Tsiviilasi nr.2-06-21473/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 17. mai 2007 Kentmanni kohtumaja kohtuistungi aeg 30. aprill
tsiviilasi MK’i hagi MK ja AK vastu osavastutuse alusel 38 493.66 krooni väljamõistmises ja Tallinnas, Raadiku 21-8 asuva eluruumi väljanõudmises ebaseaduslikust valdusest hageja MK, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales koos volitatud esindaja, S B ’iga kostja MK, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales isiklikult AK, i.k. XXX, elab XX, menetluses osales volitatud esindaja, advokaat E-PL asjaolud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. XXX järgi on XXX asuva kinnistu XXX mõttelise osa ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osa, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa ja reaalosana korteri nr. XXX omanik hageja. Hageja on ajavahemikus 1.01.1999 kuni 29.05.2006 tasunud korteriomandi majandamise ja valitsemisega seotud makseid kogusummas 76 987.32 krooni. hageja nõue Hageja esitas 14.augustil 2006 Harju Maakohtule hagi, milles nõudis MK’lt, AK’lt ja MB’lt osavastutuse alusel 57 740.49 (3 x 19 246.83) krooni väljamõistmist ja XXX asuva eluruumi väljamõistmist kostjate ebaseaduslikust valdusest. Hageja väidab, et kostjatel puudub eluruumi kasutamiseks õiguslik alus. M.K kolis koos tütre M.B ’ga pärast SP naasmist ajutiselt hageja juurde elama. Kokkulepet kostjaga püsivaks elamiseks hageja sõlminud ei ole. Ta ei ole andnud nõusolekut A.K kolimiseks vaidlusalusele elamispinnale. A.K on asunud piirama hageja õigust temale kuuluva vara
kasutamisel. Kostja korraldab skandaale, tarbib ülemääraselt alkoholi. Hageja väidab, et kostjad on tema arvel aluseta säästnud. Kostjad on elukondlikke teenuseid tarbinud, kuid pole nende eest tasumisest osa võtnud. Hagejal ei lasu kostjate ülalpidamiskohustust. Hageja väidab, et on oma rikutud õiguste taastamist püsivalt nõudnud; kohtusse pöördumisega viivitas ta põhjusel, et lootis perekonda puudutava vaidluse kohtuväliselt lahendada. Hageja esitas menetluse kestel hagist osalise loobumise avalduse. Kohus on hageja hagist loobumise vastu võtnud ja lõpetanud menetluse hageja nõuetes MB vastu. Hageja esitas 30.aprilli 2007 kohtuistungil rahalisest nõudest loobumise avalduse ja toetas nõuet eluruumi valduse vabastamises. Hageja palus hagi rahuldada ja määrata kohtuotsuses kostjatele valduse vabastamiseks tähtaeg. kostja seisukoht Kostjad hagi ei tunnista. Kostjad väidavad, et eluruumi majandamis- ja kommunaalkulude tasumise kohustus lasub korteriomanikul. Pooltel puudub kokkulepe kulude hüvitamise kohta. Hageja pidanuks kulude hüvitamise soovist kostjaid mõistlikul viisil ja ajal teavitama. Samas möönavad kostjad, et nad pole eluruumi kasutamise ja valdamisega seotud teenuste eest tasunud. Kostjad väidavad, et kasutavad vaidlusalust eluruumi pikema perioodi kestel. M.K asus sinna elama kaskteist aastat tagasi ja A.K kolm aastat tagasi. Hageja pidanuks oma õigused maksma panema mõistliku aja kestel. Kostjatel oli alust arvata, et hageja on kostjate poolt vara kasutamisega nõus. Sama möönavad kostjad, et neil puudub hagejaga kokkulepe eluruumi püsivaks kasutamiseks. kohtu hinnang Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Hageja on esitanud nõude võlaõigusliku kohustuse täitmiseks ja rikutud valduse kaitseks. Hageja esitas kohtuistungil avalduse, milles teatas kostjate vastu esitatud rahalisest nõudest loobumisest ning palub asjas menetlus lõpetada. Avaldus on võetud toimikusse. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 429 lõpetab kohus menetluse, kui hageja loobus hagist ja kohus võtab loobumise vastu. Kohtul ei ole alust hagist loobumise vastuvõtmisest keelduda. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse. Hageja toetas kohtuistungil nõuet vara väljanõudmises kostjate ebaseaduslikust valdusest. Hageja põhjendab nõuet asjaoluga, et kostjatel puudub hageja vara kasutamiseks õiguslik alus. AÕS § 80 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 83 järgi võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostjad on vara kasutamise aluse kohta andnud menetluses erinevaid seisukohti. Kohtuistungil esitasid kostjad avalduse, milles võtsid omaks hageja faktiväite selles, et neil puudub hageja vara
kasutamiseks kokkulepe või muu õiguslik alus. Kooskõlas TsMS §-ga 231 lg. 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostjate omaksvõtt on fikseeritud kirjalikus avalduses ja esitatud toimikusse. TsMS § 436 lg. 2 järgi ei või kohus otsust tehes hinnata esiletoodud asjaolu erinevalt mõlemast poolest. Seega on kohus otsuse tegemisel seotud poolte seisukohaga selles, et kostjatel puudub hageja vara kasutamiseks õiguslik alus. Hinnates vaidluses esiletoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et kostjatel puudub alus hageja vara väljaandmisest keeldumiseks. Hageja nõue vara vabastamisele kohustamises on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pooled esitasid kohtuistungil taotluse, milles palusid otsuses määrata selle täitmise tähtaja. Avalduste kohaselt tekib kostjatel eluruumi vabastamise kohustus pärast Tallinna linna poolt neile sotsiaaleluruumi eraldamist, kuid mitte hiljem kui nelja kuu pärast arvates otsuse jõustumisest. Poolte taotlus on kooskõlas TsMS §-ga 445 lg. 1. menetluskulud Hageja on esitanud taotluse tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Hageja on 29.augusti 2006 maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 3 250 krooni. Taotlus lõivust osa tagastamises on põhjendatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 lg. 2 p. 2 alusel.
ja
kuulub
rahuldamisele
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 162 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades menetluse käiku ja poolte järeleandmisi leiab kohus, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta nende enda kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 150 lg. 2 p. 2; 162 lg. 1; 230; 428 lg. 1 p. 3; 429; 434; 436; 442 ja 445; TsÜS §-st 5 ja AÕS §-st 80 ja 83 kohus o t s u s t a s: MK’i hagi rahuldada. Mõista välja XXX asuv eluruum MK ja AK ebaseaduslikust valdusest. Panna MK’le ja AK’le kohustus vabastada XXX asuv eluruum viivitamatult pärast neile Tallinna linna poolt sotsiaaleluruumi eraldamist, kuid mitte hiljem kui nelja kuu möödudes arvates kohtuotsuse jõustumisest. Võtta vastu hageja loobumine hagist ja lõpetada menetlus MK’i hagis MK’lt ja AK’lt osavastutuse alusel 38 493.66 krooni väljamõistmises. Tagastada riigituludest MK’ile 1 625.00 (üks tuhat kuussada kakskümmend viis, arveldusarve XXX) krooni. Jätta menetluskulud neid kandnud poolte endi kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.