lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-2587/5

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 22.05.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-2587/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.05.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1105
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

HARJU MAAKOHUS

KENTMANNI KOHTUMAJA

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-05-2587 (endine nr 2/19-4806/05)

Otsuse kuupäev

22.mai 2007

Kohtunik

Koidula Laurisaar

Kohtuasi

PJ(isikukood XXX, XXX) hagi VM(isikukood XXX, XXX) ja OÜ (reg.kood XXX, XXX) vastu 330 000 krooni nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

03.mai 2007

Istungil osalenud isikud

hageja PJ, hageja esindaja vandeadvokaat TMH, kostja VM ja kostjate esindaja MS-K

Resolutsioon Jätta PJ hagi OÜ ja VM vastu 330 000 krooni nõudes rahuldamata. Välja mõista PJlt kohtukuluna tasu õigusabi eest OÜ kasuks 4 000 EEK (neli tuhat krooni) ja VM kasuks 4 000 EEK (neli tuhat krooni). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue.

1.PJ ja VM alustasid XXX ühist äritegevust ja asutasid OÜ Hageja panustas äritegevusse oma isiklikke vahendeid rohkem, kui kostja. Kostja hakkas hageja arvelt laekunud rahasid firmast välja suunama. 2001 oktoobri lõpul tekkisid endiste äripartnerite vahel lahkhelid ja VMostis hageja osa äritegevusest välja. Selleks vormistati XXX OÜ ., keda esindas VM ja PJ vahel leping, mille järgi kohustus kostja hagejale juhatuse liikmete koosseisust tagasikutsumise hetkeseisuga väljamaksmata võla summas 290 000 krooni tasuma XXX.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Lepingulise kohustuse tagatiseks on osaühingu vara laenusumma ulatuses. Laenusumma 290 000 krooni pidi kandma aastaintressi 5%. Lepingus märgitud tähtajaks VM oma kohustust ei täitnud ja XXX sõlmisid pooled täiendava kokkuleppe, mille järgi VM ja OÜ tunnistavad PJ ees võlga summas 330 000 krooni. Hageja palub tema poolt laenuks antud ja kostjate poolt omaksvõetud võlga summas 330 000 krooni kostjatelt välja mõista. Kostjate vastuväited.
3.Kostjad hagi ei tunnista. Kostjad väidvad, et XXX VM ja hageja äriühingu asutamisel mitterahalise sissemakse, VM summas 22 000 krooni ja PJ– kasutatud XXX näol, mida hinnati summas 18 000 krooni. Rohkem ei ole pooled raha osaühingu tegevusse paigutanud ning laenu ei ole osaühingule kunagi andnud.
4.Seoses tekkinud poolte lahkhelidega leppisid nad kokku, e hageja lahkub firmast ja juhatusest ning kostja ostis välja hageja osa osaühingust, mille eest kandis üle tema arvele 18 000 krooni. Hageja ostu-müügi lepingu vormistamiseks notari juurde ei ilmunud ning seetõttu jäi nominaalselt osaühingu osanikuks, kuigi faktiliselt poolte äritegevusest osa ei võtnud.
5.Hageja osaühingust lahkumise momendiks ei olnud kostjal tema ees mingeid võlgu, mingit lepingulist võlasuhet poolte vahel ei olnud. Seega on väidetav leping ka rahatu. XXX lepingule ja XXX kokkuleppele ei ole kostja VM alla kirjutanud. Ekspertide arvamused annavad aluse kahelda lepingu ehtsuses, millest lähtuvalt tuleks tõlgendada lepingut vastavalt selle sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 64 lg 3. Kehtetu ja rahatust lepingust ei oma õiguslikke tagajärgi ka väidetavalt XXX sõlmitud kokkulepe, kuna selle näol on tegemist mitte konstitutiivse, vaid deklaratiivse võlatunnistusega, mis nähtub nii kokkuleppe sisust kui hageja seletusest. Kohtu järeldused.
6.Kohus, arutanud asja kohtuistungil, kuulanud ära tunnistajate IT ja JO ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. OÜ . (OÜ õiguseellane) ja PJ vahel XXX sõlmitud lepingu sisust nähtub, et lepingu sõlmimise ajal võlgnes osaühing hagejale 290 000 krooni, millise summa oli kostja kohustatud hagejale maksma orienteeruvalt XXX. Lepingul on juhatuse liikme VM allkiri ning osaühingu templijäljend.
7.Eksperdi arvamusest (t.lk 87-89) nähtub, et lepingul olev OÜ . templijäljend erineb osaühingu kasutuses olnud templiga saadud jäljendist. Kuna lepingul olev allkiri VM nimelt on lühike ja väheinformatiivne ja esineb nii kokkulangevusi kui ka lahkuminekuid, siis ei olnud eksperdil võimalik öelda, kas lepingule allkirja VM nimelt on kirjutanud VM. Samas ei ole välistatud, et allkirja kirjutajaks võib olla VM. Kuigi asjaolu, et XXX lepingul olev templijäljend ei kuulu OÜ-le . tekitab kahtlust lepingu ehtsuses, ei välista see iseenesest lepingu allkirjastamist juhatuse liige VM poolt.
8.Leping oli sõlmitud enne võlaõiguse jõustumist, mistõttu tuleb lepingust tuleneva õigussuhte käsitlemisel kohaldada tsiviilkoodeksi vastavaid sätteid.

TsK § 272 lg 3 võimaldas pooltel iga võlga vormistada laenulepinguna. XXX OÜ . ja PJ vahel sõlmitud lepingut saab sisuliselt käsitleda TsK § 272 lg 3 mõistes laenulepinguna. Lepingu sisust tulenevalt moodustab OÜ võlakohustus hageja ees summas 290 000 krooni.

9.Kostjad esitasid hagile vastuväite lepingu rahatuse kohta. Hageja seletuse kohaselt koosnes lepingus märgitud võlasumma osamaksust ja äriühingu arendamiseks aasta jooksul antud rahast. Maksekorraldus tõendab, et hagejale on XXX üle kantud OÜ osakapitali osamaks summas 18 000 krooni. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et OÜ-l oleksid olnud 2001 aastal muud rahalised kohustused hageja ees. Registriosakonnale esitatud aastaaruandes (passiva) ei kajastu äriühingu võlakohustus 290 000 krooni suuruses summas. Tagatiseta võlakohustuste suuruseks on märgitud 36 000 krooni. Tunnistaja JO ütluse järgi oli nimetatud kohustus äriühingul VM ees.
10.Eelnevaga on leidnud tõendamist kostjate vastuväide, et äriühingul puudusid lepingu sõlmimisel XXX kohustused hageja ees, millest lähtuvalt on leping rahatu. Kuna äriühingul puudus võlg summas 290 000 krooni hageja ees, siis ei olnud OÜ-l võimalik nimetatud raha kasutada edaspidi tootmise arendamiseks intressiga 5 % hageja kasuks nagu lepingu punkt 2 ette nägi.
11.XXX sõlmitud kokkulepe on sisuliselt varasema lepingust tuleneva kohustuse ümbervormistamine. Tuginedes Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06 peab deklaratiivse võlatunnistuse puhul võlgnik tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või võlasuhe on lõppenud. Deklaratiivne võlatunnistus on kehtivussõltuvuses aluseks olevast põhikohustusest. Kuna eelnevalt on leidnud tõendamist, et äriühingul puudus lepingu sõlmimisel XXX võlg PJ ees, siis puudus võlg ka kokkuleppe sõlmimisel XXX.
12.Kostjate väite kohaselt ei ole XXX OÜ . ja PJvahel kokkulepet sõlmitud. Samas ekspert ei kinnita ega eita kokkuleppel oleva allkirja kuulumist VMile. Tunnistaja IT väitis kindlalt, et kokkulepe sõlmiti XXX. Tuginedes ekspertiisiaktile ja tunnistaja IT ütlustele ei saa üheselt järeldada, kas XXX OÜ . ja hageja vahel kokkulepe sõlmiti või mitte. Kuna aga hagi jääb rahuldamata seetõttu, et OÜ-l . puudus võlakohustus PJ ees, siis ei pea kohus vajalikuks täiendavalt käsitleda kokkuleppe kehtivuse kohta käivat.
13.Nii leping kui kokkulepe on sõlmitud PJ ja juriidilise isiku OÜ . vahel ning nendes viidatakse äriühingu kohustustele hageja ees. Hageja nõue on esitatud nii äriühingu kui selle juhatuse liikme vastu. Kuni 01.07.2002 kehtinud ÄS § 187 redaktsiooni kohaselt vastutas juhatuse liige solidaarselt osaühinguga kui ta oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt tekitas kahju osaühingu võlausaldajale. Kuna kohus asus seisukohale, et hageja nõue OÜ vastu on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele, siis on põhjendamatu ka nõue juhatuse liikme vastu ÄS § 187 alusel.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (XXX) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Arvestades asja keeruikust ning mahtu peab kohus põhjendatuks kostjatele väljamõistetavaks kohtukuluks, so tasu õigusabi eest kokku 8 000 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja