2-06-2738/3 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2.Hageja väidete kohaselt sõlmisid pooled 21. mail 2004.a ehitustööde lepingu nr 1/004 korteriühistu kortermaja fassaadi renoveerimistööde teostamiseks (edaspidi ehitustööde leping). Lepingu alusel kohustus ühistu kui tööde tellija tegema kostjale ettemakse 30% lepingu mahust, s.o 126000 krooni. Nimetatud summa tasus hageja kostjale 17. juunil 2004.a. Lepingu kohaselt kohustus kostja kui töövõtja alustama töid hiljemalt 25. mail 2004.a, tööde teostamise lõpptähtajaks pidi olema 1. september 2004.a. Hageja väidete kohaselt alustas kostja tööde tegemist paar nädalat kokkulepitust hiljem. Esimestel nädalatel toimunud objektil aktiivne tegevus, kuid seejärel katkestas kostja tööd. Vaatamata korduvatele lubadustele töid jätkata, kostja seda reaalselt siiski ei teinud. Lepingujärgseks tööde lõpetamise tähtajaks (s.o 01.09.2004.a) oli kostja suutnud lõpetada vaid murdosa kokkulepitud töödest. Seejuures oli hageja korduvalt juhtinud kostja tähelepanu vajadusele lõpetada tööd kokkulepitud tähtajaks. 10. septembril 2004.a lõpetas hageja kostjapoolse lepingurikkumise tõttu ühepoolselt (21. mail 2004.a sõlmitud) lepingu. Lepingu lõpetamise hetkeks oli kostja hageja väitel teinud järgmised tööd: eemaldanud välisseina voodrilaua ja puhastanud välisseina kuni kandava seinani (töö teostatud 30% ulatuses kogu tööde mahust) ning rihtinud välisseina verikaalsete roovidega, soojustanud seina "Isover" villaga ja paigaldanud tuuletõkkeplaadi distantsliistuga (loetletud tööd teostatud 15% ulatuses kogu tööde mahust). Loetletud töid ei ole seejuures hageja poolt vastu võetud seoses nende väidetava mittevastavusega esitatavatele kvaliteedinõuetele. Lepingu lõpetamise hetkeks teostatud tööde maksumus on ehitustööde lepingu lisaks olevast kalkulatsioonist lähtuvalt 11469,60 krooni. Lepingu lõpetamisel nõustus hageja kostjalt vastu võtma töödeks hangitud materjali kogumaksumusega 60000 krooni tingimusel, et kostja tagastab hagejale viivitamatult ettemaksu 66000 krooni ulatuses. Hageja väidete kohaselt oli kostja sellise lahendusega nõus. Tegelikult ei ole kostja 66000 krooni hagejale käesoleva ajani tagastanud ning töövõtja poolt ladustatud ehitusmaterjal (mis tulnuks hagejal tagastada) on muutunud kasutuskõlbmatuks. Kostja lepingurikkumise tõttu jäi korteriühistu maja 2004.a sügisel osaliselt tuuletõkkeplaadiga kaetuna sügisvihmade kätte. See omakorda kahjustas kostja poolt juba teostatud töid ning uus ehitaja (Koduviimistluse OÜ) pidi osaliselt parandama ilmastikumõjude tagajärjel tekkinud kahjusid.

4.12. juunil 2006.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses vaidleb kostja esmalt vastu hageja väitele, et pärast töö alustamist oli objektil aktiivset tegevust vaid mõni nädal, mille järel saabus ehitusel vaikus korduvatest töö jätkamise lubadustest hoolimata. Kostja väitel hakati ehitusel esmalt tegelema fassaadilaudade lammutamisega ja tellingute ülesseadmisega. Paar nädalat pärast töö algust viidi ühel nädalavahetusel ehitajale etteteatamata tellingud ära, millest tulenevalt ei olnud kostjal võimalik ajutiselt fassaadiremonti jätkata. Ajal, mil tellinguid ei olnud, vahetati tagumise välisukse juures mädanenud seina konstruktsioone, lammutati aeda ja värviti metallist aiaposte. Need tööd olid algselt ette nähtud küll neljandas etapis, kuid nimetatud asjaolu näitab, et ehitusel toimus pidevalt tegevus. Seejärel toodi tellingud tagasi, kostja paigaldas need uuesti ning jätkas fassaaditöid. 2005.a juulis varastati ühel nädalavahetusel taas ehituselt tellingud ära, millest tulenevalt puudus kostjal võimalus fassaaditööde jätkamiseks. Poolte vahel sõlmitud ehitustööde lepingu punkti 12.1 b) kohaselt oli objekti valve kindlustamine ka tellija ülesanne. Kuivõrd nädalavahetustel kostja töid ei teostanud ning lepingus puudub viide sellele, et kostja peaks nädalavahetustel kindlustama objekti valve, on kostja seisukohal, et nimetatud kohustus oli hagejal. Sellest tulenevalt jääb kostjale arusaamatuks, kuidas ei teadnud ega näinud hageja esindajad seda, et tellingud kaks korda ära varastati. Hageja lõpetas lepingu ühepoolselt 10. septembril 2004.a, kuid kostja poolt selleks hetkeks teostatud töid puudutavas osas on hageja jätnud mainimata asjaolu, et kostja soovis algselt maja soojustada 10 cm mineraalvatiga, kuid hageja ei pidanud maja soojustamist üldse vajalikuks. Hiljem mõtles hageja aga maja soojustamise osas ümber, mistõttu pidi kostja mitmeid juba tehtud töid ümber tegema. Samuti ei soovinud hageja väidetavalt algselt vanade voodrilaudade asendamist uutega, kuid ehitusjärelevalve ning muinsuskaitse nõudsid hiljem siiski voodrilaudade vahetamist. Lisaks tuli kostjal ümber vahetada juba tarnitud uued voodrilauad, mis algselt hageja esindajatele sobisid. Hageja nõuetest tulenenud lisategevus tõi kaasa lisakulusid ning ühtlasi tellitud töö tegemise aega. Lepingu lõpetamise hetkel nõustus hageja vastu võtma töödeks hangitud materjali maksumusega 60000 krooni. Hageja väide, et kostja nõustus viivitamata tagastama 66000 krooni on ebaõige ja tõendamata. Hageja poolt esitatud teatest lepingu lõpetamise kohta ei nähtu, et kostja oleks nõustunud hageja hinnanguga tehtud tööde mahule ja materjalide maksumusele. Nimelt tegi kostja nimetatud objektiga seoses kulutusi kokku summas 139342,94 krooni, mis on tõendatavad ka vastavate kuludokumentidega. Seega ei saa mõistlikuks pidada, et kostja peaks hagejale tagastama ettemaksuna tasutud summa. Kostja tegi objektil tööd vastavalt hageja soovidele ja nõudmistele ning kogu ettemaks (126000 krooni) on kasutatud hageja huvides. Kostja poolt objektiga seoses tehtud kulutused on suuremad kui hageja ettemaks. Seoses hageja väitega ladustamata ehitusmaterjali kasutuskõlbmatuks muutumise kohta märgib kostja järgmist. Ehitustööde lepingu punkti 12.1 1) kohaselt oli hageja ülesandeks lao kindlustamine ehitusmaterjalide hoiuks ja nimetatud ladustamise võimalust hageja ei kindlustanud. Seetõttu oli kostja sunnitud ladustama vajaminevaid ehitusmaterjale hoovis. Seega on väär väide, et ehitusmaterjal muutus kasutuskõlbmatuks kostjast tulenevatel asjaoludel. Kostja hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist kostja poolse olulise lepingurikkumisega, kuna kostjal ei olnud võimalik täita oma kohustusi hagejast tulenevatel asjaoludel. Mõningate tööde teostamiseks kulus pikem aeg tulenevalt hageja poolsetest meelemuutustest. Kostja leiab, et tegemist on lepingu ülesütlemisega VÕS § 195 mõistes. VÕS § 195 lg 2 kohaselt vabastab lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust

10.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib kohus siinkohal järgmist. Kostja väited selle kohta, et kostjal tuli juba teostatud töid hageja nõudel ümber teha ning et hageja avaldas lepingu täitmise käigus soovi lisatööde teostamiseks, on kohtu hinnangul esiteks tõendamata. Maja soojustamine "Isover" villaga (50 mm) ning välisseina vooderdamine voodrilauaga olid poolte vahel kokku lepitud juba 18. mail 2004.a koostatud tööde kalkulatsioonis (vt toimik, lk 9). Lisaks andnuks ehitustööde lepingu punkt 10.5 töövõtjale taolises olukorras õiguse nõuda tööde teostamise tähtaja muutmist, mis kuulunuks vormistamisele eraldi kirjaliku kokkuleppena. Kostja ei ole nimetatud õigust kasutanud ning kostja esindaja ei osanud vastava taotluse esitamata jätmist kohtule ka sisuliselt põhjendada (vt toimik, lk 65). Lisaks olnuks kostjal kirjeldatud asjaoludel põhimõtteliselt õigus lepingu ülesütlemiseks vastavalt VÕS §-le 653. Tellingute väidetav varastamine ei vabanda kohtu hinnangul lepinguliste kohustuste täitmata jätmist. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Seejuures eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 19 ("Force Majeur") annab aluse eeldada, et käesoleval juhul puudus kokkulepe selle kohta, et kohustust rikkunud lepingupool vastutaks kohustuse rikkumise eest üksnes süü esinemisel. Tellingute kadumine ei ole vaadeldav vääramatu jõuna VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Kinnitust ei ole leidnud ka kostja väide, et tellingute kadumine oli hagejast tingitud asjaolu. Lepingu punkti 12.1 b) kohaselt oli objekti valve kindlustamine nii tellija kui töövõtja kohustuseks. Tunnistaja xxx on kinnitanud, et esimest korda teisaldas tellingud objektilt tõepoolest tellija, kuid see oli tingitud asjaolust, et ehitusobjekt oli olnud poolteist kuud ilma ehitajata, mistõttu tellija otsustas transportida tellingud valvatavasse kohta. Pärast seda, kui töövõtja soovis ehitustegevust jätkata, toodi tellingud ehitusobjektile tagasi (vt toimik, lk 106). Tellingute teistkordse kadumise põhjuste kohta tunnistaja xxx väitel hagejal teave puudus. Isegi juhul kui lugeda tellingute korduvat kadumist hagejast sõltuvaks asjaoluks, ei annaks see kohtu hinnangul kostjale veel õigust lepinguliste kohustuste täitmisest keeldumiseks. Kostjal olnuks sellisel juhul võimalus tugineda ehitustööde lepingu ülalviidatud punktis 10.5 sätestatule või kadunud tellingud asendada ning nõuda vastavate täiendavate kulude hüvitamist hagejalt (VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3).