2.Välja mõista kostjalt OÜ xxx hageja Korteriühistu xxx kasuks 66000 (kuuskümmend kuus tuhat) krooni. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 16. mail 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.8. veebruaril 2006.a saabus Harju Maakohtule Korteriühistu (KÜ) xxx hagiavaldus, milles paluti kostjalt OÜ xxx välja mõista lepingu rikkumisest tulenev kahju summas 126000 krooni. Menetluse käigus on hageja oma nõuet korduvalt muutnud. Viimases hagi täpsustuses (esitatud 15.12.2006) palub hageja kostjalt välja mõista lepingu alusel tasutud ettemaksu 66000 krooni ulatuses.
2.Hageja väidete kohaselt sõlmisid pooled 21. mail 2004.a ehitustööde lepingu nr 1/004 korteriühistu kortermaja fassaadi renoveerimistööde teostamiseks (edaspidi ehitustööde leping). Lepingu alusel kohustus ühistu kui tööde tellija tegema kostjale ettemakse 30% lepingu mahust, s.o 126000 krooni. Nimetatud summa tasus hageja kostjale 17. juunil 2004.a. Lepingu kohaselt kohustus kostja kui töövõtja alustama töid hiljemalt 25. mail 2004.a, tööde teostamise lõpptähtajaks pidi olema 1. september 2004.a. Hageja väidete kohaselt alustas kostja tööde tegemist paar nädalat kokkulepitust hiljem. Esimestel nädalatel toimunud objektil aktiivne tegevus, kuid seejärel katkestas kostja tööd. Vaatamata korduvatele lubadustele töid jätkata, kostja seda reaalselt siiski ei teinud. Lepingujärgseks tööde lõpetamise tähtajaks (s.o 01.09.2004.a) oli kostja suutnud lõpetada vaid murdosa kokkulepitud töödest. Seejuures oli hageja korduvalt juhtinud kostja tähelepanu vajadusele lõpetada tööd kokkulepitud tähtajaks. 10. septembril 2004.a lõpetas hageja kostjapoolse lepingurikkumise tõttu ühepoolselt (21. mail 2004.a sõlmitud) lepingu. Lepingu lõpetamise hetkeks oli kostja hageja väitel teinud järgmised tööd: eemaldanud välisseina voodrilaua ja puhastanud välisseina kuni kandava seinani (töö teostatud 30% ulatuses kogu tööde mahust) ning rihtinud välisseina verikaalsete roovidega, soojustanud seina "Isover" villaga ja paigaldanud tuuletõkkeplaadi distantsliistuga (loetletud tööd teostatud 15% ulatuses kogu tööde mahust). Loetletud töid ei ole seejuures hageja poolt vastu võetud seoses nende väidetava mittevastavusega esitatavatele kvaliteedinõuetele. Lepingu lõpetamise hetkeks teostatud tööde maksumus on ehitustööde lepingu lisaks olevast kalkulatsioonist lähtuvalt 11469,60 krooni. Lepingu lõpetamisel nõustus hageja kostjalt vastu võtma töödeks hangitud materjali kogumaksumusega 60000 krooni tingimusel, et kostja tagastab hagejale viivitamatult ettemaksu 66000 krooni ulatuses. Hageja väidete kohaselt oli kostja sellise lahendusega nõus. Tegelikult ei ole kostja 66000 krooni hagejale käesoleva ajani tagastanud ning töövõtja poolt ladustatud ehitusmaterjal (mis tulnuks hagejal tagastada) on muutunud kasutuskõlbmatuks. Kostja lepingurikkumise tõttu jäi korteriühistu maja 2004.a sügisel osaliselt tuuletõkkeplaadiga kaetuna sügisvihmade kätte. See omakorda kahjustas kostja poolt juba teostatud töid ning uus ehitaja (Koduviimistluse OÜ) pidi osaliselt parandama ilmastikumõjude tagajärjel tekkinud kahjusid.
3.Hagis esitatud nõude õigusliku alusena on hageja viidanud võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 100, § 101 lg 1 p-le 4, § 116 lg 2 p-dele 1, 3 ja 4, samuti VÕS § 195 lg-tele 1 ja 2 ning § 635 lg-le 1.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hagi ei tunnista.
4.12. juunil 2006.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses vaidleb kostja esmalt vastu hageja väitele, et pärast töö alustamist oli objektil aktiivset tegevust vaid mõni nädal, mille järel saabus ehitusel vaikus korduvatest töö jätkamise lubadustest hoolimata. Kostja väitel hakati ehitusel esmalt tegelema fassaadilaudade lammutamisega ja tellingute ülesseadmisega. Paar nädalat pärast töö algust viidi ühel nädalavahetusel ehitajale etteteatamata tellingud ära, millest tulenevalt ei olnud kostjal võimalik ajutiselt fassaadiremonti jätkata. Ajal, mil tellinguid ei olnud, vahetati tagumise välisukse juures mädanenud seina konstruktsioone, lammutati aeda ja värviti metallist aiaposte. Need tööd olid algselt ette nähtud küll neljandas etapis, kuid nimetatud asjaolu näitab, et ehitusel toimus pidevalt tegevus. Seejärel toodi tellingud tagasi, kostja paigaldas need uuesti ning jätkas fassaaditöid. 2005.a juulis varastati ühel nädalavahetusel taas ehituselt tellingud ära, millest tulenevalt puudus kostjal võimalus fassaaditööde jätkamiseks. Poolte vahel sõlmitud ehitustööde lepingu punkti 12.1 b) kohaselt oli objekti valve kindlustamine ka tellija ülesanne. Kuivõrd nädalavahetustel kostja töid ei teostanud ning lepingus puudub viide sellele, et kostja peaks nädalavahetustel kindlustama objekti valve, on kostja seisukohal, et nimetatud kohustus oli hagejal. Sellest tulenevalt jääb kostjale arusaamatuks, kuidas ei teadnud ega näinud hageja esindajad seda, et tellingud kaks korda ära varastati. Hageja lõpetas lepingu ühepoolselt 10. septembril 2004.a, kuid kostja poolt selleks hetkeks teostatud töid puudutavas osas on hageja jätnud mainimata asjaolu, et kostja soovis algselt maja soojustada 10 cm mineraalvatiga, kuid hageja ei pidanud maja soojustamist üldse vajalikuks. Hiljem mõtles hageja aga maja soojustamise osas ümber, mistõttu pidi kostja mitmeid juba tehtud töid ümber tegema. Samuti ei soovinud hageja väidetavalt algselt vanade voodrilaudade asendamist uutega, kuid ehitusjärelevalve ning muinsuskaitse nõudsid hiljem siiski voodrilaudade vahetamist. Lisaks tuli kostjal ümber vahetada juba tarnitud uued voodrilauad, mis algselt hageja esindajatele sobisid. Hageja nõuetest tulenenud lisategevus tõi kaasa lisakulusid ning ühtlasi tellitud töö tegemise aega. Lepingu lõpetamise hetkel nõustus hageja vastu võtma töödeks hangitud materjali maksumusega 60000 krooni. Hageja väide, et kostja nõustus viivitamata tagastama 66000 krooni on ebaõige ja tõendamata. Hageja poolt esitatud teatest lepingu lõpetamise kohta ei nähtu, et kostja oleks nõustunud hageja hinnanguga tehtud tööde mahule ja materjalide maksumusele. Nimelt tegi kostja nimetatud objektiga seoses kulutusi kokku summas 139342,94 krooni, mis on tõendatavad ka vastavate kuludokumentidega. Seega ei saa mõistlikuks pidada, et kostja peaks hagejale tagastama ettemaksuna tasutud summa. Kostja tegi objektil tööd vastavalt hageja soovidele ja nõudmistele ning kogu ettemaks (126000 krooni) on kasutatud hageja huvides. Kostja poolt objektiga seoses tehtud kulutused on suuremad kui hageja ettemaks. Seoses hageja väitega ladustamata ehitusmaterjali kasutuskõlbmatuks muutumise kohta märgib kostja järgmist. Ehitustööde lepingu punkti 12.1 1) kohaselt oli hageja ülesandeks lao kindlustamine ehitusmaterjalide hoiuks ja nimetatud ladustamise võimalust hageja ei kindlustanud. Seetõttu oli kostja sunnitud ladustama vajaminevaid ehitusmaterjale hoovis. Seega on väär väide, et ehitusmaterjal muutus kasutuskõlbmatuks kostjast tulenevatel asjaoludel. Kostja hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist kostja poolse olulise lepingurikkumisega, kuna kostjal ei olnud võimalik täita oma kohustusi hagejast tulenevatel asjaoludel. Mõningate tööde teostamiseks kulus pikem aeg tulenevalt hageja poolsetest meelemuutustest. Kostja leiab, et tegemist on lepingu ülesütlemisega VÕS § 195 mõistes. VÕS § 195 lg 2 kohaselt vabastab lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust
kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja teinud suuremaid kulutusi kui oli hageja poolne ettemaks. Kostja on oma kohustused täitnud, mistõttu ei ole põhjendatud ka hageja nõue ettemaksu tagastamiseks.
MENETLUSE KÄIK
5.14. märtsil 2007.a ja 13. aprillil 2007.a toimunud kohtuistungitel jäi hageja kirjalikus hagiavalduses ja selle täpsustustes esitatud väidete ning nõuete juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kohus kuulas 14. märtsi 2007.a istungil üle tunnistajad xxx ja xxx.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
7.Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikult oluliste asjaolude üle. Hageja kui tellija ja kostja kui töövõtja vahel sõlmiti 21. mail 2004.a ehitustööde leping, mille sisuks oli fassaadi, trepikoja ja aia ehitus Tallinnas xxx asuval objektil. Hageja poolt tellitud tööde ja materjalide kogumaksumuseks käibemaksu arvestamata oli lepingu kohaselt 356120 krooni (vt toimik, lk 58). Koos käibemaksuga kuulus lepingujärgselt hageja poolt kostjale tasumisele kokku 420221,60 krooni (vt toimik, lk 9). Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja nimetatud summast 17. juunil 2004.a kostjale ettemaksuna tasunud 126000 krooni (30%). Tööde teostamise tähtajaks oli lepingu kohaselt 25.05.2004-01.09.2004. 10. septembril 2004.a on hageja esitanud kostjale teate ehitustööde lepingu ühepoolsest lõpetamisest, viidates seejuures lepingu punktile 17.3 ning nõudes tasutud ettemaksu tagastamist 66000 krooni ulatuses (vt toimik, lk 11). Kostja on tunnistanud nimetatud avalduse (teate) kättesaamist 11. oktoobril 2004.a.
8.Pooltel on õiguslik vaidlus eeskätt selle üle, kas kostja on sõlmitud ehitustööde lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ning kas hageja oli seetõttu õigustatud lepingust taganemise õiguskaitsevahendi kasutamiseks (VÕS § 101 lg 1 p 4). Sõltuvalt vastustest eelnenud küsimustele tuleb kohtul otsustada ka lepingu tagasitäitmise nõude põhjendatuse üle.
9.Kohtu hinnangul on kostja oma ehitustööde lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Tunnistaja xxx ütluste põhjal võib teha küll järelduse, et kosta alustas töödega kokkulepitud ajal (vt toimik, lk 105), seega eelduslikult 2004.a mai lõpus. Samas puudub sisuliselt vaidlus selles, et tööde lepingujärgse lõpetamise tähtpäevaks (01.09.2004.a) olid tööd kostja poolt olulises osas teostamata. Sõlmitud ehitustööde lepingu punkt 17.3 annab tellijale õiguse lepingu ühepoolseks lõpetamiseks ning selle tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamise nõudmiseks üksnes juhul, kui töövõtja ei alusta töid ettenähtud ajal ning pooled ei ole kokku leppinud uut tööde teostamise aega; töövõtja ei ole andnud tellijale lepingus kokkulepitud garantiisid; või kui töövõtja pankrotistub. Olemasolevad tõendid ei võimalda kohtu arvates teha järeldust, et töövõtja viivitas tööde alustamisega. Samas tuleb kohtu hinnangul arvestada ka VÕS § 23 lg 1 p-des 1 ja 4 sätestatuga, mille kohaselt võivad lepingupoolte kohustused muu hulgas tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgist, samuti hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Nähtuvalt poolte vahel sõlmitud lepingu sisust oli käesoleval juhul lepingu eesmärgiks Tallinnas xxx asuva elamu fassaadi, trepikoja ja aia ehituse tööde teostamine kindlaksmääratud aja jooksul. Seetõttu ei saa pidada mõistlikuks tellija osade õiguskaitsevahendite välistatust olukorras, kus töövõtja küll alustab töödega tähtaegselt, kuid katkestab seejärel tööde tegemise, jättes tellija ilma soovitud lõppresultaadist. Seetõttu tuleb käesoleval juhul jaatada hageja õigust VÕS § 101 lg 1 p-s 4 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks ka olukorras, kus töövõtja ei ole töid lõpetanud lepingus kokkulepitud tähtajaks. Samas eeldab taganemisõiguse kui kujundusõiguse kasutamine VÕS § 116 lg 1 kohaselt olulise lepingurikkumise tuvastamist. Sama paragrahvi teises lõikes sisalduva näitliku loetelu kohaselt on olulise lepingurikkumisega muu hulgas tegemist juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb
kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; või kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kohtu hinnangul on kohustuse rikkumine käesoleval juhul vaadeldav olulise rikkumisena eelkõige VÕS § 116 lg 2 p 1 mõttes. Taganemisavalduse tegemise hetkeks (10.09.2004.a) oli tööde teostamise lepingujärgne tähtaeg juba möödunud. Seetõttu oli ka ilmne, et lepinguga taotletud algset eesmärki hagejal enam võimalik saavutada ei ole. Kuivõrd ehitustööd olid avalduse tegemise hetkeks katkenud, puudus hagejal ka mõistlik alus eeldada, et töövõtja (kostja) edaspidi oma lepingujärgsed kohustused täidab. Eeltoodut arvestades puudus kohtu hinnangul ka vajadus hageja poolt kohustuste täimiseks kostjale täiendava tähtaja andmiseks (VÕS § 114). Seega esinesid sisulised eeldused taganemisavalduse tegemiseks ning avaldus on kostja esindajale ka nõuetekohaselt edastatud. Avaldus on piisavalt selge ja ühemõtteline, mistõttu saab lugeda hagejat avalduse alusel lepingust taganenuks (VÕS § 188 lg 1).
10.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib kohus siinkohal järgmist. Kostja väited selle kohta, et kostjal tuli juba teostatud töid hageja nõudel ümber teha ning et hageja avaldas lepingu täitmise käigus soovi lisatööde teostamiseks, on kohtu hinnangul esiteks tõendamata. Maja soojustamine "Isover" villaga (50 mm) ning välisseina vooderdamine voodrilauaga olid poolte vahel kokku lepitud juba 18. mail 2004.a koostatud tööde kalkulatsioonis (vt toimik, lk 9). Lisaks andnuks ehitustööde lepingu punkt 10.5 töövõtjale taolises olukorras õiguse nõuda tööde teostamise tähtaja muutmist, mis kuulunuks vormistamisele eraldi kirjaliku kokkuleppena. Kostja ei ole nimetatud õigust kasutanud ning kostja esindaja ei osanud vastava taotluse esitamata jätmist kohtule ka sisuliselt põhjendada (vt toimik, lk 65). Lisaks olnuks kostjal kirjeldatud asjaoludel põhimõtteliselt õigus lepingu ülesütlemiseks vastavalt VÕS §-le 653. Tellingute väidetav varastamine ei vabanda kohtu hinnangul lepinguliste kohustuste täitmata jätmist. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Seejuures eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 19 ("Force Majeur") annab aluse eeldada, et käesoleval juhul puudus kokkulepe selle kohta, et kohustust rikkunud lepingupool vastutaks kohustuse rikkumise eest üksnes süü esinemisel. Tellingute kadumine ei ole vaadeldav vääramatu jõuna VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Kinnitust ei ole leidnud ka kostja väide, et tellingute kadumine oli hagejast tingitud asjaolu. Lepingu punkti 12.1 b) kohaselt oli objekti valve kindlustamine nii tellija kui töövõtja kohustuseks. Tunnistaja xxx on kinnitanud, et esimest korda teisaldas tellingud objektilt tõepoolest tellija, kuid see oli tingitud asjaolust, et ehitusobjekt oli olnud poolteist kuud ilma ehitajata, mistõttu tellija otsustas transportida tellingud valvatavasse kohta. Pärast seda, kui töövõtja soovis ehitustegevust jätkata, toodi tellingud ehitusobjektile tagasi (vt toimik, lk 106). Tellingute teistkordse kadumise põhjuste kohta tunnistaja xxx väitel hagejal teave puudus. Isegi juhul kui lugeda tellingute korduvat kadumist hagejast sõltuvaks asjaoluks, ei annaks see kohtu hinnangul kostjale veel õigust lepinguliste kohustuste täitmisest keeldumiseks. Kostjal olnuks sellisel juhul võimalus tugineda ehitustööde lepingu ülalviidatud punktis 10.5 sätestatule või kadunud tellingud asendada ning nõuda vastavate täiendavate kulude hüvitamist hagejalt (VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3).
11.Eeltoodust lähtuvalt eksisteerisid hagejal sisulised eeldused sõlmitud lepingust taganemiseks ning taganemisavaldus on hageja poolt ka kehtivalt tehtud. Tulenevalt VÕS § 188 lg-st 2
vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Vastavalt VÕS § 189 lg-le 1 võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS § 637 lg-st 3 tulenevalt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue vastavalt VÕS § 637 lg-le 4 sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohus peab vajalikuks siinkohal rõhutada, et töövõtuleping on olemuslikult suunatud teatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Töövõtjal on õigus saada tasu siis, kui töövõtulepinguga võetud kohustus on täies mahus täidetud. Kohus osundab esitatud seisukohaga seonduvalt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. septembri 2003.a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-99-03 (punkt 12). Käesoleval juhul ei olnud kostjal enne lepingust taganemist tekkinud õigust kokkulepitud tasule ning hagejal oleks seega käesoleval juhul õigus nõuda kostjale lepingu täitmiseks tasutud 126000 krooni suuruse ettemaksu tagastamist. Samuti oleks kostjal õigus saada hagejalt tagasi lepingu alusel hagejale üleantu.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on nõudnud kostjalt 66000 krooni ulatuses ettemaksu tagastamist. Hageja ei ole sisuliselt vaidlustanud asjaolu, et kostja oli lepingust taganemise avalduse tegemise hetkeks hankinud tööde teostamiseks vajalikke materjale 60000 krooni väärtuses ning selles osas ettemaksu tagastamise nõudest loobunud. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et lepingust taganemise hetkeks kostja poolt hagejale üleantu väärtus ületaks 60000 krooni või et hageja oleks saanud nimetatud summat ületavat muud kasu. Puuduvad andmed selle kohta, et lepingu täitmise käigus oleks pooled allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte, kaetud tööde akte vms. Kostja poolt on esitatud kostja esindaja xxx allkirja kandev akt tööde kohta, mis olid xxx objektil väidetavalt tehtud enne tööde seiskumist (vt toimik, lk 99). Kuivõrd akti näol on tegemist kostja poolt koostatud dokumendiga, mida hageja (kui tellija) ei ole eeldavalt aktsepteerinud, siis ei saa seda lugeda piisavaks tööde teostamise tõendamisel. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kostja poolt tegelikult teostatud tööde mahtu ega maksumust kindlaks teha ka tunnistajate xxx ja xxx ütluste (vt toimik, lk 103, lk 105-106) ning toimikus olevate fotode (vt toimik, lk 74-85) põhjal.
13.Seoses kostja kulutustega summas 139342,94 krooni (vt toimik, lk 26-43 ja lk 46-48), mis on väidetavalt tehtud poolte vahel sõlmitud ehitustööde lepingu täitmiseks ja täitmise ettevalmistamiseks, märgib kohus järgmist. Kõnealuste kulutuste tegemine ega nende tõendatus ei oma iseenesest hageja nõuete läbivaatamisel tähtsust. Oluline on see, kas ja millises ulatuses on hageja kostja poolt tehtud kulutuste arvel kasu saanud (mille tagastamist või hüvitamist saaks kostja VÕS § 189 lg 1 alusel nõuda). Sellist järeldust toetab kohtu arvates ka võlaõigusseaduse töövõtulepingute regulatsioon. VÕS § 636 lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma ning kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. VÕS 640 lg 2 kohaselt kannab töövõtja kuni töö valmimiseni selle juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Seega kuulusid nii tehtud töö kui töö teostamiseks kasutatud vahendid kuni töö tellijale (osalise) üleandmiseni kostjale kui töövõtjale. Seetõttu puudub ka õiguslik alus kostja väitel, et ettemaksu summat (126000 kr) ületavad kulutused on vaadeldavad kostja kahjuna (13342,94 kr).
Eelnenu ei välista vastavate eelduste olemasolul kostja poolt alusetu rikastumise nõuete esitamist hageja vastu (VÕS §§ 1028 jj). Käesoleva tsiviilasja raames ei ole kohus nimetatud normide rakendamise aluseks olevaid asjaolusid tuvastanud.
14.Kohus jätab TsMS § 238 lg 1 p-st 1 ja lg-st 5 juhindudes lahendi tegemisel arvestamata hageja poolt dokumentaalse tõendina esitatud objekti üleandmis-vastuvõtu akti, mis on allkirjastatud hageja ja xxxOÜ esindajate poolt (vt toimik, lk 59). Nimetatud tõendist nähtub eeskätt asjaolu, et kostja poolt teostatud tööde käigus paigaldatud materjalid muutusid hiljem ilmatikumõjude tõttu kasutuskõlbmatuks ning tuli uue ehitaja poolt välja vahetada. Nimetatud asjaolul puudub aga kohtu hinnangul seos hagis esitatud nõudega. Hageja ei ole viimasest hagiavalduse tekstist lähtuvalt esitanud kahju hüvitamise nõuet. Lisaks rajaneb hageja nõue eelkõige tööde teostamata jätmisel, mitte teostatud töös esinevatel puudustel.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.