Euro Team OÜ hagi Artaro OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Artaro OÜ vastuhagi kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.03.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3009,76 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Artaro OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtu istungil
Hageja/vastukostja EuroTeam OÜ (registrikood 11240339), esindaja Kersti Puuri
Kohtuistungi toimumise aeg
12.06.2017
Kostja/vastuhageja Artaro OÜ (registrikood 10145337), esindaja vandeadvokaat Margus Sorga, seaduslik esindaja AN
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.03.2017 otsus osas, millega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 1413,35 eurot ületavas osas ja seisuga 10.02.2016 viivise 38,73 eurot ületavas osas. Muuta menetluskulude jaotust ja tühistada menetluskulude kostjalt väljamõistmine. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Mõista välja Artaro OÜ-lt põhivõlgnevus 1413,35 eurot Euro Team OÜ kasuks.
5.Mõista välja Artaro OÜ-lt seisuga 10.02.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 38,73 eurot Euro Team OÜ kasuks.
1(8)
6.Välja mõista Artaro OÜ-lt viivis alates 11.02.2016 kuni põhinõude 1413,35 eurot täitmiseni 0,02 % päevas Euro Team OÜ kasuks.
7.Poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes jätta 70 % ulatuses Artaro OÜ ja 30 % ulatuses EuroTeam OÜ kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.EuroTeam OÜ (hageja) esitas 10.02.2016 Harju Maakohtule hagi Artaro OÜ (kostja) vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hageja taotles kostjalt põhivõla 2051,75 euro ning sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 10.02.2016 124,35 eurot ning viivise edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest kuni põhinõude tasumiseni väljamõistmist.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja Kiili Tehnopargi lõunaosa elektrivõrgu haldaja. Poolte vahel oli suuline elektri edasimüümise leping, mille alusel hageja müüs kostjale kui alltarbijale elektrienergiat. Hageja esitas kostjale igakuiselt arve, kostja jättis osaliselt või täielikult tasumata 16 arvet 2051,75 euro ulatuses. Hageja tõi hagis esile tasumata arvete numbrid, summad, tasumise tähtajad ja tasumata ulatuse.
3.Alates 2014 oli poolte vahel kokkulepe, et kostja kohustub hagejale esitama iga kuu esimese nädala jooksul e-maili teel eelmise kuu tarbimise elektrinäidu ning juhul kui kostja jätab näidu esitamata, on hagejal õigus lisada arvele näidu võtmise tasu. Neli arvet, mis sisaldasid näidu võtmise tasu, tasus kostja täies ulatuses.
4.Kostja kasutas elektrienergiat ka pärast 23.11.2015, 24.11.2015 ja 27.11.2015, mil hageja elektriühenduse katkestas ja kostja selle korduvalt uuesti taastas. Kostja jätkas omavoliliselt elektri kasutamist 2015. aasta detsembris, mida tõendab näitude fikseerimine 27.11.2015 (öine elekter 079534, päevane 148761). Jaanuari alguses olid näidud vastavalt 79681 ja 148960. Kostja vastuväited ja vastuhagi
5.Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles selle vastu. Arveid 84 ja 198 kostja ei tasunud, sest hageja neid kostjale ei esitanud. Kostja aktsepteerib neid arveid, kuid hagejal puudub õigus nõuda selles osas viiviseid. Kõigile arvetele alates 06.12.2014 on hageja lisanud kokkuleppeväliselt nn näiduvõtmise tasu 38 eurot+käibemaks 20%, kokku 45,60 eurot. Poolte vahel selline kokkulepe puudub. Kostja vaidlustas hagist 638,40 eurot (14x45,60). Arve 566 on koostatud detsembri 2015 elektrikulu eest, mida kostja ei tarbinud, sest hageja katkestas 25.11.2015 elektriühenduse kostjale. Nõue 112,49 euro suuruses on põhjendamatu. Ülejäänud 1346,46 euro ulatuses tasaarvestas kostja hageja nõude. Hageja võlgneb kostjale 15 370,31 eurot, mida kostja nõuab vastuhagis.
2(8)
6.Vastuhagi kohaselt tasaarvestab kostja hageja nõude 1346,46+705,29 eurot enda nõudega hageja vastu 2071,42 eurot ning palub hagejalt välja mõista 676,66 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 alusel kuni põhinõude tasumiseni. 676,66 euro osas esitab kostja vastuhagi.
7.Kostja nõude 2071,42 euro aluseks on asjaolu, et 25.11.2015 katkestas hageja õigusvastaselt võrguühenduse Tööstuse 6, Kiili alevikus, mille kaudu kostja tarbis elektrienergiat. Lisaks lõpetas hageja 25.11.2016 õigusvastaselt elektrienergia müügilepingu kostjaga. Kostja kandis kahju seoses elektrivarustuse taastamisega oma majandustegevuseks. Poolte vahel oli suuline võrguühenduse leping ja elektrienergia müügileping. Hageja ei oleks tohtinud lepingut lõpetada isegi siis kui kostjal oleks olnud võlgnevus elektrienergia eest. Hageja oleks saanud müügilepingu üles öelda, kuid oleks pidanud säilitama võrguühenduse (ELTS § 65). Sellega oleks saanud kostja osta elektrienergiat teistelt müüjatelt. Lepingu ülesütlemine on õigusvastane, elektrituruseaduse (ELTS) § 92 lg 3 järgi tuleb vähemalt 30 päeva ette teatada. Hageja saatis e-kirja 09.11.2015, milles teatas, et 20.11.2015 lõpetatakse elektrienergiaga varustamine.
8.Jaanuaris 2016 kandis kostja kulu 2071,42 eurot seoses võrguühenduse lõppemisega ja elektrienergia saamise vajadusega majandustegevuseks. Kostja kuluks on: 1) elektrikaabli ja presskaablikinga ostuhind 731,05 eurot (käibemaksuta), mida tõendab ettemaksuarve, millelt nähtub tarneaadress Tööstuse 6, Kiili; 2) veksellüliti ostuhind 22,75 eurot (käibemaksuta), mida tõendab ettemaksuarve; 3) diiselküttega töötava elektrigeneraatori üür 1150 eurot (käibemaksuta) Storent OÜ-lt ajavahemikus 18.01.2016-28.01.2016, mida tõendab ettemaksuarve; 4) diiselkütuse eest 167,62 eurot (käibemaksuta), mida tõendavad 2 Alexela tankla ostuarvet 22.01.2016. Kahju ja hageja õigusvastase teo vahel on põhjuslik seos – kui poleks hageja võrguühendust katkestanud ja müügilepingut lõpetanud, ei oleks kostja pidanud asuma elektriühendust taastama. Kahju oli hagejale ettenähtav. Võrguühenduse lõpetamiseks puudus alus, sest võrgulepingut kostja ei rikkunud. Kostja pöördus vastavalt hageja 27.11.2015 kirjale Elektrilevi OÜ poole. Viimane teatas 02.03.2016 e-kirjaga, et elektriliitumise kulu on 130 eurot üks amper+65,56 eurot lepingumenetlustasu. Arvestades kostja tarvet 100 amprit, on kulu suuruseks 13 065,56 eurot (käibemaksuta). Seda kulu ei ole kostja veel kandnud, kuid kavatseb pärast kulu kandmist selle sisse nõuda hagejalt. Hageja seisukoht vastuhagi osas
9.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja katkestas võrguühenduse kostjaga ELTS § 90 lg 1 alusel, kuid võrguühendust ei saa lugeda lõppenuks sellest ajast, sest kostja taastas ühenduse omavoliliselt ja jätkas elektri kasutamist. Poolte vaheline leping lõppes 2015. detsembri lõpus, hageja ütles lepingu üles 25.11.2015 ELTS § 92 lg 1 p 1 alusel (lepingust tulenevate kohustuste oluline rikkumine). Kostja rikkus elektri eest maksmise kohustust. Ülesütlemise ajaks oli kostja jätnud tasumata 12 järjestikust arvet ja 2 varasemat arvet. Kohustusi rikkus kostja ka omavolilise võrguühenduse taastamisega. Ülesütlemine jõustus ELTS § 92 lg-s 3 sätestatud 30 päeva möödumisel. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, puudus hagejal kohustus võrguühenduse taastamiseks viimaseks 30ks lepingu kehtivuse päevaks. Seadus ei sätesta, et tarbijal peab olema tagatud võrguühendus etteteatamisaja jooksul. Ka kostja luges lepingu lõppenuks detsembri lõpus. Seda tõendab asjaolu, et kostja teostas kõik kulutused, mille hüvitamist ta hagejalt nõuab alles alates 21.12.2015. Kuna lepingu ülesütlemine ei olnud õigusvastane, puudub kostjal õiguslik alus nõuda hagejalt elektriühenduse taastamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. ELTS § 65 ei sätesta võrguühenduse katkestamise keeldu. Võrguühenduse katkestamist reguleerib ELTS § 90. Hageja kooskõlastas võrguühenduse katkestamise Elektrilevi OÜ-ga ja Kiili valla konstaabliga. Hageja ei ole kostjale kahju tekitanud. Hageja seisukohta toetab Konkurentsiameti seisukoht.
3(8)
Maakohtu lahend
10.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2051,75 eurot, 10.02.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 61,71 eurot ja viivise alates 11.02.2016 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,02% päevas. Kostja vastuhagi kahju hüvitamiseks jäeti rahuldamata. Hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks määrati 1140 eurot. Hageja menetluskuludest 97% jäeti kostja kanda ja 3% hageja enda kanda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulud 1105,80 eurot. Samuti kohustati kostjat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses hagejale otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
11.Poolte vahel oli suuline elektri edasimüümise leping, millest tulenes kostja kohustus tasuda talle hageja poolt müüdud elektri eest. Kohus kohaldas VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 ja lg 2.
12.Kostja on vaidlustanud arvete nr 84 ja 198 saamise. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks arved saanud enne kohtumenetlust. Sellest tulenevalt ei pea arvetest nr 84 ja 198 tulenevat viivist hagejale maksmaja kohus jättis nimetatud arvetest tuleneva viivise nõude rahuldamata. Rahuldamisele kuulub hageja nõue, mis tuleneb arvetest 84 ja 198, kokku summas 348,76 eurot (256,30+92,46).
13.Kohus tuvastas poolte kokkulepe näitude võtmise tasu maksmiseks. Arved sisaldavad näitude võtmise tasu 38 eurot + käibemaks. Kostja on tasunud hageja varasemad neli arvet täies ulatuses, sh näitude võtmise tasu.
14.Tunnistajana ülekuulatud MV ütlusi ei pidanud kohus usaldusväärseteks ega analüüsinud ütlusi tõendina, kuna hageja esindaja oli tunnistajale näidanud enne kohtuistungit tsiviilasja materjale.
15.Arvest nr 566 nähtuvalt on kostja elektrienergiat tarbinud ka detsembris 2015. Arvel on kajastatud elektrienergia päevase ja öise kasutamise kogused vastavalt 199 ja 147 näitude vahe kaudu. Õige ei ole kostja väide, et ta ei tarbinud elektrit detsembris 2015 ega pea seetõttu arvest nr 566 tulenevalt 112,49 eurot hagejale maksma. Kohus rahuldas hageja nõude kostja vastu ulatuses, mida kajastavad hageja poolt esitatud arved, kokku 2051,75 eurot.
16.Hageja ütles lepingu üles 25.11.2015 ülesütlemisavaldusega. ELTS § 92 lg 1 p 1 kohaselt on müüjal õigus elektrileping üles öelda, kui tarbija on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud ega ole rikkumist müüja antud mõistliku aja jooksul heastanud. Kostja jättis on tarbitud elektri eest tasumata ka pärast hagejalt hoiatuste saamist ning hagi esitamist. Lepingu ülesütlemisavaldus sisaldab teavet, millest nähtuvalt esitas hageja kostjale enne lepingu ülesütlemist korduvaid meeldetuletusi tasuda elektriarved ning likvideerida võlgnevused, viidet hoiatusele peatada elektrivarustus 05.11.2015, kostja poolt võlgnevuse mittelikvideerimisele ning asjaolusid arvestades hageja poolt elektrivarustuse peatamisele 23.11, transiitkilbi lukustamisele. Hagejal oli seadusest tulenev alus lepingu ülesütlemiseks kostja poolt tarbitud elektri eest tasumata jätmise tõttu. Hageja seisukohti toetab Konkurentsiameti seisukoht, millest tuleneb ka, et hageja kui võrguettevõtja suhtes on kohaldatav ELTS. Politsei- ja Piirivalve 11.10.2016 õiendist nähtub Tööstuse 8, Kiili alevikus 03.12.2016 elektri „tõenäoliselt jälle varastamine, elektrikilbi haldamine hageja poolt ja elektrikapi avamine ja juhtmete lahti ühendamine politsei juuresolekul“.
4(8)
17.Kohus ei rahuldanud vastuhagi. Asjaoludest tulenevalt ei saa lugeda tõendatuks, et hageja tekitas kostjale õigusvastaselt kahju. ELTS § 90 lg 1 sätestab, et võrguettevõtja võib katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest või elektrienergia avatud tarne katkestamise korral võrguettevõtja osutatud avatud tarne eest makstava rahasumma tasumata või kui tarbija on võrgulepingus ettenähtud kohustust oluliselt rikkunud muul viisil. Kostja tarbijana jättis tarne eest makstava rahasumma tasumata korduvalt kas täielikult või osaliselt. Seega võis hageja võrguühenduse kostjaga katkestada. ELTS § 65 ei ole käesolevale vaidlusele kohaldatav, kuna ei reguleeri võrguteenuse katkestamisega seonduvat. Elektrilepingu ülesütlemisavaldusest nähtuvalt on hageja eelnevalt kostjat hoiatanud elektrivarustuse peatamisest 05.11.2015. Hageja 27.11.2015 kirjast kostjale nähtub, et hageja 26.11.2015 ühendas lahti toitekaabli, isoleeris ja lukustas kilbi, mida tegi kooskõlastatult Elektrilevi OÜ-ga ja Kiili valla konstaabliga. Hageja ei ole ELTS § 90 lg-s 4 sätestatut rikkunud. Hageja 05.11.2015 hoiatuse ja võrguühenduse katkestamise vaheline aeg vastab seaduses sätestatule.
18.VÕS § 113 alusel mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 10.02.2016 seisuga 61,71 eurot (124,35-62,64) ja alates 11.02.2016 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,02% päevas.
19.Seoses hagi rahuldamisega ja vastuhagi rahuldamata jätmisega jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel määras kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kohus arvestas, et hagi jääb rahuldamata 62,64 euro ulatuses, millest tulenevalt jätab kohus hageja menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ja 3% ulatuses hageja enda kanda. Kohus mõistis hageja taotluse alusel kostjalt välja hageja menetluskuludest 97% ehk 1140 eurot ning pani TsMS § 177 lg 4 alusel kostjale kohustuse tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
20.Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi ja jätta menetluskulud hageja kanda.
21.Pooltel puudus VÕS § 76 lg 1 kohane kokkulepe näitude võtmise tasu kohta. Tasu maksmise kohustus ei tulene sellest, et apellant oli tasunud näitude võtmise tasu 38 eurot + käibemaks ekslikult vastavalt arvetele 270, 287, 304 ja 321. Kostja ei pannud tähele, et arvetele oli vastav rida lisandunud. Arved ei ole poolte kokkulepet tõendavateks dokumentideks. Kostjal ei ole kunagi olnud tahet sõlmida näitude võtmise tasu kohta kokkulepe. Ekslikku tasumist kinnitab asjaolu, et pärast arve nr 321 ekslikku tasumist ei ole kostja kunagi enam näitude võtmise tasu maksnud ja ka kohtumenetluses kinnitanud kokkuleppe sõlmimiseks tahte puudumist.
22.Asjas puuduvad tõendid, et kostja oleks elektrienergiat tarbinud detsembris 2015. Seda ei tõenda hageja poolt esitatud arve ega näitude vahe, sest arve on vaid raamatupidamisdokument. On tõendatud, et elektriühendus katkes 26.11.2015. Juhul kui pärast seda kuupäeva on keegi elektrit tarbinud, on tõendamata, et seda tegi kostja. Ühestki tõendist, k.a hageja esitatud politseiõienditest ei nähtu kostja nime ega muid viiteid apellandile. Kohus ei ole õigustatud rajama otsust oletustele.
23.Maakohus kohaldas ebaõigesti ELTS § 90 lg 1, kui leidis, et vastustaja oli õigustatud selle sätte alusel võrguühenduse katkestama. Maakohus jättis kohaldamata ELTS § 90 lg 2, mis
5(8)
sätestab, et enne ELTS § 90 lõikes 1 käsitletud põhjusel võrguühenduse katkestamist edastatakse tarbijale tarbimiskoha aadressil või lepingus nimetatud aadressil asjakohane teade. Teates nimetatakse võrguühenduse katkestamise põhjus, kavandatud katkestamise aeg ning tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave. Maakohus on ebaõigesti tõendeid hinnanud ja leidnud, et hageja 09.11.2015 teade on käsitatav ELTS § 90 lõike 2 kohase teatena. 9.11.2015 e-kiri ei sisalda ELTS § 90 lg 2 kohast teavet, mistõttu ei ole kohus õigustatud seda e-kirja kohase teatena käsitama. Viidatud 09.11.2015 e-kirjast ei nähtu võrguühenduse katkestamise kavandatud aega ning tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlevat teavet, samuti oli selles teates sisalduv võlgnevuse summa ebaõige, sest kostjale ei olnud hageja kahte selles märgitud arvet (nr 84 ja nr 198) esitanud. Need arved sai kostja kätte alles hagi kättesaamisega ja maakohus tuvastas selle fakti. Seetõttu ei saanud kostja käsitada seda teadet sellisena, mis õigustaksid hagejat suvalisel ajal võrguühendust katkestama. Lisaks oli selles 09.11.2015 kirjas viide, et võrguühendus kavatsetakse katkestada juba alates 20.11.2015, s.o 11 päeva möödumisel. Selline tähtaeg aga ei vasta ELTS § 90 lõikele 4, mis sätestab, et võrguühenduse võib katkestada 15 päeva möödumisel ELTS § 90 lg 2 kohase teate saamisest.
24.Asjas ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks 05.11.2015 kostjale teate saatnud ja kostja oleks selle kätte saanud.
25.Maakohus oleks pidanud lisaks eeltoodule hindama ka hageja 09.11.2015 teate õigsust selles osas, kas faktid võlgnevuse kohta on õiged, kuna kostja vaidlustas võlgnevuse. Maakohtu otsus on selles osas vastuoluline. Ühelt poolt leiab kohus, et kostja ei olnud osast võlgnevusest teadlik ja teisalt leiab kohus, et võrguühenduse katkestamise seisukohalt ei ole võlgnevuse korrektne suurus oluline. Samuti on maakohus eksinud ELTS § 90 lg 1 ja lg 2 kohase teate hindamisel tulenevalt sellest, et võlgnevuse suurus oli põhjendamatu ka elektrinäitude võtmise tasu võrra kokku summas 705,29 eurot. Maakohus pidas näitude võtmise tasu ekslikult õigustatuks. Näitude võtmise tasu ning arvete 84 ja 198 summa moodustas vaidlustatud nõue olulise osa ehk üle 1⁄2 vastustaja väidetud põhivõlgnevusest.
26.Hagejal ei olnud õigust elektrileping 25.11.2015 üles öelda. Maakohus on jätnud kohaldamata ELTS § 92 lg 3, mille kohaselt peab elektrilepingu ülesütlemisest teatama tarbijale vähemalt 30 päeva ette. Hageja ei teatanud elektrilepingu lõpetamisest üldse ette. Ka 09.11.2015 e-kirjas viitas hageja ainult elektrivarustuse peatamise võimalusele. Seetõttu oli elektrilepingu ülesütlemine õigustamatu ja vastustaja ei olnud õigustatud ka sel alusel elektriühendust katkestama. Arvestades hageja 27.11.2015 kirjalikku teadet apellandile, ütles vastustaja üles ka võrgulepingu. Hageja viitas selgelt, et võrguühendus katkestatakse ja et võrguühenduse taastamiseks tuleb pöörduda kolmanda isiku, Elektrilevi OÜ poole. Võrgulepingu ülesütlemine oli vastuolus ELTS § 91 lg 1 punktidega 1 ja 2.
27.Eeltoodud asjaolude tõttu on hageja tekitanud õigusvastase käitumisega kostjale kahju ja tal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue summas 2071,42 eurot, mille ta tasaarvestas (vastuhagi esitamisega) hageja nõudega ning millest tulenevalt palus ta jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi. Hageja õigusvastase teo – elektriühenduse katkestamise – ja kostjale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja kahju seisneb elektrivarustuse ajutise taastamise (elektrigeneraatoriga) kuludes. Kui hageja ei oleks õigusvastaselt elektriühendust katkestanud, ei oleks kostja pidanud elektrivarustuse jaoks kulusid tegema pidanud. Vastus apellatsioonkaebusele
28.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
6(8)
Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, leiab et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu kostjalt põhivõlgnevuse 1413,35 eurot ületavas osas ja viivise 38,73 ületavas osas väljamõistmisel. Samuti tuleb muuta menetluskulude jaotus ja tühistada menetluskulude kostjalt väljamõistmine. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele.
30.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et arvel märgitud näiduvõtmise tasu neljal korral ekslikult tasumine ei anna alust tuvastada vastavat poolte kokkulepet. Hageja ei ole tõendanud vastava kokkuleppe sõlmimist ja tasu arvetele lisamisega ning arvete eksliku tasumisega kostja poolt ei saa lugeda lepingut vastavas osas sõlmituks või muudetuks (VÕS § 9 lg 1 ja § 13 lg 1 mõttes). Seetõttu tuleb hageja nõue jätta rahuldamata näidutasude osas ehk maakohtu poolt rahuldatust 638,40 euro võrra väiksemas ulatuses.
31.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et tõendamata on kostja poolt elektrienergia tarbimine detsembris. Maakohus tuvastas nimetatu detsembri arvel kajastatud elektrienergia päevase ja öise kasutamise koguse, vastavalt 199 ja 147, näitude vahe kaudu. Lisaks tuleneb hageja 27.11.2015 kirjast elektrivarustuse katkestamise kohta (tl 72) asjaolu, et hageja teavitas kostjat fikseeritud elektrinäitude suurusest. Kaudselt tõendavad nimetatut ka kostja poolt maakohtus esitatud tõendid. Elektroskandia ettemaksuarvetelt (tl 65-66) nähtub, et kostja on ostnud kummikaabli, presskaablikinga ja klahviga veksellüliti 21.12.2015. Diiselgeneraatorite ja puksiiri ettemaksuarved (tl 67-68) kannavad 15.01.2016 kuupäeva. Diiselkütuse arved (tl 8485) kannavad 22.01.2016 kuupäeva. Tõenditest nähtuvalt puudusid kostjal detsembris vahendid, millega elektrit toota ja need soetati detsembri lõpus ning jaanuaris. Arvestades vaidluse asjaolusid, et kostja taastas vähemalt kolmel korral ise elektriühenduse ja kostja ei ole tõendanud elektriühenduse olemasolu detsembris kellegi teise kui hageja kaudu, ei ole eluliselt usutav, et kostja elektrit detsembris ei tarbinud. Kostja pole selgitanud, kuidas ta detsembris enne vastavate seadmete hankimist endale vajaliku elektriühenduse tagas.
32.Kuna kostja jättis õigustatult tasumata näitude võtmise tasu, puudus kostjal vastavas osas võlgnevus. Kostja ei vaidlusta samas, et ta ei tasunud hageja arveid ka tema poolt tunnustatud osas (kostja võlgnevuse arvestus tl 64). Lisaks ei ole kostja tasunud 2015. aasta detsembri kuu arvet. Kostja võlgnevus hageja ees detsembrikuu 2015 arve osas on 112,49-45,60= 66,89 eurot.
33.Asjaoludest tulenevalt pole võimalik väita, et hageja on võrguettevõtja ELTS tähenduses. Apellatsioonimenetluses esitatud Kiili vallavolikogu otsusest nähtuvalt on hageja kinnisasjal asuv elektrivõrk tunnistatud peale maakohtu otsuse tegemist peremehetuks varaks. Konkurentsiameti kiri ei ole ringkonnakohtule siduv asjaolu osas, kas hageja on võrguettevõtja ELTS § 8 lg 1 ja võrguteenuse osutaja ELTS § 64 lg 1 alusel. Asjaoludest ei tulene, et hagejal oleks lisaks võrgule ka vastav tegevusluba ja teeninduspiirkond. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et tema põhitegevus ei ole elektri müümine ja ta tegeleb sellega, kuna võrk on jäänud tema maale. Võrgulepingu olemasolu kostjaga hageja eitas ja selgitas, et hetkel on käimas menetlus võrgu üleandmiseks. Seetõttu ei oma tähendust asjaolu, kas kostjale saadeti 05.11.2015 teade, kas apellant sai selle kätte ja kas see teade vastas ELTS § 90 lg 2 nõuetele. Eelnimetatut kinnitab ka Elektrilevi OÜ vastus kostjale 2. märtsist 2016 (tl 73), mille kohaselt tuleb kostjale liitumiseks projekteerida kaabelvõrk ja paigaldada kinnistu piirile liitumiskilp. Seega ei saanud kostja jääda varasemalt kasutatud võrguga ühendusse ja ekslik on kostja väide, et võrguühenduse säilitamisel oleks ta saanud osta elektrit teiselt elektrimüüjalt.
7(8)
34.Nimetatu ei tähenda, et pooltel poleks olnud lepingut elektrienergia müümiseks. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kaks kostjale esitatud arvet oli kostja jätnud maksmata. Maakohus tuvastas, et kostja ei olnud arveid saanud ja sai need alles maakohtu menetluses koos hagiavaldusega. Ringkonnakohus tuvastas, et kostjal ei olnud kohustust tasuda näitude võtmise tasu. Samas oli kostjal võlgnevus arvete mittetäielikust tasumisest, mida kostja on ka ise tunnistanud. Seega oli kostja hagejaga sõlmitud lepingut oma kohustuste täitmata jätmisega rikkunud. Hageja 09.11.2015 kirja kohaselt hoiatas ta 05.11.2015 kostjat elektrivarustuse peatamise eest (tl 71). Kirjast nähtuvalt paluti kostjal tasuda võlgnevus 20.11.2015 ehk 15 päev jooksul ja vastasel korral loeti end õigustatuks peatama elektrivarustus. Asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks 05.11.2015 hoiatanud kostjat, et arvete tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles. Hageja võis seetõttu peatada kostjale elektriühenduse, kuna kostja oli lepingut rikkunud (VÕS § 101 lg 1 p 2). Kostja pole väitnud, et ta pöördus hageja poole lepingu täitmise nõudega. Kostja seaduslik esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et võttis tabaluku maha ja pani oma luku, nii oli paar korda. Asjaolude kohaselt soetas kostja endale lõpuks seadmed, millega ise elektrit toota.
35.Nimetatust tulenevalt ei ole õige kostja väide, et hageja tekitas talle õigusvastaselt lepingu ülesütlemisega kahju 2071,42 eurot, mida tal on õigus tasaarvestada hageja nõudega ning millest tulenevalt saab hageja hagi jätta rahuldamata ning rahuldada vastuhagi. Eeltoodud põhjusel ei ole kostjal hageja vastu tasaarvestatavat nõuet ning rahuldamata tuleb jätta ka kostja vastuhagiavaldus.
36.Viivise arvestuse osas võtab ringkonnakohus aluseks kostja poolt esitatud arvestuse (tl 64), mille kohaselt on ilma detsembri arvet arvestamata kostja viivise suuruseks 34,34 eurot. Detsembri arve osas on viivise suuruseks 4,39 eurot, kokku on hageja nõue seega viivise osas 38,73 eurot.
37.Menetluskulude jaotuse määramisel arvestab ringkonnakohus järgnevaga. Hageja nõudis hagis põhinõudena 2051,75 euro ja viivise nõudena (seisuga 10.02.2016) 128,09 euro tasumist, millest kuulub rahuldamisele põhinõude osas 1413,35 eurot ja viivise osas 38,73 eurot. Kostja vastuhagi nõue oli 731,13 eurot, mis jääb rahuldamata. Hageja nõue kuulub rahuldamisele 66,61 % ulatuses. Kostja vastuhagi moodustas hageja nõudest 33,54 % ja vastuhagi jäi rahuldamata. Seega tuleb jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokkuvõttes 70 % ulatuses kostja ja 30 % ulatuses hageja kanda. Kuivõrd maakohus ei ole kostja põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus ja kogu menetluse kulud määrab kindlaks maakohus peale käesoleva lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.