, kui V.Sluzenikin kandis üle ostjale lepingu järgi. Alles pärast vastuväidete saamist 2006.a oktoobris esitatud hagile esitas OÜ Prime Trade V. Sluzenikinile võlanõude alusetult saadu 18 000 krooni tagastamiseks. Vastavalt sõlmitud lepingu p.-le 3.2. "pooled on kokku leppinud, et nad kohustuvad lõpetama kaasomandi ja jagama kinnistu hiljemalt 01.01.2004.a.". Suulise laenulepingu sõlmimisel oli kokku lepitud just nimelt selles laenu tagastamise tähtajas. Vastavalt sellele kokkuleppele oligi märgitud see tähtaeg 08.08.2003.a sõlmitud ostu-müügi lepingus OÜ Hardinger, OÜ Prime Trade ja V. Sluzenikin vahel. Apellant on mitmekordselt telefoni teel pöördunud OÜ Prime Trade poole. Alates 2004.a jaanuarist palus R. Anderson oodata raha tagastamisega ning isegi lubas maksta osade kaupa 10 000 krooni igakuiselt. Apellant tuli kostjale vastu, uskus tema lubadusi ning pole kogu selle aja jooksul oma nõudeid esitanud. Apellant arvab, et kohus pole otsuse tegemisel uurinud kõiki kostja poolt esitatud tõendeid, esitatud tõendid olid jäetud tähelepanuta, seoses millega on kohus valesti hinnanud asjaolusid ja teinud oma otsuse. Vastustaja seisukoht Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, ära kuulanud menetlusosalised, nende esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus kuulub tühistamisele osaliselt materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu ning apellatsioonimenetluses on võimalik teha tühistatud osas uus otsus tulenevalt TsMS § 657 lg 1 p-st 2. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende vahel oli sõlmitud suuline laenuleping (leping) 132 000 krooni laenamise osas, millise summa tasus V. Sluzhenikin OÜ Prime Trade poolt ostetava kinnistu mõttelise osa eest OÜ-le Hardinger. Vaidlust ei ole ka selles, et laenu tagatiseks seati V. Sluzhenikini kasuks hüpoteek OÜ Prime Trade poolt ostetud kaasomandiosale ning et 2006.a jaanuaris tagastas OÜ Prime Trade V. Sluzhenikinile 150 000 krooni. Poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus kahe olulise asjaolu üle:

Kolleegiumi arvates tuvastas maakohus õigesti, et poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu laenuleping ning poolte vahel puudus kokkulepe intresside maksmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses olevat põhjendust. Kohus leidis põhjendatult, et suulise laenulepingu puhul kannab kokkuleppele tuginev pool kokkuleppe olemasolu tõendamise riski, mille kohta aga V. Sluzhenikin tõendeid ei esitanud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatuid asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolu ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus jättis õigesti rahuldamata V. Sluzhenikini vastuhagi seadusega vastuolu tõttu. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole lubatud nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kolleegium nõustub apellandiga osaliselt selles, et kohus on otsuse tegemisel tõlgendanud ebaõigesti VÕS § 29 lõigetes 3 ja 5 sätestatut. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis (lg 3) ning lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimustele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ja lepingu olemust ja eesmärki (lg 5). Igal konkreetsel juhul tuleb eeltoodud eelduste kontrollimisel lähtuda konkreetsetest faktilistest asjaoludest ning poolte käitumisest. Toimiku materjalidest ilmneb, et OÜ Prime Trade sai V. Sluzhenikinilt raha kinnisvara soetamiseks (tl 51) ja selleks võttis V. Sluzhenikin AS-st Sampo Pank laenu, mille kasutamise eest pidi maksma intressi. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist oli V. Sluzhenikini tegelikuks tahteks OÜ-le Prime Trade laenu andmisel teha investeering, millelt saada kasumit ja talle oli suuliselt lubatud maksta igakuuliselt 10 000 krooni (tl 105-108). Hiljem keelduti talle antud lubaduse täitmisest. Kolleegium leiab, et V. Sluzhenikinil oli õigustatud ootus mõista lepingut selliselt, et laenu andmisega ta saab majanduslikku kasu, vastasel juhul puudunuks mõte võtta äriühingule laenu andmiseks enda nimelt pangast laenu, mille kasutamise eest tuleb laenu võtjal tasuda pangale intresse, sealjuures mingit tulu saamata. Asjaolu, et OÜ Prime Trade maksis 16.01.2006.a V. Sluzhenikini kontole 150 000 krooni, saab kolleegiumi arvates tõlgendada OÜ Prime Trade poolt oma kohustuse täitmisena maksta V. Sluzhenikinile mingitki hüvitist viimase raha kasutamise eest 2,5 aasta jooksul. Vastustaja esindaja selgitust apellatsioonikohtu istungil laenusummast 18 000 krooni võrra suurema summa tagastamise kohta eksimuse tõttu ei pea kolleegium usaldusväärseks. Kolleegium leiab, et laenusummast enam tagastatud 18 000 krooni ei saa käsitleda tulenevalt VÕS §-dest 1027 ja 1028 kui V. Sluzhenikini poolt alusetult saadut, mida üleandja VÕS § 1028 lg 1 järgi võib saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära ja seetõttu tulebki OÜ Prime Trade hagi osaliselt tühistada. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Et pooltevahelise tähtajatu lepingu järgi tuli laen tagasi maksta ja V.Sluzhenikinil endal kuni laenu tagastamiseni puudus samal ajal võimalus laenuraha kasutada, oli tal siiski kohustus

täiendavalt panga ees laenuintresside tasumiseks. Arvestades R. Andersoni poolt V.Sluzhenikinile suuliselt antud lubadusega maksta talle iga kuu täiendavalt 10 000 krooni, tuleb asuda seisukohale, et pooled leppisid kokku just sellises raha kasutamises ja tagastamises, millega OÜ Prime Trade oma kohustuse 16.01.2006.a täitis. Menetluskulu jaotus Et OÜ Prime Trade hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Urmas Reinola

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.