Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjatele toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjatelt 12.01.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingu, 28.11.2005 sõlmitud käenduslepingu, 12.01.2006 sõlmitud käenduslepingu ning 05.04.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600054/15kt kokkuleppe nr 1 alusel solidaarselt võlgnevuse 62 035,60 krooni, millest tagastamata krediidisumma 30 900,98 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 6556,32 krooni, viivis 3098,10 krooni, leppetrahv 6180,20 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 2000 krooni, lepingu muutmise tasu 300 krooni ning kahjuhüvitis 13 000 krooni, väljamõistmist. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3 ja 6 ning lg 2; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2 ja 4; 158 lg 1; 142 lg 1; 145 lg 1, 2; 402; 416 lg 1. Hageja taotleb hageja menetluskulude jätmist solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 21.02.2007 kohustas kohtunik kostjaid vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 50), hoiatades samas, et kui kostjad kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostja E.R. le 28.02.2007 (tl 51), isiklikult kostja H.R. ile 04.04.2007 (tl 62) ning kostja M.R. emale edasiandmiseks kostjale 04.04.2007 (tl 61). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu, käenduslepingud, teatise põhivõlgniku poolt uue lepingu sõlmimise kohta, tarbijakrediidilepingu nr 0600054/15kt kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingu tingimuste muutmise kohta, käendajatele saadetud kirjad kokkuleppe nr 1 sõlmimisest, kostjatele saadetud võla sissenõudmisega seotud kirjad, tarbijakrediidilepingu ülesütlemishoiatuse, tarbijakrediidilepingu ülesütlemisavalduse, käendajatele saadetud nõudekirjad, laenuteenuste hinnakirja (tl 11-42). VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja p 6; 108 lg 1; 113 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS § 145 lõikele 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 62 035,60 krooni välja mõista. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.