Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. mai Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-8940
Tsiviilasi
AS hagi OÜ vastu 18 994 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – AS (reg.kood XXX); Hageja esindajad MU ja VV;
Asja läbivaatamise kuupäev
Kostja – OÜ (reg. kood XXX); Kostja esindaja – vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja 18.04.2007.a. kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja esindajad MU ja VV Kostja esindaja vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt AS kasuks 19 484,62 (üheksateist tuhat nelisada kaheksakümmend neli krooni ja 62 senti) krooni, sh. põhinõue summas 18 994 krooni ja viivised summas 490,62 krooni. Välja mõista OÜ-lt AS kasuks alates 13.04.2006.a. viivis protsendina s.o. 9,25 % aastas kuni põhinõude s.o. 18 994 krooni täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
AS kohtukulud jätta OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt on hageja ja OÜ vahel sõlmitud 28.02.2005.a. ettevõtte varakindlustuse kindlustusleping, millega kindlustati OÜ hooned, seadmed ja kaup aadressil XXX, Tallinn. 27.10.2005.a. esitas OÜ hagejale avalduse kindlustushüvitise saamiseks seoses ajavahemikul 16.10.2005.a. kuni 17.10.2005.a. kindlustuskohas toimunud vargusega, milles varastati OÜ-le kuuluvat kaupa (rehve). Hageja on hüvitanud OÜ-le tulenevalt ettevõtte varakindlustuse lepingust varastatud kauba näol kantud kahju summas 18 994 krooni (5000 krooni jäi omavastutusena OÜ kanda). Kostja ja OÜ vahel oli 23.09.2002.a. sõlmitud leping aadressil XXX, Tallinn asuva valveobjekti valveks. Kostja sai valveobjektilt häiresignaali 17.10.2005.a. kell 01.00. Patrullekipaaž saabus valveobjektile kell 01.08, kontrollis valveobjekti, leidis, et kõik on korras ja lahkus valveobjektilt kell 01.20. Kell 01.12 informeeris juhtimiskeskuse korrapidaja telefoni teel OÜ juhatuse esimeest LB häiresignaali saabumisest. Telefonisalvestuse järgi öeldi kostja poolt, et sissemurdmist ei ole ja valveobjektil on kõik korras. Tuginedes otseselt OÜ töötajatelt saadud informatsioonile, et valveobjektil on kõik korras, lubas juhatuse esimees LB kostja töötajatel lahkuda. Kell 17.10.2005.a. poole üheksa paiku hommikul tööle tulles avastas OÜ töötaja, et lattu on sisse murtud ja varastatud OÜ kaupa. Kostja poolt hagejale saadetud kirjas nr 1-16/40 on avaldatud, et valvekeskuse mälu analüüs näitab, et 17.10.05 kell 01.00 sisenes kurjategija objekti ukse kaudu objektile ja asus objektil 1 minuti. Selle aja jooksul kruvis kurjategija raadiosaatja antenni ära, sel viisil blokeerides valvesüsteemi edaspidise signaalide edastamise. Seega kui patrullekipaaž kell 01.08 valveobjektile saabus oli sissemurdmine juba toimunud. Järelikult ei kontrollinud kostja turvatöötajad valveobjekti pärast sealt häiresignaali saamist piisava põhjalikkusega ja seetõttu saigi võimalikuks kauba varastamine. Hagejale on tema poolt hüvitatud kahju ulatuses läinud üle kindlustusvõtjale kostja vastu kuuluv nõue. Seega moodustab kostja põhivõlg hageja ees 18 994 krooni. Tuginedes eelpool toodud asjaoludele esitas hageja kostjale 08.03.2006.a. pretensiooni, milles paluti kostjal hagejale kahju hüvitada hiljemalt 22.03.2006.a. Kostja summat ei tasunud. Hagejal on õigus nõuda viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist alates 01.01.2006.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni iga päeva eest 4,81 krooni.
Kostja hagi ei tunnista. Peale signaali saabumist 17.10.2005.a. kell 01.00 saabus viivitamatult kell 01.08 aadressile XXX, Tallinnas asuvale valveobjektile valvekeskuse patrullteenistuse ekipaaž valveobjekti ülevaatuseks ja häire põhjuse väljaselgitamiseks. Patrullekipaaž ronis üle aia ja teostas lao välise ülevaatluse: seinad, uksed ja väravad olid terved ja lukustatud – valveobjektil puudusid sissemurdmise jäljed. Patrullekipaaž teatas olukorrast objektil juhtimiskeskuse korrapidajale. Juhtimiskeskuse korrapidaja teavitas tellija poolt määratud kontrollisikut häiresignaali saamisest ja olukorrast valveobjektil. Tellija ei soovinud vastavalt valve lepingu punktile 5.4 ilmuda tunni aja jooksul valvatavale objektile selle avamiseks ja häire põhjuse väljaselgitamiseks. Turvatöötajatel puuduvad õigused valvatava objektiruumi sisenemiseks raadiosaatja kontrollimiseks. Sellel põhjusel raadiosaatja seisund, mis on paigaldatud objektile sisse jäi turvateenust osutavale firmale teadmata. Nagu näitab valvekeskuse mäluanalüüs, sisenes kurjategija valvatavale objektile ukse kaudu kell 01.00 ja ühe minuti jooksul jõudis ära kruvida raadiosaatja antenni, mis põhjustas valvesüsteemi signaali edastamise blokeerimise, pani ukse lukku ja lahkus objektilt. Kurjategija sisenes objektile uuest ja tegutses seal 1.53 kuni 3.44. Vastavalt lepingu p- le 5.4. ei kanna kostja materiaalset vastutust, kui valvesüsteem on kahjustatud või blokeeritud mitte kostja süü tõttu. Tellija poolt määratud kontaktisik lubas ekipaažil objektilt lahkuda, ekipaaž lahkus kell 01.20. Vastavalt valve lepingu p-le 3.10. hiljemalt 1 tund pärast täitjalt vastava teate saamist on
tellija kohustatud ilmuma valvatavale objektile. Tellija töötaja ilmus objektile 17.10.2005.a. alles kelle poole üheksa paiku, seetõttu ei täitnud tellija valvelepingu p-s 3.10. sätestatud kohustusi. Järelikult tellija poolt kohustuse täitmine välistas kostja materiaalse vastutuse. Kostja tegevuses või tegevusetuses puudub süü.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asja materjalidele lisatud kindlustuspoliisiga (tlk 10) on tõendatud, et hageja ja OÜ vahel on sõlmitud kindlustusleping millega on kindlustatud OÜ hooned, seadmed ja kaup. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 17.10.2005.a. toimus OÜ-le kuuluva vara varguse tagajärjel kindlustusjuhtum ja hageja kindlustusandjana tasus OÜ-le kindlustussumma 18 994 krooni. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Asja materjalidele lisatud lepingust (tlk 26-29) nähtub, et OÜ ja kostja sõlmisid 23.09.2002.a. tehnilise valve lepingu. Lepingu objektiks oli lepingu p.1.1. järgi täitja (OÜ ) poolt tellijale (OÜ ) osutatav valveteenus, mis väljendub tellija seaduslikus omandis oleva vara järelvalves tehniliste valveteenistuse vahendite ja/või tuletõrje seadmete abil, et avastada ja tõkestada sissetungi valveobjektile või kindlaks määrata ja võimaluse korral kõrvaldada muud ohud. Tehnilise valve lepingu p. 2.3. järgi peale signaali saabumist valvekeskusesse on täitja kohustatud viivitamatult valveobjektile ülevaatuseks ja häire põhjuse väljaselgitamiseks välja saatma patrullteenistuse ekipaaži. Asjas puudub vaidlus, et vastavalt lepingu p-le 2.3. peale signaali saabumist 17.oktoobril 2005.a. kell 01.00 saabus aadressile XXX, Tallinn kell 01.08 kostja patrullteenistuse ekipaaž. Lepingu p. 2.5. kohaselt oli kostja kohustuseks informeerida telefoni teel tellijat ja/või tema poolt määratud kontaktisikuid häiresignaali saamisest ja olukorrast valveobjektil. Asjas puudub vaidlus, et kostja juhtimiskeskuse korrapidaja teavitas tellija poolt määratud kontaktisikut LB häiresignaali saamisest ja olukorrast valveobjektil kell 01.12. Asja materjalidele lisatud telefonikõne stenogrammist (tlk 151, tõlge tlk 152) nähtub, et kostja helistas OÜ kontaktisikule ning teavitas, et XXX on tulnud häire, visuaalselt on kõik korras, kõik on kinni, sissemurdmise jälgi ei ole, ümberringi on ka vaikus, kõik on korras. Sellele informatsioonile järgnevalt lubas OÜ kontaktisik ekipaažil valveobjektilt lahkuda. Poolte vahel on vaidlus kas kostja töötaja kontrollis valveobjekti piisava põhjalikkusega ning kas OÜ esindaja oleks pidanud valveobjektile tulema. Tunnistaja EV`i, kes turvatöötajana 17.10.2005.a. objektil käis, ütluste kohaselt vaatas ta objekti üle hoolega, objekti ennast ja selle ümbrust. Tunnistaja ütlustest nähtub, et objekti väravat (autode sissesõiduks mõeldud ust) kontrollides sikutas ta väravat hoides kinni värava avausest (spetsiaalsest käepidemest värava avamiseks). Tunnistaja EV ütluste kohaselt asus värava avaus väravast vasakul umbes 20-30 sm kõrgusel alumisest värava servast. Tunnistaja
koostas ka joonise (tlk 165) värava avause paiknemisest väraval. Asja materjalidele lisatud fotodelt (tlk 39-42) nähtub, et selle angaari väraval, kuhu sisse murti, puudub tunnistaja poolt kindlameelselt ja korduvalt väidetud, kirjeldatud ning joonisel näidatud avaus. Kohus asub seisukohale, et kuna tunnistaja jäi kindlameelselt selle juurde, et kontrollitud väraval oli avaus e. käepide selle ülestõstmiseks, asjas on tõendamist leidnud, et tegelikult selline detail puudus, kontrollis kostja valvetöötaja valet objekti. Kohus leiab, et asjaolu, mille kohaselt kontrolliti valet objekti haakub ka teiste asjaoludega mh. sellega, et ülevaatusel ei avastatud väraval sissemurdmisjärgi. Nii puudub asjas vaidlus, et ainukesteks hoonesse sissetungimise jälgedeks objektile on värava kahjustused (tlk 91 ja 39). Asjas ei ole tõendamist leidnud kostja väide, et algul, selleks, et raadiosaatja antenn ära kruvida, sisenes kurjategija objektile ukse kaudu võtmega ja lahkus ust lukustades. Arvestades asjaolusid puudub taolisel väitel ka mõistlik seletus. Asja materjalidele lisatud fotolt (tlk 103) nähtub, et hoone uks ja värav asuvad kõrvuti. Asjas ei ole esitatud mõistlikku seletust selle kohta, miks oleks pidanud kurjategija sisse murdma hiljem väravast kui tal oli olemas võti ukse avamiseks. Asja materjalidele lisatud kahjuteate (tlk 35) kohaselt varastati hoonest autorehve, mis ei ole suuregabariidilised esemed. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et hoone väravale tekitati kahju juba esmasel sissemurdmisel kell 01.00. Kohus leiab, et ka nähtub asja materjalidest, et ajaliselt ei olnud turvatöötajal võimalik valveobjekti hoolikalt üle vaadata. Asja materjalidele lisatud plaanilt (tlk 21) nähtub, et XXX territooriumil, mis oli kostja valveobjektiks, oli 4 hoonet s.h 3 angaari. Asjas puudub vaidlus, et turvaekipaaž jõudis objektile kell 01.08 ning juba 01.12. helistas juhtimiskeskuse korrapidaja OÜ esindajale, teatades, et kõik on objektil korras. Arvestades objekti suurust (ainuüksi ühe angaari suurus nähtub tlk 107), asjaolu, et tegemist oli öise ajaga, ning tunnistaja EV ütluste järgi oli objekti kontrollimiseks vaja täiendavat valgustust, leiab kohus, et niivõrd lühikese aja (mõned minutid) jooksul ei olnud võimalik objekti hoolikalt kontrollida. Kuna lepingu p-ga 2.3. järgi oli kostjal kohustus valveobjekt üle vaadata, et välja selgitada häire põhjus, kuid asjas on tõendamist leidnud, et kostja seda ei teinud on tegemist lepingu rikkumisega. Lepingu p. 4.4. järgi kui tellija ei saa või ei soovi tunni aja jooksul ilmuda valveobjektile, on tal selleks õigus. Tal on samuti õigus keelduda valvatava objekti, millel mingitel põhjustel puudub tehniline valve, kaitsmisest valvetöötajate poolt. Sellisel korral ei kanna täitja materiaalset vastutust valvatava objekti eest seni, kuni objekti pole uuesti valve alla antud. Lepingu p. 3.10. kohaselt hiljemalt 1 tund pärast täitjalt vastava teate saamist on tellija kohustatud ilmuma valvatavale objektile selle avamiseks ja häire põhjuse väljaselgitamiseks. Antud asjast ei nähtu, et täitja oleks teatanud tellijale vajadusest ilmuda valvatavale objektile, samuti ei nähtu, et täitja oleks tellijale teatanud, et objektil puudub tehniline valve. Vastupidi täitja teatas tellijale, et kõik objektil ja selle ümbruses on korras. Seega leiab kohus, et kostja viited asjaolule, et tellija esindaja ei ilmunud objektile ei ole kohased. Lepingu p. 5.4. järgi ei kanna täitja materiaalset vastutust kui valvesüsteem on kahjustatud või blokeeritud mitte täitja süü tõttu, sealhulgas telefoniliini rikete tõttu. Asjas puudub vaidlus, et valvekeskuse mäluanalüüsi kohaselt sisenes kurjategija valvatavale objektile kell 01.00 ja ühe minuti jooksul kruvis ära raadiosaatja antenni, mis põhjustas valvesüsteemi signaali edastamise blokeerumise ja lahkus seejärel objektilt. Kurjategija sisenes objektile uuesti ja tegutses seal kell 1.53 kuni kella 3.44.
VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus osutab, et põhjusliku seose kindlakstegemiseks tuleb uurida, kas kostja tegu on OÜ-le tekkinud kahju vajalikuks põhjuseks. Selleks kasutatakse „conditio sine qua non“ reeglit, mille järgi loetakse ajaliselt eelnev nähtus hilisema põhjuseks siis, kui ilma esimeseta poleks teist saabunud. Põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena kahju tekitaja teo ja tagajärje (kahju) vahel, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg, vaid võib seisneda põhjusahelas (sündmuste jadas), mille kahju tekitaja oma tegevusega loob. Antud asjas puudub vaidlus, et vargus sai toimuda seetõttu, et kurjategija, tungides valvatavale objektile keeras ära raadiosaatja antenni mis põhjustas valvesüsteemi signaali edastamise blokeerumise. Kuna asjas on tõendamist leidnud, et kostja jättis kontrollimata õige valveobjekti, kogu valvatavat territooriumit ei saanud ta hoolikalt kontrollida juba ebapiisava aja tõttu jäi välja selgitamata häire põhjus, so. esialgne sissemurdmine. Sellest põhjusest otseselt tulenevalt sai toimuda vargus ajavahemikul kell 1.53 kuni kella 3.44. Seega on tekkinud kahju otseses seoses kostja poolt oma lepingukohustuste rikkumisega. Lepingu p. 5.2. järgi on täitja vastutuse aluseks süü, s.o. täitja tegevus või tegevusetus, mille tulemus on põhjustanud tellijale varalise kahju. VÕS § 104 lg 1 järgi seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral, lg 2 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus, lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Lepingu p.1.1 kohaselt võttis kostja enesele kohustuse osutada valveteenust, et avastada ja tõkestada sissetungi valveobjektile või kindlaks määrata ja võimaluse korral kõrvaldada muud ohud. Antud asjas on tõendamist leidnud, et kostja seda ei teinud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kostja tegevuses esines hooletus. Seega on hageja põhinõue summas 18 994 krooni põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on esitanud ka viivistenõude, arvestusega alates 01.01.2006.a. iga päeva eest summas 4,81 krooni. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja esindaja on kohtuistungil (tlk 161) väljendanud, et juhul, kui kohus leiab, et 18 994 krooni tuleb kostjalt välja mõista, siis leiab kostja, et viivis tuleb välja mõista vastavalt seadusele. Kuna vastavalt 01.01.2006.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära avaldamise teatele on Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär alates 1.jaanuar 2006.a. 2,25% ja hageja on ka sellest lähtunud, siis on hageja arvestanud õigesti viivist summas 4,81 krooni päevas (s.o. 9,25 % aastas). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõuavaks
muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista ajavahemiku 01.01.2006.a.13.04.2006.a. eest viiviseid summas 490, 62 krooni (viivis 9,25 % põhinõudest aastas) ja sealt edasi %-ina põhinõude täitmiseni. Kuna viivise arvestuse aluseks on hageja arvestused, mida kostja ei ole vaidlustanud, on võimalik kohtu arvates ühe päeva viivisesumma asendada selle arvestamise aluseks olnud %-iga s.o. 9,25%. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, leiab kohus, et hageja kohtukulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.