2-05-19799/14 - Muud - Muud hagiasjad - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud Viru Maakohtule 11. novembril 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise lepingu remondi teostamiseks hagejale kuuluvas korteris asukohaga H xxxx, J. Kostja M. T kohustus teostama remonttöid ajavahemikul 13.02.2005 kuni 31.03.2005 Kostja S. U sai tema palvel teostatud ettemaks, kokku summas 7 700 krooni. Ajavahemikul 17.02.2005 kuni 13.05.2005 M. T remonttöid ei teostanud. Remonttööde osaliseks teostamiseks soetas hageja 4 560 krooni eest ehitusmaterjale. Kostja poolt teostatud remonttööd ei vasta kvaliteedile. Seetõttu ei olnud hageja nõus teostatud töid vastu võtma ja ütles lepingu üles. Kostja M. T tunnistas 15. mail 2005 toimunud vestluses, et tööd ei vasta nõuetele ning tööde teostamisel ei ole kinni peetud tähtaegadest. Kostja nõustus tagastama hagejale 7 700 krooni ettemaksu ja hüvitama hagejale ehitusmaterjalide hinna summas 4 560 krooni. Hageja esitas 08. juulil 2005 kostjale pretensiooni ettepanekuga tasuda hagejale 12 260 krooni. Kostjad oma vastuses nõuet täies ulatuses ei tunnistanud ning olid nõus maksma ainult ehitusmaterjalide maksumuse 4 560 krooni, kuid juhul, kui kostjad ise lammutavad tehtu. Hageja saatis kostjatele kirja, milles palus 4 560 krooni hüvitamist ning lammutustööde teostamist. Kostjad vastust hagejale esitanud ei ole. Hageja pöördus eksperdi poole, kelle hinnangul on ehitustööd teostatud ebakvaliteetselt. Seoses remonttööde venimisega oli hageja sunnitud elama oma ema juures, kusjuures oli kohustatud korteri eest tasuma kõik kommunaalmaksud. Kostjad on oma tegevusega tekitanud hagejale ka moraalset kahju. Moraalne kahju väljendub hageja tervisliku olukorra halvenemises, mida saab tõendada perearst. Hageja palub välja nõuda kostjalt kahju summas 25 051,43 krooni ning eksperditasu summas 1 180 krooni. Kohus oma 20. märtsi 2006 määrusega rahuldas I L taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks ning vabastas taotleja menetluskulude kandmisest. Kostjate vastus Kostja M T esitas kohtule 15. mail 2006 kirjaliku vastuses, milles kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt remonttööde teostamiseks tähtaega määratud ei olnud. Kostja poolt sai lubatud, et töid teostatakse siis, kui eelmisel objektil tööd lõpetatakse. Peale korteri ülevaatust tegi kostja pakkumise 18 000 krooni, kuid mis ei sisaldanud lammutus- ega elektritöid. Antud tööd pidi teostama hageja omal algatusel. Kirjalikku kokkulepet poolte vahel sõlmitud ei ole. Kostja soovis ettemaksu 5 000 krooni, mille ka hageja tegi. Hageja oli teadlik, et tegemist on iseõppinud ehitustöölisega. Töid alustades selgus, et lammutustööd on tegemata ning kostja nõustus neid tegema lisamaksuga 1 000 krooni. Kostja pidi teostama alljärgnevad tööd: • karkassi ja küproki paigaldus tualetis ja vannitoas – 2 880 krooni; • san. tehnilised tööd - 1 000 krooni; • valutööd – 380 krooni; • plaatimistööd tualetis ja vannitoas – 2 000 krooni; Kõik tööd kokku 6 260 krooni. Kuna tööde teostamise käigus soovis hageja veel kokku leppimata töid, maksis ta lisaks ettemaksuna 2 700 krooni. Raha maksmine toimus siis, kui enamus töid oli tehtud, seega hageja aktsepteeris kostja poolt teostatud töid. Mingil ajahetkel teatas hageja, et tööd tuleb peatada, kuna tööde edaspidiseks teostamiseks puuduvad materiaalsed võimalused. Edaspidi pöördus hageja kostja poole pretensiooniga. Hageja ei ole tõendanud, milles seisnes tööde mittevastavus. Hageja ei ole ka põhjendanud moraalse kahju nõuet. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja S U kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnista, kuna tema ei ole hagejale töid teostanud. Hageja kandis tööde teostamiseks ettemaksu ainult kostja arvele, kuna M. T puudub arveldusarve. Peale seda on hageja maksnud kostjale 2 700 krooni sularahas. Hageja poolt moraalse kahju nõue on alusetu ning põhjendamata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht Hageja esitas kostja poolt esitatud vastusele omapoolse seisukoha, mille kohaselt sõlmiti leping mõlema kostjaga ning hilisemad läbirääkimised toimusid ka mõlema kostjaga, seega on S. U kaaskostja. Kostja väide, et tööde teostamise tähtaega ei määratud on väär, mida saavad tõendada tunnistajad. Hageja võttis kostjatega ühendust, teadmaks millal algavad tööd, kuid kostja väitis, et M. T on S tööl. Kokkulepet, et hageja peaks teostama lammutus- ja elektritööd ei olnud. Lammutustööde teostamisel osales ka hageja koos tunnistajatega. Hageja tutvus kostja tööga eelnevalt, mis ka teda rahuldas, kuid kostja ei teostanud sama kvaliteediga ehitustöid hageja juures. S. U registreeris ennast füüsilisest isikust ettevõtjaks ning tegevusalaks oli remonttööde teostamine. Tööde teostajaks pidi olema M. T. Seega remonttööde teostamine oli kostjate kutsetegevuseks. Eelistung Eelistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja ütluste kohaselt sõlmiti kokkulepe remonttööde teostamiseks asukohaga Hariduse 9-61- vannituba, köök, väikse tuba ja esik. Vannituppa - uued seinad küprokist, kaetud plaatidega ja klaas plokkidega, keraamilised plaadid seina ja põrandale, WC poti paigaldamine, elektritööde teostamine. Köögis- seineks seina panna ja värvida, sinna ei jõutudki. Väikses toas – vahesein koridori vahele koos klaasplokkidega, seinad värvida. Laed pidi pandama küprokiga igal pool. Esikus – elektrikilp seina sisse. Pooled leppisid kokku summas 12 000 krooni, hiljem nõuti 23000 krooni. Arve 23000 kroonile esitati viimasel päeval, milles kokkulepe puudus. Materjalid ostis hageja ise ja maksis ka ettemaksu. Ettemaks oli 4 560 krooni materjalid ja 7 600 krooni tööraha. 13.02.05 alustati seinte lammutamisega ja samal päeval tulid ka kostjad. M T jäi tööle. Kokkulepe tööde maksumusele 12 000 krooni oli esialgne, mis pidi hiljem täpsustuma. Hiljem nõuti 23 000, kostjad näitasid mulle seda eelarvet. Hageja ei olnud nõus seda summat maksma. Selleks ajaks olid tehtud: paigaldatud küprokile karkass, san.tehnilised tööd, seinte tasandamine, plaatide paigaldamine. Kostja S U soovis saada 3000 krooni. Hageja loobus tööde teostamisest, millest sai ka kostjat M. T teavitatud, millega ka viimane nõus oli. Kostja paigaldas plaadid lõpuni ning nõudsid ka raha. Hageja helistas 15.06.05 M T, teatades, et tööd on tehtud ebakvaliteetselt ning nõudis tööraha ja rikutud materjalidele tehtud kulutuste tagastamist. M T oli nõus välja maksma rikutud materjalid ja nõustus, et tööd ei vasta kvaliteedile. Allkirjastatud kokkulepet selle kohta sõlmitud ei ole. Remondi tegi hageja oma jõududega lõpuni. Kostjad lubasid oma tehtud tööd ise lammutama ja materjali eest maksma, selle kohta on leping. Alles 16.08.2006 kolis hageja oma korterisse. Hageja esindaja palub kahju hüvitamist kostjate poolt solidaarselt. Kostja M. T seletuste kohaselt asus ta töid tegema, peale 5000 ettemaksu veebruaris 2005. Alustas lammutamisest, millele kulus 3 päeva; siis oli vaja ajutist voolu ja juhtmeid vedada, prügi tuli ära vedada. Siis hakkas segadus, sest 3-4 päeva ei tehtud midagi. Hageja sõbrad andsid oma poolset nõu kuidas mida teha, tehti joonis, toodi materjale. Vannituppa tuli valada uus põrand, seinad pahteldada, ka köögis. Kui seinad olid paigaldatud, siis hageja soovis klaasplokke seina panna. Klaasplokk oli kitsam kui sein, hageja oli sellega nõus. Plokkidest varem juttu ei olnud. Vannituba hakkasin plaatima kohe, kui seinad olid püsti ja plaadid kohal. Hageja mingit märkust ei teinud, et plaadid olid kõveralt paigaldatud. WC välisseina kohta küsis, aga sinna oleks pidanud plaadi alla segu panema ja siis plaadi seina panema, siis hageja tahtis ka vanni, pretensioonid tulid juuni kuus, kui hakkasime rääkima rahast, lubas raha tuua. Hageja teatas, et tal raha ei ole, mille peale kostja

lahkus. Kostja küsis 3000 krooni, lisaks saime 700 krooni. Kostja ei ole koostanud eelarvet ning lõppsummast juttu ei olnud. Kostja S. U selgitas, et on teadlik 23000 kroonilisest eelarvest. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde ning palub kostjatelt võlg solidaarselt välja mõista. Kostja jäi kohtule esitatud vastuväidete juurde ning palub jätta hagi rahuldamata. Tunnistaja, M H selgituste kohaselt alustati remondiga 2005 veebruaris ning töid pidi teostama Torm üksi. Torm lubas, et hageja saab märtsis korterisse tagasi elama tulla. Tunnistaja töödes ei osalenud. Veebruaris lammutas hageja ise, kuid abiks oli veel Peeter ja ka tunnistaja. Palju remonti veebruaris tehti ei mäleta, märtsis oli reaalselt midagi tehtud vannitoas. Remondi ajal elas hageja ema juures ja üürikorteris, remont venis. Hageja võttis kostjaga tihti ühendust ning soovis teada, millal töid tullakse teostama. Klaasplokkide paigaldamisest räägiti kohe alguses, tööd olid ebakvaliteetsed. Praegune remont on tehtud kvaliteetsemalt. Lepingu sõlmimise juures tunnistaja ei viibinud ning hinnakokkulepet ei tea. Tunnistaja A M (M) ütluste kohaselt pidi kostja 2005 teostatama hageja korteris remonttöid. Remondi tähtajas oli kokkulepe olemas. Tunnistaja aitas teha lammutustöid. Ajaliselt lükati töid tihti edasi, sest naisterahvast (U) ei olnud kohal. Kas hageja pidi mingeid töid ise tegema ei ole tunnistajale teada. Reaalselt tehti tööd talvisel ajal. Maiks 2005 oli plaaditud, küprok oli pandud ei mäleta mis ajaks. Peale remonti oli tunnistaja korteris ning sai töömehele öeldud, et tööd ei ole kvaliteetsed. Praegu on tehtud uus remont, aga tunduvalt parem. Tunnistaja lammutas ka köögi ja vannitoa vahelise seina, mis oli kostja tehtud. Ehitusalast haridust tunnistaja ei oma. Hinna kokkuleppe kohta tunnistajal info puudub. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja T, kes tegutses ehitustööde alal, sõlmisid 2005 aasta alguses töövõtulepingu remondi tegemiseks hagejale kuuluvas korteris asukohaga Hxxx J. Lepingu sõlmimise juures viibis ka kostja U. Kokkuleppe kohaselt pidi töövõtja tegema järgmised tööd: vannituba - uute seinade ehitamine küprokist, kaetud plaatidega ja klaasplokkidega, keraamilised plaadid põrandale, WC poti paigaldamine; köök- seineksi panemine seina ja värvimine; väike tuba – vaheseina ehitamine koridori vahele koos klaasplokkidega, seinte värvimine; esik – elektrikilbi paigaldamise ettevalmistamine, lagede renoveerimine küprok-plaadiga. Enne töödega alustamist tasus hageja kostja U ettemaksu 5000 krooni. 26. mail 2005 tasus hageja veel 2000 krooni. 06. juunil 2005 tasus hageja kostja U 700 krooni. Tööde tegemiseks ostis hageja materjale kokku 4560 krooni eest. Tööd algasid 13. veebruaril 05 seinte lammutamisega, kusjuures lammutamisel osales ka teisi hagejale tuttavaid isikuid, kes lepingupooleks ei olnud. Suve alguseks aastal 2005 oli kostja T teinud järgmised tööd: lammutustööd ja ehitusprahi äravedu, elektritööde ettevalmistus, san. tehnilised tööd, valutööd, karkassi ja küprok-plaatide paigaldamine ja plaatimistööd WC-s ja vannitoas.

kostja enam töid ei teostanud, hageja lõpetas remondi oma vahenditega ja kolis sisse 16. augustil 2005. Hageja pöördus remondi kvaliteedi hindamiseks 21. oktoobril 2005 eksperdi poole remonditööde kvaliteedi hindamiseks. Hageja palub välja mõista materiaalne kahju 15 051, 43 krooni, moraalne kahju 10 000 krooni ja eksperditasu 1180 krooni. Solidaarne vastutus Esmalt lahendab kohus küsimuse, kas töövõtuleping oli sõlmitud ainult hageja ja kostja T vahel või oli lepingu pooleks ka kostja U ning milline on sellisel juhul kostjate vastutus. Vaidlust ei ole selles, et esmaste lepinguläbirääkimiste käigus, mis toimusid hageja korteris, viibis lisaks kostja T juures ka kostja U. Vaidlust ei ole ka selles, et ettemaksu 5000 krooni tasus hageja 2005 aasta alguses kostja U kontole ning et 06. juunil 2005 käisid hageja käest raha küsimas just mõlemad kostjad ühiselt ning et siis maksis hageja sularaha just kostja U kätte. Tõendatud on ka, et kostja U on 2005 aastal tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana ehitus- ja remonditööde alal ning saanud sellest tulu (tl 81). Mõlema kostja poolt allkirjastatud vastusest pretensioonile (tl 10) nähtub, et kostjad on selles ise tunnistanud, et leping sõlmiti hageja ja mõlema kostja vahel (vt esimene lõik). Kohus leiab, et kostjate vastusest pretensioonile ning sellest, et raha võttis korduvalt vastu kostja U, saab teha ainult järelduse, et kostjad sõlmisid lepingu ühiselt. Tõendatud ei ole kostjate väide, et raha kanti U kontole seetõttu, et kostja T puudus pangas arve, pealegi ei selgita see, miks maksti 06. juunil 2005 sularaha samuti kostja U kätte. Seda, et U osalus ulatus kaugemale kui ainult juuresviibimine, tõendab kaudselt ka asjaolu, et kostja U oli ligilähedaselt samal ajal registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana tegevusalaga ehitus ja remonditööd. Seega tuleb lugeda, et mõlemad kostjad on sõlminud lepingu ühiselt ning kostja U on samaväärne lepingpool nagu kostja T. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 64 lg 4 sätestab, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kuna puuduvad andmed vastupidise kohta, siis tuleb lähtuda, et kostjad T ja U vastutavad lepingu eest solidaarselt. Lepingu ülesütlemine olulise rikkumise tõttu Järgnevalt analüüsib kohus, kas pooltevaheline leping on üles öeldud ja kas see on toimunud kostjatepoolse olulise lepingurikkumise tõttu. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt sama § lg 4 tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Vastavalt sama § lg 2 p 1, 3 ja 4 olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis /---/; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; VÕS § 188 lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

Kohus leiab, et tööde teostamise lõpptähtajaks töövõtulepingus oli 31. märts 2005. Kohtuistungil selgitas tunnistaja H, kes viibis esmaste lepinguläbirääkimiste ajal hageja korteris, et kostja T ütles, et hageja võib korterisse sisse kolida märtsis. Sellest võib järeldada, et märtsis 2005 pidid hageja arvates olema seinad viimistletud ja elektritööd lõpetatud ning sanitaarruumid kasutusvalmis, seega sisuliselt kõik tööd lõpetatud. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, et pooled oleks määranud teistsuguse tööde lõpptähtaja. Millegagi ei ole tõendatud kostja T väide, et pooled lõpptähtaega ei määranudki ning tööd pidi T lõpetama siis, kui seda ise võimalikuks või vajalikuks peab. Seega tuleb teistsuguste andmete puudumisel järeldada, et tööde teostamise lõpptähtajaks töövõtulepingus oli 31. märts 2005. Vaidlust ei ole selles, et märtsiks 2005 töid ei lõpetatud. Juunis 2005 kui hageja avaldas soovi lepingust taganeda, siis oli selleks ajaks tehtud töid alla poole lepingu mahust. Seega pikenes tööde tegemine kordades ning oleks pikenenud tõenäoliselt oluliselt rohkem, kui kostjad oleksid saanud töödega jätkata. Tähtaja ületamist nii olulisel määral tuleb kindlasti lugeda lepingu rikkumiseks. Kuna tähtaeg on üks olulistest tingimustest töövõtulepingus, siis tähtaja mitmekordse ületamisega jääb tellija olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, seega on tegemist olulise lepingurikkumisega vastavalt VÕS § 116 lg 2 p 1. Tähtaja ületamisest nii olulisel määral koos asjaoluga, et kostjad ei ole seejuures teadaolevalt väljendanud muret tähtaja ületamise pärast annab alust järeldada, et kostjad rikkusid tähtaega vähemalt raske hooletuse tõttu, mis kujutab endast olulist lepingurikkumist vastavalt VÕS § 116 lg 2 p 3. Tähtaja ületamine iseenesest on selline lepingurikkumine, mida ei saa parandada või kõrvaldada tulevikus, mistõttu võib öelda, et olulisel määral tähtaja ületamine annab tellijale põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi, mis kujutab endast olulist lepingurikkumist vastavalt VÕS § 116 lg 2 p 4. Lisaks olulisele lepingurikkumisele tähtaja ületamise näol esinesid puudused ka kostjate tehtud töös. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 641 lg 2 p 5 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: /---/ tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, /---/. VÕS § 77 lg 1 ja § 641 lg 2 p 5 tuleneb, et kuivõrd antud juhul puudus poolte vahel täpsem kokkulepe tööde kvaliteedi kohta, siis pidi tehtav remont vastama keskmisele kvaliteedile niivõrd, kuivõrd tööde teostaja kohta teadaolevatest asjaoludest ei nähtu teistsugust. Iseenesest õige on kostja T väide, et tema tööde tegeliku teostajana ei ole kunagi saanud ehitusalast haridust ja on töid teinud „hobikorras“ tuttavatele ilma avalikku reklaami tegemata. Õige on, et sellest oleks hageja pidanud järeldama, et tal ei ole alust nõuda kostjalt keskmisest kõrgema kvaliteediga töö tegemist. Samas tuleb olla kategooriliselt vastu sellele, et tööde teostamine hobikorras õigustaks töö tegemist lohakalt. Kostja T on küll ilma erialase hariduseta, kuid see ei õigusta vigasid, mis ei tule mitte töövõtete mittevaldamisest, vaid lohakast ja kiirustades tehtud tööst ning korteriremont, sealhulgas kipsplaatide paigaldamine ja plaatimine, peaks olema just selline tegevus, mida on keskmine inimene võimeline pärast mõningat iseõppimist edukalt ka keskmisel kvaliteedil teostama, ilma, et see nõuaks mahukamat kutse või kõrgharidusõpet. Kostjad said oma töö eest ka arvestatavat turuhinnale vastavat tasu, mis ületas mitmekordselt Eesti keskmist kuupalka ning oleks vale öelda, et seejuures ei saa nende töö kvaliteedile esitada mingisuguseid nõudmisi.

OÜ K ekspertiishinnangust (tl 14-22) nähtub, et eksperdi arvates on vaheseinte paigaldamisel tehtud jämedad vead karkasside ja plaatide paigaldamisel ei ole kinni peetud horisontaalsusest ja vertikaalsusest. Ka tunnistajad kinnitasid, et välised seinaplaadid olid pandud ebaühtlaselt. Ekspert avaldas arvamust, et keraamilised plaadid seintel on paigaldatud viltu kaldudes kõrvale horisontaalist ja vertikaalist mitu korda rohkem, kui tavapäraste ehitusnormidega lubatud ning plaadid on paigaldatud häirivalt astmeliselt ja liiga laiade vahedega. Põrandaplaadid on pandud tasandamata põrandale ja kohati on plaatide servad kuni 0,5 cm eri kõrgustel. Klaasplokid on paigaldatud vaheseintesse nii, et ühelt poolt on need sügaval seina sees, aga teiselt poolt ulatuvad seinast välja (mis lükkab ümber ka kostjate väite, et ainus viga oli see, et klaasplokk oli seinast õhem). Seega on tehtud tööd karkasside ja katteplaatide paigaldamise ja plaatimise osas tehtud ilmselt lohakalt ning kuna need vead ei tulene hariduse puudumisest, vaid hooletust tööst, siis võib öelda, et töö ei vasta selles osas lepingutingimustele. Samas ei saa pidada puudusteks ekspertiishinnangus nimetatud asjaolu, et elektrikaablid on ühendamata ja elektritööd lõpule viimata, sest kostjate ülesandeks ei olnudki elektritööde tegemine, kuivõrd neil puudus selleks litsents, vaid ainult elektritöödeks ettevalmistuste tegemine nagu ühendamata kaablite vedamine jms. Puuduseks ei saa pidada ka seda, et veetorud on paigaldatud ebaesteetiliselt ja osaliselt puudub vannitoas hüdroisolatsioon, sest selliste küsimuste otsustamine kuulub tellija pädevusse ja remondi teostaja selle eest ei vastuta. Vaidlust ei ole selles, et juunis 2005 avaldas hageja, et soovib lepingust taganeda. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et kostjate poolt esines olulisi lepingurikkumisi, siis tuleb lugeda, et hageja on õiguspäraselt taganenud lepingust kostjapoolsete oluliste lepingurikkumiste tõttu. Lepingust taganemise tagajärjed Lepingust taganemise tagajärjed sätestab VÕS § 189. Vastavalt VÕS § 189 lg 1 lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Vastavalt VÕS § 189 lg 2 p 1 tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui: tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises; /---/. Vastavalt VÕS § 189 lg 3 kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Seega peavad kostjad tagastama lepingu alusel saadud ettemaksu ja muud summad. Hageja aga peab hüvitama tehtud tööde maksumuse vastavalt lepingus kokkulepitud hinnale. Seejuures tuleb arvestada, et juhul, kui tööd ei vasta lepingutingimustele, siis ei saa neil olla ka lepingus kokkulepitud väärtust ning juhul kui arvestades hageja eesmärke ja huvisid, puudub neil hageja jaoks reaalne väärtus, siis ei tule hagejal seda ka hüvitada. Vaidlust ei ole selles, et kostjad on saanud lepingu alusel tööraha 7700 krooni, mis kuulub tagastamisele vastavalt VÕS § 189 lg 1. Kostja seletustest nähtub, et lepingust taganemise ajaks olid kostjad teinud järgmised tööd: seinte lammutamine, paigaldatud küprokile karkass, san.tehnilised tööd, seinte tasandamine, plaatide paigaldamine, elektritööde ettevalmistuste tegemine. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kipsplaatide paigaldamine, plaatimine ja sellega kaasnev oli tehtud nii ebakvaliteetselt, et see ei vastanud keskmisele kvaliteedile ega lepingus kokku lepitule, seega ei saa nende eest nõuda ka lepingus kokkulepitud tasu. Arvestades hageja kavatsusi korteri suhtes ja seda, et lepingus soovis hageja saada tavapärase kvaliteediga remonti, puudub nii ebakvaliteetsetel töödel hageja jaoks väärtus ning võib arvata, et ebakvaliteetne remont ei tõsta ka korteri turuväärtust, seetõttu ei pea hageja hüvitama kostjatele ebakvaliteetsete tööde maksumust.

Vaidlust ei ole selles, et kostjad on teostanud seinte lammutamise. Kostjate hinnakirjast 06. juunil 2005 nähtub, et lammutustöö väärtuseks hinnati lepingus 1000 krooni, lammutustööde kvaliteedi osas pretensioone ei ole ning selle summa peab hageja kostjatele hüvitama. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostjad on teinud elektritööde ettevalmistustöid lepingule vastava kvaliteediga ja pretensioonid kostjatele ei ole selles osas põhjendatud. Kostjate hinnakirjast 06. juunil 2005 nähtub, et selle töö väärtuseks hinnati lepingus 2880 krooni, ning selle summa peab hageja kostjatele hüvitama. Kokku tuleb hagejal kostjatele tasuda 3880 krooni ja kostjatel hagejale kokku 7700 krooni, seega pärast kohustuste tasaarvestamist tuleb kostjatel tasuda hagejale 3820 krooni. Materiaalse kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist /--/. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama § lg 5 sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Sama § lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, /---/, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kahjuhüvitise suurus peab seega vastama tegelikule kahjule ning hüvitise saamisel ei tohi hageja osutuda varasemast rikastunumaks. Hageja on palunud välja mõista ehitusmaterjalide rikkumisega tekitatud kahju 4559,4 krooni. Kohus leiab, et kahjunõue on põhjendatud osaliselt. Tuleb eeldada, et kasutatud keraamilisi ja kipsplaate on pärast ebakvaliteetset paigaldust võimalik uuesti kasutada ja neid paigaldada kvaliteetselt, seega oleks hageja lisaks raha kulutamisele pidanud tõendama, et neid materjale enam uuesti kasutada ei ole võimalik. Hageja seda tõendanud ei ole, mistõttu tuleb lugeda, et hagejal selles osas kahju tekkinud ei ole ning nende summade väljamõistmisel osutuks hageja rikastunuks. Kuna elektritööde ettevalmistustööd olid tehtud nõuetekohaselt, siis ei tekkinud hagejal kahju kulutatud kaabli näol. Uuesti ei saa kasutada eeldatavasti plaatimissegusid ja tsemendisegu kokku väärtusega 270+195+625+220=1310 krooni. Nimetatud summa mõistab kohus kahjuhüvitisena välja. Kommunaalmaksed Hageja hagiavalduses märgib, et seoses remondi venimisega oli hageja sunnitud elama 2005.a veebruarist kuni augustini oma ema juures ja alates septembrist üüris ta korteri ning pidi kogu remondi aja tasuma ka oma korteri makseid. Septembriks 2005.a oli hageja tasunud makseid summas 2791,43 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pole kohtule esitanud üürilepingut korteri üürimise kohta alates septembrist 2005.a ega tõendanud, et ta pidi kandma lisakulutusi kommunaalmaksete osas oma ema juures elamise ajal. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning

saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. kahjuna välja mõista ka kommunaalmaksed. Seega olenemata sellest, kas hageja elas korteris või mitte ei oma tähtsust asjas, kuna korteriomanikuna pidi ta kommunaalmaksete eest ikkagi tasuma. Tõendamiskoormise osas kehtib kahju hüvitamise nõude puhul üldreeglina põhimõte, et kahjustatud isik peab tõendama võlgnikupoolset kohustuste rikkumist, kahju olemasolu suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekitamise vahel. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud kommunaalmaksete tekkimise põhjusliku seost kohustuse rikkumise ja kahju tekitamise vahel. Mittevaraline kahju VÕS § 134 lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Hageja mittevaraline kahju seisneb hagiavalduse kohaselt selles, et kostjad on tekitanud hagejale moraalset kahju. Seoses korteri ebakvaliteetse ja mitteõigeaegse remondiga ei saanud hageja pikaajaliselt elada oma kodus, ta pidi elama mujal ning ta ei saanud elada oma isiklikku elu. Ebakvaliteetse töö üle pidi ta vaidlema kostjatega, uskudes nende tühje lubadusi. Kõik see tekitas hagejas stressi ja kannatusi ning selle tagajärjel halvenes hageja tervis. Hageja hindab talle tekitatud moraalse kahju suuruseks 10 000 krooni. Hageja pole kohtule tõendanud, et mittevaralise kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kohustuse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et tulenevalt VÕS § 134 lg 1 ei saanud kostjad ette näha ega pidanud ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumine oleks võinud põhjustada hageja mittevaralist kahju, samuti pole väidetavalt kahjustada saanud isik (hageja) seda kohtule tõendanud ning kohus ei pea vajalikuks pikemalt põhjendada mittevaralise kahju väljamõistmata jätmist. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 11. november 2005. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjatele aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hageja palus välja mõista 25 051,43 krooni, kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 5130 krooni, seega rahuldab kohus tulenevalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamisega võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega kostjatelt hageja kasuks kohtukulud summas 20,4 % hagisummast. Hageja kohtukuludeks on eksperditasu 1180 krooni, millest 20,4 % on 240,72 krooni., mis kuulub kostjatel solidaarselt hageja kasuks välja mõistmisele.