Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.05.2007a.Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-17410 (endine nr.2/29-24228/05)
Tsiviilasi
EV (H -ja T kaudu) hagi MP(T ),VK ja JK vastu 30 536.87 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja EV H -ja T kaudu Hageja esindaja Advokaadibüroo XXX OÜ (XXX) Kostja MP(T) isikukood XXX,tegelik elukoht teadmata Kostja VK/ik XXX elukoht XXX) Kostja JK (ik XXX,elukoht XXX)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
10.04.2007 a. avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja vandeadvokaat KA Kostja VK
Hagi rahuldada. Välja mõista MP(T ik.XXX),VK(ik XXX) ja JK(ik XXX) solidaarselt 30 536 (kolmkümmend tuhat viissada kolmkümmend kuus) krooni Eesti Vabariigi kasuks (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr.XXX SEB Eesti Ühispangas,selgituses märkida õppelaenulepingu number).
Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta MP(T),VKja JK kanda. Välja mõista solidaarselt MP(T),VKja JK hageja kohtukulude katteks 3650 krooni (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr.XXX SEB Eesti Ühispangas,viitenumber XXX,selgituses märkida õppelaenulepingu number).
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja menetluse käik Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja MP(T) . õppelaenu saamiseks AS-ga õppelaenulepingu nr.XXX.Lepingu alusel laenutas pank kostjale 30 000 krooni .Laenusaaja kohustus tasuma laenult pangale intressi 5 % aastas.Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks sõlmiti käenduslepingud VK ja JK. Kostja eksmatrikuleeriti XXX ning tal tekkis kohustus laenu tagasimaksmiseks.Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõudis pank ,tuginedes HaS § 36.2 lg.1hagejalt riigitagatise rakendamist 27 167.28 krooni ulatuses.Hageja nõudeõigus tekkis HaS § 36 .2 lg.2 alusel.Hageja palub võlasumma 27 167.28 krooni ja intressi summas 3369.59 krooni ,kokku 30 536 .87 krooni kostjatelt solidaarselt välja mõista. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu 2450 krooni ja õigusabikulude katteks 1200 krooni. Kostja MP(T) ei ole hagile vastanud ega kohtuistungile ilmunud.Kostja on kohtusse kutsutud Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja VKtunnistab hagi ja on nõus võlga tasuma . Kostja JK oma kirjalikus vastuses kohtule vaidleb hagile vastu ,väites,et VK allkiri käenduslepingul on võltsitud.MP(T) on teatanud talle kavatsusest koostada võla likvideerimiseks maksegraafik.Kostja kinnitab,et kasvatab üksi 6 aastast poega ja tema materiaalne olukord ei võimalda MP võlga tasuda. Kostja on kohtukutse kätte saanud,kohtuistungile ei ilmunud,mitteilmumisest ei teatanud. Kohtu põhjendused Kohus,kuulanud ära kostja VKseletuse ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega,leidis,et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidlust ei ole selles,et . on AS ja MP(T ) vahel sõlmitud õppelaenuleping nr.XXX,mille kohaselt on MP arvele kantud XXX 15 000 krooni ja XXX 15 000 krooni,kokku 30 000 krooni. Vaidlust ei ole ka selles,et 8.05.2001 a on sõlmitud nimetatud lepingust tekkivate nõuete tagamiseks õppelaenu käendusleping nr.XXX VKja 30.05.2001 a. käendusleping nr XXX JK.
Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele,mis on tekkinud enne 1 juulit 2002,kohaldatakse enne seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 tulenevalt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 207 lg.1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud,kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on hageja, tulenevalt Haridusseaduse § 36.2 lg 1, tasunud krediidiasutusele MP poolt tagasimaksmisele kuuluva summa. Sama seadusesätte lg.2,3 kohaselt on hagejal tekkinud nõudeõigus MP suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ja intressi ulatuses. Kostja VK tunnistab hagi,kinnitab,et on allkirjastanud käenduslepingu ja on nõus alustama võla tasumist oma pensionist.Kostja sõnul on MP tema lapselaps ,kes elab hetkel XXX ,on teadlik kohtuistungist ja nõus hakkama võlga osade kaupa tasuma. Kohus leiab,et hageja nõue kostjatelt põhivõla 27 167.28 krooni ja intressi 3 369.59 krooni ,kokku 30536 krooni saamiseks on põhjendatud ,tõendatud ja tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ,kohaldatakse enne 1.01.2006 a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg.1 kohaselt tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista riigilõiv summas 2450 krooni. TsMS § 61 lg.1.p.1 kohaselt poolele,kelle kasuks otsus tehti ,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks hageja õigusabikulude katteks kostjatelt solidaarselt välja mõista 1200 krooni. Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.