Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
21.mai 2007.a kell 16.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-07-10940
Menetlustoiming
Lõpplahend
Kohtuistungi toimumise aeg
15.mai 2007
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: NN(isikukood XX, elukoht XXX)
NNavaldus täitemenetluse ajatamiseks.
Avaldaja esindaja riigi õigusabi korras adv Heidi Rajamäe ( Advokaadibüroo, XXX) Puudutatud isik AS S(registrikood XXX XXX), volitatud esindaja JA
Kohtuistungil osalesid
Avaldaja NN, avaldaja esindaja adv Rajamäe, puudutatud isiku esindaja J. A .
Harju Maakohtu (endise Tallinna Linnakohtu) 20.12.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2/277-394/05 mõisteti NNlt AS S kasuks välja 159 000 krooni. Kohtuotsuse täitmiseks alustas kohtutäitur Kaire Põlts täitemenetluse nr XX. 22.03.2007 N. N esitas kohtule avalduse täitemenetluse ajatamiseks, sest täitemenetluses mittearestitav summa, mis alates 01.01.2007 on igas kuus 4800 kr, ei ole äraelamiseks piisav. Avalduse kohaselt NN kasvatab üksikemana XXX sündinud tütart A-LN. Avalduse kohaselt on avaldaja minimaalsed kulutused ühes kuus 6380 kr: eluasemekulud (üüritasu ja kommunaalmaksed) 2000 k, lasteaiatasu 620 kr, keeleõpe 50 kr, tarbekaupadele ja söögile kulub minimaalselt 1600 kr, avaldaja ja lapse riietele 1500 krooni, transpordile 310 kr, telefonile 150 kr, lapse kindlustusele 150
kr. Avaldaja palub arvestada, et võlgnevuse tekkimisel on oma osa ka võlausaldajal: 25.08.1997 võttis sissenõudja klienditeenindaja vastu avaldaja kontole kandmiseks sularaha summas 150 000 krooni J S ilma isikut tuvastamata. Nimetatud summa avaldaja kontole maksmisega oli pangaautomaatidest programmides aeglaselt leviva info tõttu võimalik välja võtta kahekordne summa, mis tekitaski võlgnevuse. Sissemakse teinud isikuandmete puudumise tõttu ei ole avaldajal võimalik tuvastada, kes on talle võlgnevuse tekitanud. Avaldaja leiab, et võlgnevuse tasumine pika aja jooksul ei riku sissenõudja huve, kuivõrd tegemist on jõuka isikuga ning tasu ajatamine ei mõjuta peaaegu üldse võlausaldaja majanduslikku seisu. Avaldaja taotleb ajatada täitemenetluse selliselt, et võlgnik tasub nõude täitmiseks 500 kr kuus.
Sissenõudja AS Sei pea avaldust põhjendatuks. Sissenõudja leiab, et täitemenetlus on toimunud vastavalt täitmenetluse seadustikult. Avaldajale jäävad igas kuus kätte miinimumelatusvahendid seadusandja poolt ette nähtud piirides, mida ei saa pidada ebaõiglaseks täitemenetluse seadustiku § 45 tähenduses. Ajatamise eesmärgiks saab olla mingi muu ebaõiglus, mida on võimalik ilma sissenõudja huve oluliselt kahjustamata kõrvaldada. Avaldaja soov ajatada võla tasumine 26 aasta peale oleks sissenõudja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja muudaks kohtusse pöördumist mõttetuks, seega mõjutaks õiguskindlust. Avaldaja palub jätta N. N avalduse rahuldamata.
Avaldaja jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Avaldaja seletas, et alates 13.05.2007 on ta senisest töökohast vabastatud omal soovil ning soovib leida uut töökohta miinimumpalgaga, et saaks sissenõudjale maksta 500 krooni kuus ja taotleda toimetulekutoetust. Avaldaja väidetel on seni tema igakuisest 5200 kroonisest sissetulekutest võlgnevuse katteks kinni peetud ca 1000 kr kuus. Sissenõudja esindaja jäi oma vastuväidete juurde ja leidis, et avaldaja käitub sissenõudja suhtes pahatahtlikult, halvendades ise enda majanduslikku olukorda. Samuti avaldaja töölt omal soovil lahkumine tõendab avalduse põhjendamatust ning näitab, et tegelikkuses avaldaja tuleb toime ka avalduses väidetust väiksema kuusissetulekuga.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg-st 2 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p-st 7 ja lg-st 2 tulenevalt Harju Maakohus vaatab NN avalduse läbi hagita menetluses. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 1 kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Asjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendite kohaselt toimub Tallinna Linnakohtu jõustunud 20.12.2005 kohtuotsuse täitmiseks avaldaja suhtes täitemenetlus nr XXX kohtutäitur Kaire Põltsi juures. Avaldaja soovib täitemenetlust ajatada selliselt, et avaldaja maksaks sissenõudjale senise 1000 kr asemel 500 kr kuus. Kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, kohus leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
Avaldaja poolt kohtuistungil esitatud P AS poolt 14.05.2007 väljastatud tõendi kohaselt oli avaldaja keskmine brutotöötasu perioodil 2006.oktoober – 2007.aprill 5900 krooni kuus. Avaldaja netotöötasu ühes kuus kuni tema 13.05.2007 omal soovil töölt lahkumiseni oli ca 5200 krooni. Avaldajal on 04.09.2000 sündinud tütar. Kohtule esitatud sünnitunnistusest nähtuvalt avaldaja lapse sünniaktis puudub kanne isa kohta. Riiklike peretoetuste seaduse § 5 lg-te 1 ja 3 ning § 7 lg-te 1 ja 2 alusel on avaldajal õigus saada riiklikke peretoetustena lapsetoetust ja üksikvanema lapse toetust kokku 600 krooni kuus. Seega kokku avaldaja netosissetulekud (töötasu + peretoetused) avalduse esitamise ajal moodustasid keskmiselt 5800 krooni. TMS § 131 lg 1 p 1 kohaselt sissenõuet ei pöörata riiklikele peretoetustele. Vastavalt TMS § 132 lgle 1 sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sama paragrahvi teise lõike järgi juhul, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt üleval teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku (TMS § 132 lg 3). Alates 01.01.2007 on kuupalga alammäär 3600 krooni. Seega avalduse esitamise ajal oli avaldaja mittearestitavate sissetulekute suurus ühes kuus kokku 5400 krooni (palga alammäär 3600 kr + 1/3 palga alammäärast ühe ülalpeetava eest 1200 kr + peretoetused 600 kr). Kohus leiab, et seadusekohaselt toimuv täitemenetlus ei saa olla avaldaja suhtes ebaõiglane. Täitemenetlust ei muuda võlgniku suhtes TMS § 45 mõttes ebaõiglaseks ka see, et kohtutäitur väidetavalt arestis sissetulekud seaduses ettenähtust suuremas ulatuses. Avaldajal on võimalik kohtutäituri tegevust vaidlustada, avaldaja selgituste kohaselt ei ole ta seda seni teinud. Täitemenetluse ebaõiglust ja ajatamise vajalikkust ei põhista kohtu hinnangul ka asjaolu, et avaldaja vältimatud püsikulutused ühes kuus on suuremad tema sissetulekutest ning majanduslikult toimetulemiseks on avaldaja sunnitud võtma võlgu. Kohus nõustub sissenõudja seisukohaga, et avaldaja väited ja tegevus on vastuolulised. Avaldaja väidab, et mittearestitav summa kuus ei ole äraelamiseks piisav, kuid samal ajal ta lahkub töölt omal soovil ja soovib leida tööd miinimumpalgaga, s.o. senisest peaaegu 2 x väiksema tasuga. Sellest kohus järeldab, et tegelikkuses avaldaja tuleb toime ka avalduses märgitust väiksema sissetulekuga. Kohus leiab, et avaldaja on ise oma majanduslikku olukorda halvendanud eesmärgiga takistada sissenõudjal kohtuotsusega avaldajalt väljamõistetud summade kättesaamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 sätestab hea usu põhimõtte, mille kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole muu hulgas lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Avaldajal on põhiseaduslik õigus vabalt valida tegevusala. Avaldaja kinnitas kohtuistungil korduvalt, et töökohavahetus on tingitud soovist sundida sissenõudjat tegema avaldajale täitemenetluses järeleandmisi. Kohus leiab, et olukorras, kus avaldaja ise käitub vastuolus hea usu põhimõttega, on tema tuginemine täitemenetluse väidetavale ebaõiglusele põhjendamatu. Avaldaja kohtuistungil kinnitas, et tema lapse isa on elus, kuid vabatahtlikult isadust tuvastanud ei ole ning lapse ülalpidamisest osa ei võta. Avaldaja ei ole pöördunud isaduse tuvastamiseks ja elatusraha saamiseks kohtu poole. Kohus möönab, et avaldajal on endal teatud juhtudel õigus otsustada, kas ja millal esitada nõuet teise vanema vastu. Õige ei ole aga seejuures panna avaldaja majandusliku olukorra kergendamist täitemenetluse ajatamise kaudu eraõiguslikust juriidilisest isikust sissenõudja õlule. Asjaolu, et AS Son kasumit teeniv äriühing ning avaldaja üksikvanem, ei anna alust eelistada võlgniku huvi parema äraelamise tagamiseks sissenõudja huvile saada võlg tagasi võimalikult kiiresti.
Kohtuotsus on jõustunud edasi kaebamiseta. Kohtuotsuses kohus leidis, et NNväited temalt pangakaardi ja PIN-koodi varguse kohta on ebausaldusväärsed ning tuleb eeldada, et raha on kontolt välja võtnud avaldaja. Eeltoodu alusel kohus leiab, et asjakohatu on avaldaja väide, et võlgnevus tekkis seetõttu, et sissenõudja ei tuvastanud sularaha sissemaksnud isikut. Samuti ei ole asjakohane pikaajalise pangalaenu ja täitemenetluse samaks tähtajaks ajatamise võrdlus. Pangalaenu antakse tasu eest – laenusaajal on kohustus kogu laenuperioodi eest tasuda intresse, mille suuruse määramisel võetakse arvesse raha väärtust ajas mõjutavaid tegureid. Täitmenetluse ajatamisega intresside tasumise kohustust ei kaasne, mistõttu võlasumma nii pika aja peale ajatamine tekitab sissenõudjale tõenäoliselt kahju raha väärtuse langemise tõttu. Kohustades avaldajat tasuma võlgnevust 500 kr kaupa kuus, ajatatakse täitemenetlus 26 aasta peale, mis on kohtu hinnangul ebamõist1ikult pikk ajavahemik võlanõude täitmiseks käesolevas asjas. Samuti tuleb arvesse võtta, et kohtuotsusega nõutakse avaldajalt üksnes põhivõla tasumist, AS Sei esitanud nõuet võimalike intresside ja viiviste saamiseks. Eeltoodu alusel kohus jätab avalduse täitmenetluse ajatamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus esitab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 alusel jäävad menetluskulud (avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, avaldaja ja sissenõudja kohtukulud ja kohtuvälised kulud ) avaldaja kanda.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.