Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

xxx esitas xxx vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 26 000 krooni, kuni 01.10.2006.a viivis 1 887.17 krooni ja alates 01.10.2006.a viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni. Hagiavalduse ja hageja seletuste kohaselt toimus 09.12.2005.a kell 16.15 xxx asuval ladude ja tööstusettevõtete vahelisel asfalteeritud platsil liiklusõnnetus. Kostjale kuuluv tõstuk laadis furgoonilt taarat. Hagejal oli oma töökohta jõudmiseks vaja furgoonist mööda sõita. Hageja pidi sõitma tõstuki ja teisele poole läbisõitu ladustatud taara vahelt, vahe oli umbes 5 meetrit. Mahalaetavast furgoonist möödasõidul kukkus tõstukil olnud taara hagejale kuulnud sõiduauto xxx katusele ja kapotile. Hagejale tekitati sellega varaline kahju. Tõstukit juhtis õnnetuse toimumise hetkel kostja töötaja xxx. Hageja juhtis oma sõiduautot lubatud kiirusega ja vastavalt teeoludele. Furgoonist möödumise hetkel oli furgooni ja sõiduauto külgvahe piisav 1.5 m. Hageja pidi hoidma ohutut külgvahet ka sõidutee teisel poolel ladustatud objektidega. Sõidutee laius on kokku umbes 45 m, hagejal ei olnud võimalik kahju tekkimist ära hoida. Hageja esitas 20.12.2005.a kostjale pretensiooni kahju hüvitamiseks. Kostja võttis 06.01.2006.a sündmuse ja kahju tekitamise omaks, kuid keeldus hüvitise maksmisest. Hageja esitas 07.02.2006.a korduva pretensiooni, kostja leidis, et pretensioon on põhjendamatu. Kahju hüvitamise põhimõtte kohaselt tuleb kahjustatud sõiduki maksumus kindlaks määrata liiklusõnnetuse toimumise aja seisuga. Eesti Konjunktuuriinstituut AS tõendi kohaselt oli hageja sõiduki keskmine turuväärtus 40 100 krooni. Hageja hindab oma sõiduki turuväärtuseks kahju tekkimise hetkel 35 000 krooni. OÜ Hiteh Autoteenindus kalkulatsiooni kohaselt oleks remont maksnud 25 655 krooni. Kuna remont ei olnud majanduslikult põhjendatud ning kostja ei teinud muid ettepanekuid, müüs hageja sõiduki OÜ-le AAB Järve Varuosad lammutamiseks 9 000 krooni eest. Hagejale tekitatud kahju suuruseks oli 26 000 krooni. Kindlustusandja keeldus hüvitise tasumisest kohustusliku liikluskindlustuse raames, kuna tõstuk ei kuulu kindlustamisele. Kostja majandustegevuseks on taara käitlemine ning taara mahalaadimine tõstuki abil on suurema ohu allikas. Nuudi tee 20 asuv plats on ette nähtud sõidukite liiklemiseks, sõiduki liiklemine seal on lubatud. Kostja töötaja rikkus tõstuki käitlemise ja kauba mahalaadimise ohutusreegleid ega hoidnud kauba kukkumist ära. Kostja vastutab kahju eest suurema ohu allika valdajana sõltumata süüst, kahju on põhjuslikus seoses taara kukkumisega. Kahju hüvitamise kohustus muutus sissenõutavaks 06.01.2006.a, mil kostja vastas hageja pretensioonile. TsMS § 461 lg 4 ja TMS § 56 lg 3 alusel nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses alates 06.01.2006.a kuni kohtulahendi täitmiseni. Seisuga 01.10.2006.a on viivise suurus 1887.17 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

OÜ Eesti Pandipakend vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on xxx kinnine, valvatav territoorium, millel kostja on rakendanud kiirusepiiranguid pääslasse paigutatud liikluskorraldusvahenditega. Territooriumile sisenevate liiklusvahendite juhtidele on laadimistööde pidev toimumine xxx territooriumil üldiselt teadaolev asjaolu. Sõiduradu ei ole territooriumil maha märgitud. Hageja täidab oma tööülesandeid tavapäraselt samal territooriumil, oli neist asjaoludest teadlik ning oleks pidanud laadimistööde teostamise tsoonis liikudes sellega arvestama. Kostja leidis kohtuistungil, et vaidlust ei ole selles, et see on ainuke tee, kust hageja saab oma töökoha juurde. Sündmuse toimumise põhjuseks oli eelkõige hageja poolne liiklusoludega mittearvestamine. Hageja liikumiskiirus ületas sündmuse toimumise ajal tunduvalt territooriumil lubatud maksimaalset kiirust ning hageja ei järginud LE § 130 nõudeid ohutu külgvahe hoidmise kohta. Seega on hageja kahju

tekkimises süüdi. Hageja kulges vahetult tõstuki töötsoonis ning laetava veoki suhtes sellist külgvahet hoides, et tõstuki juht teda ei näinud ega saanudki näha. Liikudes piki laetava veoki külge üksnes 1.5 m külgvahega takistas hageja laadimistegevust. Hageja valis tahtlikult liikumistrajektoori, mis oli asjaolusid arvestades ebamõistlik. VÕS § 1057 p 3 kohaselt ei vastuta mootorsõiduki valdaja kahju eest, kui selle kahju põhjustas kannatanu tahtlik tegevus. Piisava külgvahe puudumine ja ebaõige sõidukiiruse valik on tõendatud sellega, et remondipakkumise kohaselt sai vigastada terve xxx vasak külg ja vastavalt tehnilisele passile on xxx pikkus 4.787 m. Seega on selge, et kui tõstuk peatus ning kastid maha kukkusid, hageja sõiduk liikus. Tõstuk peatus, tehes enda poolt kõik õnnetuse ärahoidmiseks. Hageja juhitud sõiduk liikus maha kukkunud kaste puutudes vähemalt terve autopikkuse võrra. Puudub seos sõidukijuhi tegevuse ja saabunud tagajärje vahel. Hageja rikkus LE § 2 lg 1; 47 lg 5; 123; 130; 226 p 3; 227 nõudeid. Hageja ei teatanud õnnetusest politseile ja seega puudub liiklusõnnetuse skeem, mis võimaldaks kindlaks teha sündmuse tegelikke asjaolusid. Kuna kohapeal oldi kahju tekkimise asjaoludest ühel meelel ning kostjal kahju ei tekkinud, ei olnud kostjal kohustust politseid informeerida. Kui hageja soovis nõudeid esitada, oleks ta pidanud järgima LE § 226; 227 nõudeid. Sõltumata süüst ei ole võimalik määrata hageja sõidukile tekkinud kahju tegelikku suurust, kuna hageja on hävitanud kahjustatud sõiduki enne hagi kohtusse esitamist. Hageja ei ole esitanud asjakohast tõendit tekitatud kahju suuruse kohta. Hageja ei ole tõendanud oma sõiduki väärtust. Müügipakkumiste kohaselt on xxx turuväärtus 11 000–15 000 krooni, kostja hindab hageja sõiduki tegelikult väärtuseks umbes 12 000 krooni.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Sõiduki xxx registreerimistunnistuse kohaselt kuulus xxx 1995. a xxx (tl 9). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 09.12.2005.a kell 16.15 laadis kostjale kuuluv tõstuk xxx asuval platsil furgoonilt taarat. Hageja sõitis umbes 1.5 m laiust külgvahet hoides laaditavast furgoonist mööda ning möödasõidul kukkus tõstukil olnud taara hagejale kuulnud xxx katusele ja kapotile. Tõstukit juhtis õnnetuse toimumise hetkel kostja töötaja xxx. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude VÕS § 1057 alusel suurema ohu allika valdaja vastu. Tulenevalt VÕS § 1056 lg 2 ja § 1057 on mootorsõiduki (s.t nii sõiduauto kui tõstuki) puhul tegemist suurema ohu allikaga. VÕS § 1057 kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, välja arvatud samas paragrahvis ette nähtud juhud. Kahju hüvitamise eeldused on järgmised: 1. hagejal kahju tekkimine; 2. põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja käitumise vahel. 3. Suurema ohu allika valdaja vastutab varalise kahju tekitamise eest olenemata enda süüst. Kuna nii hageja kui kostja juhtisid mootorsõidukit, tuleb kohtul Riigikohtu 13.04.2005.a. otsuse nr 3-2-1-26-05 ja 10.09.2004.a. otsuse nr 3-2-1-81-04 kohaselt tsiviilvastutuse kindlaks määramiseks hinnata kummagi suurema ohu allika valdaja süü suurust kahju tekitamisel. Kohus peab, hinnates suurema ohu allika poolt tekitatud kahju, hindama kahju saaja enda käitumist ja põhjendama seda. 4. Hageja on esitanud kostjalt viiviste väljamõistmise nõude.

kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Hüvitatava kahju suurus on võimalik määratleda taastusremondi eelmaksumuse alusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.09.2004.a. otsus nr 3-2-1-81-04). Kohus loeb Eesti Konjunktuuriinstituut AS teatega tõendatuks, et xxx 1995. a ehitusaasta turuväärtus 2005. a detsembris oli keskmiselt 40 100 krooni (tl 38). Kostja on esitanud väljavõtte internetileheküljelt auto24.ee, milles on toodud viie xxx müügihinnad vahemikus 11 00015 000 krooni (tl 35). Kohus ei arvesta kostja esitatud hindadega, kuna tegemist on 1993.a sõidukite müügipakkumistega. Sõiduki taastusremondi eelseks maksumuseks saab võtta konjunktuuriinstituudi esitatud hinna. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. OÜ AAB Järve Varuosad 13.01.2006.a teate kohaselt loovutati xxx lammutamiseks (tl 13). Seega arvestab kohus sõiduki müügihinnast maha lammutamisel saadud summa 9000 krooni. Hagejal oleks õigus nõuda kahju hüvitamiseks 31 100 krooni. Kuna kohus ei saa mõista hagi rahuldamisel kostjalt välja suuremat summat, kui hageja on taotlenud, on hagejal tekkinud kahju suuruseks 26 000 krooni. OÜ Hiteh Autoteenindus on teinud 12.12.2005.a pakkumine xxx remondiks remondihinnaga 25 655 krooni (tl 12). Arvestades hageja poolt nimetatud kahju suurust 26 000 krooni ning sõiduki taastusremondi maksumust 25 655 krooni leiab kohus, et sõiduautole taastusremondi tegemine ei olnud hageja jaoks majanduslikult mõistlik. Nii suures ulatuses sõiduautole remondi tegemisel ei ole auto seisukord sama mis enne kahjustuste tekkimist ning ei ole täidetud VÕS § 127 lg 1 sätestatud eesmärk. Kohus leiab, et asja parandamine oli asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas ning VÕS § 132 lg 3 alusel tuleb hüvitise arvestamise aluseks võtta sõiduki taastusremondi eelne maksumus, mitte remondi maksumus. Ebaõige on kostja seisukoht, et kui hageja soovis nõudeid esitada, oleks ta pidanud järgima LE §-de 226 ja 227 nõudeid. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude võlaõigusseaduse alusel. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja oleks pidanud õnnetusest teatama politseile, ei kõrvalda politseile teatamata jätmine õnnetuse tsiviilõiguslikku tagajärge. Tegemist on kahe suurema ohu allikaga ning politsei sündmuskohale kutsumise tagajärjel võib hagejal olla tõend, et toimunud õnnetuses on süüdi kostja. Kuna politseid ei kutsutud, peab hageja tõendama õnnetuse toimumise asjaolusid. Asjakohatu on kostja viide kahju suuruse kindlaks tegemise võimatusele, kuna hageja on lasknud auto lammutada. Hagejale anti auto lammutusse viimise kohta tõend 13.01.2006.a. OÜ Primedor (hageja tööandja) esitas kostjale kahju hüvitamiseks avalduse 20.12.2005.a. Kohus leiab, et kui kostja ei tunnista kahju hageja poolt nimetatud summas, oleks kostja pidanud auto üle vaatama. Kostjal oli piisavalt aega selleks, et tutvuda hageja sõiduautole tekitatud kahjustustega.

hageja sõiduk möödus laaditavast furgoonist, hoides külgvahet 1.5 m. Hageja leidis, et see külgvahe oli piisav, kuna hageja pidi ohutut külgvahet hoidma ka autost teisele poole ladustatud asjadega. Kostja leidis, et külgvahe oli ebapiisav, hageja valis ebamõistliku liikumistrajektoori ning sõidukiiruse. LE § 130 sätestab, et sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet. Hageja seletuste kohaselt sõitis ta läbi taara ja tõstuki vahelt, mis oli umbes 5 meetrit. Hageja on vande all andnud ütlused, et ta valis sellise trajektoori, et tal jäi autost mõlemale poole võrdne kaugus. Kui hageja hakkas veoautost mööda sõitma, siis paremal pool umbes 1.5 meetri kauguselt olid ladustatud taarakuhjad. Kostja ei ole tõendanud, et hageja vande all antud seletus veoauto, taarakuhjade ja hageja sõiduki asukoha kohta oleksid ebaõiged. Hageja pidi liikluseeskirja kohaselt hoidma piisavat külgvahet ka temast teisele poole jäänud taarakuhjadega. Tõstukit hageja ei näinud. Kohus leiab, et hageja ei pidanud eeldama, et ladustatud taarakuhjad on ohutumad kui veoauto, mille taga toimus laadimine. Seega ei olnud hagejal põhjust ka valida trajektoori, mis jätaks sõiduki ja ladustatud taarakastide vahele vähem kui 1.5 m külgvahet. LE § 123 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Hageja vande all antud ütluste kohaselt sõitis ta kiirusega alla 10 km/h. Kostja on seletanud, et platsil on rakendatud kiirusepiiranguid pääslasse paigutatud liikluskorraldusvahenditega. Kostja ei ole oma väidet millegagi tõendanud ning poole ega tema esindaja ütlus ei ole tõend. Tõstuki juht xxx kirjutas tootmistsehhi juhatajale seletuskirja, mille kohaselt hageja autot märgates tõstuki juht pidurdas. Kuna oli kiilasjää ja tuul, hakkasid kastid liikuma ja kukkusid sõiduautole peale (tl 33, 34). Eeltoodu alusel ei ole kohtul põhjust asuda seisukohale, et õnnetuse põhjustas kasvõi osaliselt hageja poolt vale trajektoori või sõidukiiruse valik. xxx seletuskirja kohaselt hakkasid kastid tõstukil liikuma seetõttu, et tõstukijuht pidurdas (tl 33, 34). Kohus leiab, et jättes mõlemale poole sõiduautot külgvaheks 1.5 m ning sõites kiirusega alla 10 km/h tegi hageja kõik endast oleneva, et laaditava veoauto ja taarakastide vahelt möödumine oleks võimalikult ohutu. Õnnetuse toimumises on süüdi kostja juures töötanud tõstukijuht, kelle tegevuse eest kostja vastutab. Kahju hüvitamise aluseks ei ole asjaolu, et hageja auto jätkas pärast õnnetust liikumist, mistõttu terve auto külg sai kahjustada. Hageja seletas, et kuna ta ei teadnud, mida oodata, peatus ta hetkeks ning jätkas liikumist õnnetuspaigast eemale. Kohus peab hageja käitumist mõistlikuks. Hageja ei pidanud aru saama, kas õnnetus piirdub juba kukkunud taaraga, või on näiteks terve tõstuk tasakaalu kaotanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejale tekitatud kahju tuleb hüvitada täies ulatuses hageja poolt nõutud summas 26 000 krooni.

kostja hagejale kahju hüvitamise kohustuse (tl 15). Seega sai kostja hiljemalt 06.01.2006.a teada, et hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist ning tulenevalt VÕS § 113 lg 2 arvestatakse sellest hetkest ka viivist. VÕS § 113 lg 1; 94 kohaselt arvestatakse viivist järgnevalt: 06.01.2006.a kuni 30.06.2006.a on intress 9.25% aastas ehk 0.025% päevas; 01.07.2006.a kuni 31.12.2006.a on intress 9.75% aastas ehk 0.027% päevas; alates 01.01.2007.a on intress 10.5% aastas ehk 0.029% päevas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivisena välja 06.01.2006.a kuni 30.06.2006.a eest 1137.50 krooni ja 01.07.2006.a kuni 01.10.2006.a eest 644 krooni, kokku 1781.50 krooni. Alates 01.10.2006.a kuni 31.12.2006.a mõistab kohus kostjalt viivistena välja 0.027 % päevas ja alates 01.01.2007.a kuni kohtuotsuse täitmiseni 0.029% päevas põhissummalt 26 000 kroonilt. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.