Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 18.05.2007 Tallinn Tsiviilasja number
2-06-39018
Tsiviilasi
OO hagi OÜ N vastu 55 641,36 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja OO, ik xxx, elukoht xxx
esindajad
Kostja OÜ N , reg.kood xxx, asukoht xxx, seaduslik esindaja V B , lepinguline esindaja advokaat N Lausmaa
Kohtuistungi toimumise aeg 07.05.2007
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista OÜ-lt N 20 000 (kakskümmend) tuhat krooni OO kasuks. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda, arvestades hagi rahuldatud osa. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu pärast kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemist. Ringkonnakohus võib kaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluse, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Hageja ostjana ja kostja esindajana allkirjastasid 22.12.2003 ostu-müügi eelprotokolli, mille esemeks oli korteriomandi soetamine aadressil Xxx. Kostja pakkus hagejale enda abi korteri ostmisel ja laenu saamisel. Hageja tasus kostjale 20 000 krooni teenustasu müügitehingu sooritamiseks, mille koht väljastas kostja orderi. Hageja tasus kostjale ka korteri hindamisakti koostamise eest 1100 krooni. Hageja vabastas oma müüdud korteri 10.01.2004. Xxx korteriomandi müüja keeldus müügist 5.01.2004 ja maksis kostjale selle eest 5000 krooni trahvi vastavalt protokollile, kuid kostja hagejat sellest ei teavitanud ega raha ei edastanud. Hageja üüris korteri ning tasus selle eest 25 155 krooni. Kui kostja oleks oma kohustused täitnud, ei oleks hageja pidanud korterit üürima nii pikaks ajaks. Uue korteri sai hageja osta alles 23.09.2004 ning pidi selle ajani üüri tasuma.
2-06-39018
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostjal on tekkinud kulutused seoses allkirjastatud lepinguga ja kostja ei ole alusetult rikastunud hageja arvelt. Kostja aitas pidada hagejal läbirääkimisi pankadega laenu saamiseks, tellis omal kulul korteri hindamisakti. Korteri müüja ei ole kostjale andnud 5000 krooni. Hageja väited selle kohta on tõendamata. Kostja tasus ise hindamisakti eest ja hageja korteri üürimise eest kostja ei vastuta.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtule esitatud ostu-müügi eelprotokollist nähtub, et hageja ja N D on kokku leppinud korteriomandi ostmises ostuhinnaga 220 000 krooni. Protokoll on lihtkirjalik. VÕS § 33 lg 2 järgi tuleb eelleping sõlmida samas vormis kui põhileping. Hageja ja N.D eesmärgiks oli korteriomandi omandamine. Korteriomandi omandamine toimub asjaõiguslepingu alusel, mis peab AÕS § § 641 alusel olema notariaalne. TsÜS § 83 lg 1 järgi on tehingu vorminõuete järgimata jätmisel tehing tühine. Kohus leiab, et hageja N.D vahel sõlmitud ostu-müügi eelprotokoll on tühine ja seetõttu tuleb tühise tehingu järgi saadud 20 000 krooni TsÜS § 84 lg 1 alusel tagastada. Kostja väited selle kohta, et ta uskus, et tehing on kehtiv ja tegi sellega seoses kulutusi, mis tuleks talle hüvitada, ei ole tõendatud. TsMS § 230 lg 1 järgi peavad menetlusosalised oma väiteid tõendama. Kostja küll selgitas kohtuistungil, millest nimetatud kulutused koosnevad, kuid möönis ka ise, et tal puuduvad tõendid, mida oma väidete kinnitamiseks esitada. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et N.D on kostjale üle andnud 5000 krooni, kuna soovis korteriomandi müügitehingust loobuda. Kohus peab vajalikuks märkida, et leppetrahv lepiti kokku samas, tühises ostu-müügi eelprotokollis ning seetõttu ei ole ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta kehtiv ning hagejal puudub alus nõuda N.D lt leppetrahvi tasumist ning seetõttu ka kostjalt väidetavalt kostjale makstud leppetrahvi summa üle andmist hagejale. Leppetrahvi 5000 krooni tagastamise osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja vahel oleksid olnud korteri üüri puudutavas osas lepingulised suhted, seetõttu tuleb lahendada vaidlus 25 155 krooni üle vastavalt õigusvastaselt kahju tekitamise sätete alusel. Kohtuistungil ja hagiavalduses väitis hageja, et korteriomandi müügitehing jäi ära müüja tõttu. Kostjal kui tehingu vahendajal puudus igasugune võimalus mõjutada müügitehingu toimimist, seega ei ole kostja tegevuse ja hageja poolt korteri üüri tasumise vahel põhjuslik seos. Hageja oleks pidanud kindlustama ennast elamisepinnaga ka juhul, kui korteriomandi omandamine ostu-müügi eelprotokolli alusel oleks luhtunud mõnel muul põhjusel. Kohus leiab, et kostja tegevus, mis põhjustas müügitehingu ärajäämise ei olnud õigusvastane, sest kostjal puudus igasugune õiguslik võimalus selles suhtes üldse tegutseda. Õigusvastase teo puudumisel ei ole olemas ka põhjuslikku seost väidetava kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel ning selles osas tuleb hagi samuti jätta rahuldamata. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et on tasunud korteri hindamisakti eest. Kostja möönis kohtuistungil, et tellis hindamisakti, kuid tasus selle eest ise. Seega on leidnud tõendamist, et korteriomandi hindamiseks telliti hindamisakt, kuid hageja ei ole tõendanud, kelle lasus kohustus selle eest tasuda ja kes seda tegelikkuses tegi. Seetõttu tuleb hagi ka selles osas jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel hagi rahuldatud osalt jätta kostja kanda. Kostjalt tuleb välja mõista hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv hagi rahuldatud osalt ning muud 2 (3)
2-06-39018
põhjendatud menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.