lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-22289/11

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 17.05.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-06-22289/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.05.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2029
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 2ViivisLE § 123TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuVÕS § 1057Mootorsõiduki valdaja vastutusVÕS § 127Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-06-22289/4Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja13.02.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2007, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-22289

Tsiviilasi

T. V hagi OÜ E.P vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.02.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ E.P apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

08.05.2007, avalik kohtuistung Hageja T. V, esindaja adv. Kristina Suvalova Kostja OÜ E.P, esindaja adv. Karmo Kalk

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 13.02.2007 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kõik menetluskulud kannab kostja OÜ E.P. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused

1.T. V palus OÜ-lt E.P välja mõista kahjuhüvitise 26 000 krooni, kuni 01.10.2006 viivise 1887,17 krooni ja alates 01.10.2006 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
VÕS § 139 lg 1Kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel
2.
Hagiavalduse kohaselt toimus 09.12.2005 kell 16.15 X külas X tee xx asuval ladude ja tööstusettevõtete vahelisel asfalteeritud platsil liiklusõnnetus. Kostjale kuuluv tõstuk laadis furgoonilt taarat ning mahalaetavast furgoonist möödasõidul kukkus tõstukil olnud taara hagejale kuulnud sõiduauto Opel Omega katusele ja kapotile, millega tekitati hagejale varaline kahju. Tõstukit juhtis õnnetuse toimumise hetkel kostja töötaja E. B. Hageja juhtis oma sõiduautot lubatud kiirusega ja vastavalt teeoludele. Furgoonist möödumise hetkel oli furgooni ja sõiduauto külgvahe piisav - 1,5 m. Hageja pidi hoidma ohutut külgvahet ka sõidutee teisel poolel ladustatud objektidega. Sõidutee laius on kokku umbes 4-5 m. Hagejal ei olnud võimalik kahju tekkimist ära hoida. Kostja võttis 06.01.2006 kahju tekitamise omaks, kuid keeldus hüvitise

maksmisest. Sõiduki turuväärtuseks kahju tekkimise hetkel oli 35 000 krooni. OÜ H. A kalkulatsiooni kohaselt oleks remont maksnud 25 655 krooni. Kuna remont ei olnud majanduslikult otstarbekas ning kostja ei teinud muid ettepanekuid, müüs hageja sõiduki OÜ-le A.J.V lammutamiseks 9000 krooni eest. Hagejale tekitatud kahju suuruseks on 26 000 krooni. Kindlustusandja keeldus hüvitise maksmisest kohustusliku liikluskindlustuse raames, kuna tõstuk ei kuulu kindlustamisele.

3.Kostja majandustegevuseks on taara käitlemine ning taara mahalaadimine tõstuki abil on suurema ohu allikas. X tee xx asuv plats on ette nähtud sõidukite liiklemiseks. Kostja töötaja rikkus tõstuki käitlemise ja kauba mahalaadimise ohutusreegleid. Kostja vastutab kahju tekitamise eest suurema ohu allika valdajana sõltumata süüst. Kahju tekkimine on põhjuslikus seoses taara kukkumisega. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. X tee xx on kinnine territoorium, millel kostja on rakendanud kiirusepiiranguid pääslasse paigutatud liikluskorraldusvahenditega. Territooriumile sisenevatele sõidukijuhtidele on sel alal laadimistööde pidev toimumine üldiselt teadaolev asjaolu. Sõiduradu ei ole territooriumile maha märgitud. Hageja täidab oma tööülesandeid samal territooriumil, ta oli neist asjaoludest teadlik ning oleks pidanud laadimistööde teostamise tsoonis liikudes sellega arvestama. Sündmuse toimumise põhjuseks oli eelkõige hagejapoolne liiklusoludega mittearvestamine. Hageja liikumiskiirus ületas tunduvalt territooriumil lubatud maksimaalset kiirust ning hageja ei järginud liikluseeskirja (LE) § 130 nõudeid ohutu külgvahe hoidmise kohta. Hageja liikus vahetult tõstuki töötsoonis ning laetava veoki suhtes sellist külgvahet hoides, et tõstuki juht teda ei näinud ega saanudki näha. Liikudes piki laetava veoki külge üksnes 1,5 m külgvahega, takistas hageja laadimistegevust. Hageja valis tahtlikult liikumistrajektoori, mis oli asjaolusid arvestades ebamõistlik. VÕS § 1057 p 3 kohaselt ei vastuta mootorsõiduki valdaja kahju eest, kui selle kahju põhjustas kannatanu tahtlik tegevus. Hageja sõiduki tegelikuks väärtuseks pidas kostja 12 000 krooni. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Kohus rahuldas hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitamiseks põhivõla 26 000 krooni, viivise perioodi 06.01.-01.10.2006 eest 1781,50 krooni, perioodi 01.10.31.12.2006 eest 0,027% põhivõlgnevuselt päevas ning alates 01.01.2007 kuni kohtuotsuse täitmiseni 0,029% põhivõlgnevuselt päevas.
6.Kuna nii hageja kui kostja juhtisid mootorsõidukit, tuleb kohtul tsiviilvastutuse kindlaks määramiseks hinnata kummagi suurema ohu allika valdaja süü suurust kahju tekitamisel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejale kuuluv sõiduauto sai 09.12.2005 toimunud sündmuse tõttu kahjustada. Kohus luges Eesti Konjunktuuriinstituut AS teatega tõendatuks, et Opel Omega GL 1995. a ehitusaasta turuväärtus 2005. a detsembris oli keskmiselt 40 100 krooni. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 5 ja OÜ A. J.V 13.01.2006 teatest arvestas kohus sõiduki müügihinnast maha lammutamisel saadud 9000 krooni. Hagejal oleks õigus nõuda kahju hüvitamiseks 31 100 krooni. Kuna kohus ei saa mõista hagi rahuldamisel kostjalt välja suuremat summat, kui hageja on taotlenud, on hagejal tekkinud kahju suuruseks 26 000 krooni. Kohus leidis, et taastusremondi tegemine ei olnud hageja jaoks majanduslikult mõistlik. VÕS § 132 lg 3 alusel tuleb hüvitise arvestamise aluseks võtta sõiduki taastusremondi eelne maksumus, mitte remondi maksumus. Ebaõige on kostja seisukoht, et kui hageja soovis nõudeid esitada, oleks ta pidanud järgima LE §-de

226 ja 227 nõudeid. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude VÕS-i alusel. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja oleks pidanud õnnetusest teatama politseile, ei kõrvalda politseile teatamata jätmine õnnetuse tsiviilõiguslikku tagajärge. Tegemist on kahe suurema ohu allikaga ning politsei sündmuskohale kutsumise tagajärjel võib hagejal olla tõend, et toimunud õnnetuses on süüdi kostja. Kuna politseid ei kutsutud, peab hageja tõendama õnnetuse toimumise asjaolusid. Asjakohatu on kostja viide kahju suuruse kindlaks tegemise võimatusele, kuna hageja on lasknud auto lammutada. Hagejale anti auto lammutusse viimise kohta tõend 13.01.2006. OÜ P (hageja tööandja) esitas kostjale kahju hüvitamiseks avalduse 20.12.2005. Kui kostja ei tunnistanud kahju hageja poolt nimetatud summas, oleks ta pidanud auto üle vaatama. Kostjal oli piisavalt aega selleks, et tutvuda hageja sõiduautole tekitatud kahjustustega.

7.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja sõiduautole tekkis kahju kostja tõstukilt taara kukkumise tagajärjel, tõstuk kuulus kostjale ning õnnetuse hetkel juhtis seda kostja töötaja. Tulenevalt VÕS §-st 1054 vastutab tööandja oma töötaja poolt tekitatud kahju eest. Põhjuslik seos on tõendatud ka E. B seletuskirjaga tootmistsehhi juhatajale.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et asfalteeritud platsil, kus õnnetus toimus, ei ole sõiduridasid maha märgitud, ning et hageja sõiduk möödus laaditavast furgoonist, hoides külgvahet 1,5 m. Hageja seletuste kohaselt sõitis ta taara ja tõstuki vahelt läbi, kusjuures läbipääs oli umbes 5 meetrit lai. Hageja on vande all andnud ütlused, et ta valis sellise trajektoori, et tal jäi autost mõlemale poole võrdne kaugus. Kui hageja hakkas veoautost mööda sõitma, siis paremal pool umbes 1,5 meetri kauguselt olid ladustatud taarakuhjad. Kostja ei tõendanud, et hageja vande all antud seletus veoauto, taarakuhjade ja hageja sõiduki asukoha kohta oleksid ebaõiged. Hageja pidi liikluseeskirja kohaselt hoidma piisavat külgvahet ka temast teisele poole jäänud taarakuhjadega. Tõstukit hageja ei näinud. Kohus leidis, et hageja ei pidanud eeldama, et ladustatud taarakuhjad on ohutumad kui veoauto, mille taga toimus laadimine. Seega ei olnud hagejal põhjust ka valida trajektoori, mis jätaks sõiduki ja ladustatud taarakastide vahele vähem kui 1,5 m külgvahet. Hageja vande all antud ütluste kohaselt sõitis ta kiirusega alla 10 km/h. Kostja ei tõendanud millegagi oma väidet, et platsil on rakendatud kiirusepiiranguid pääslasse paigutatud liikluskorraldusvahenditega. Tõstukijuhi E. B seletuskirja kohaselt ta pidurdas hageja autot märgates ning kuna oli kiilasjää ja tuul, hakkasid kastid liikuma ja kukkusid sõiduauto peale. Eeltoodu alusel ei olnud kohtul põhjust asuda seisukohale, et õnnetuse põhjustas kasvõi osaliselt hageja poolt vale trajektoori või sõidukiiruse valik. Kohus leidis, et jättes mõlemale poole sõiduautot külgvaheks 1,5 m ning sõites kiirusega alla 10 km/h, tegi hageja kõik endast oleneva, et veoauto ja taarakastide vahelt möödumine oleks võimalikult ohutu. Õnnetuse toimumises on süüdi kostja juures töötanud tõstukijuht, kelle tegevuse eest kostja vastutab. Kahju hüvitamise aluseks ei ole asjaolu, et hageja auto jätkas pärast õnnetust liikumist, mistõttu terve auto külg sai kahjustada. Hageja seletas, et kuna ta ei teadnud, mida oodata, peatus ta hetkeks ning jätkas liikumist õnnetuspaigast eemale. Kohus pidas hageja käitumist mõistlikuks. Hageja ei pidanud aru saama, kas õnnetus piirdub juba kukkunud taaraga või on näiteks terve tõstuk tasakaalu kaotanud. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hagejale tekitatud kahju tuleb hüvitada täies ulatuses hageja poolt nõutud summas 26 000 krooni.
9.Kuna kostjal on tekkinud hagejale kahju hüvitamise kohustus, on hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 kohaselt kostjalt ka viivise tasumist. Kostja sai hiljemalt 06.01.2006 teada, et

hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist ning tulenevalt VÕS § 113 lg 2 arvestatakse sellest hetkest ka viivist. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

10.Kostja palus kohtuotsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt tuleb kahju tekkimise põhjusi ning põhjuslikku seost poolte tegevuse ja saabunud tagajärje vahel antud vaidluse lahendamisel käsitleda ka kehtivate liiklusnormide aspektist. Kohus ei põhjendanud piisavalt, mis motiivil liiklusseaduse ja liikluseeskirja nõuded ei kuulu antud asjas kohaldamisele. Kohus peab lähtuma kehtivast õigusest kogumis, mitte üksnes hageja esitatavast nõude alusest. Ka üksnes VÕS-i sätetest lähtuvalt on põhjusliku seose selgitamine vajalik. Kohus ei põhjendanud, kuidas on tuvastatud põhjuslik seos laaduri tegevuse ja saabunud tagajärje ning selle ulatuse vahel. Hageja valis igasuguse mõistliku põhjenduseta mittesobiva liikumistrajektoori ning ta ei olnud suuteline valitud trajektoori ja kiiruse juures täitma LE § 123 nõudeid. Kohus tsiteeris seda normi, kuid ei teinud sellest antud sündmusele kohaseid järeldusi.
11.Hageja on kinnitanud, et ta sai aru laadimistööde toimumisest ja sellega kaasnevatest riskidest. Keskmise isiku mõistliku ja ootuspärase tegevusega analoogses olukorras ega heauskse käitumisega ei ole kooskõlas kohtu seisukoht, et hagejal ei olnud põhjust hoida suuremat külgvahet veokiga, millele teostati laadimistöid. Kostja ei nõustu ka kohtu järeldusega, et hageja tegevusel sündmuses puudub igasugune põhjuslik seos tekkinud kahjuga. Sündmus toimus ja kahju tekkis seisvalt tõstukilt kukkunud kastide ning hageja poolt juhitud sõiduki vahel. Kahju suurenes oluliselt seetõttu, et juht jätkas pärast kastide autole kukkumist liikumist. Tegemist on hageja poolt kinnitatud faktiga. Hageja poolt valitud liikumistrajektooril ja kiirusel on oluline osa kahju tekkimises. Hageja hävitas sõiduki, mille järgi oleks vastavat kahju ulatust võinud kindlaks määrata. Sõiduki hävitamise ajal oli hageja teadlik sellest, et kostja talle kahju ei hüvita. Seega ei ole võimalik kahju tegeliku suuruse osas seisukohta võtta. Kohus on aga seda põhjendamatult teinud. Alusetu on kohtu järeldus, et kostja pidi kahju hindama vastavalt OÜ P pretensioonile. OÜ P ei oma kahju tekkimisega mingit seost. VÕS § 1057 p 3 kohaselt ei vastuta mootorsõiduki valdaja kahju eest, kui selle põhjustas kannatanu tahtlik tegevus. VÕS § 139 lg 1 kohaselt vähendatakse hüvitist vastavas ulatuses, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isiku tegevuse tagajärjel. Kohus ei põhjendanud, miks vastutab kahju eest, mille tekkimisel on hagejal tahtlik ja oluline roll, reservatsioonideta kostja. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
13.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebuses kordab kostja põhiliselt esimese astme kohtule esitatud väiteid. Maakohus on neile piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja vastutab suurema ohu allika valdajana VÕS §-de 1056 ja 1057 järgi hagejale tekkinud kahju eest. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsus TsMS § 438 lg-s 1 sätestatule, mille kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kuna TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, ei pidanud maakohus otsuses põhjendama, miks ta kõiki poolte viidatud õigusnorme ei kohaldanud. Apellatsioonkaebuse sellekohased etteheited ei ole põhjendatud.
15.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus tuvastanud põhjuslikku seost hagejal kahju tekkimise ja kostja käitumise vahel. Maakohus kontrollis kõikide kahju hüvitamise eelduste, sh põhjusliku seose olemasolu, käsitades seda küsimust otsuse lk 4 p-s 2. Muu hulgas andis maakohus otsuse tegemisel hinnangu hageja tegevusele, sh tema valitud sõidutrajektoorile ja sõidukiirusele ning asjaolule, et hageja auto jätkas pärast õnnetust liikumist. Maakohus ei tuvastanud hagejale kahju tekkimist tema enda tahtliku tegevuse tõttu, mis välistaks VÕS § 1057 p 3 järgi kostja vastutuse. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja tegevus ei põhjustanud kahju tekkimist ega suurendanud selle ulatust.
16.Nõustuda ei saa ka apellatsioonkaebuse väitega, nagu ei oleks võimalik kahju suurust kindlaks teha. Kohus on otsuses põhjendanud, milliste tõendite alusel ta hagejale tekkinud kahju suuruse kindlaks tegi. Selleks tõendiks ei olnud OÜ P pretensioon, nagu kostja ekslikult kohtuotsusest välja luges.
17.Asjaolu, et kostja kohtu hinnangute ja järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohus oleks jätnud asja lahendamiseks olulised asjaolud tuvastamata ja neile hinnangu andmata, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab.
18.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus, puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks.
19.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostja.

T.Kollom

Mare Merimaa

A.Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja