Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.05.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-06-8542/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 15.05.2007
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2148

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2007. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-8542

Tsiviilasi

M.S avaldus kaasomandis oleva kasutuskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 6. novembri 2006. a. määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.K määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja M.S (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), volitatud esindaja Kaire Aus

kinnisasja

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) V.K (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x) Puudutatud isik H.P (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x) Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik Sindi linn (linnavalitsuse kaudu), volitatud esindaja Natalja Akenberg Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 6. novembri 2006. a. määrus, millega määrati kindlaks Sindi linnas x kinnistu (registriosa nr. xxxxxxx) haritava maa kasutuskord. M.S avaldus saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

2.Määruskaebus osaliselt rahuldada.

3.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Sarnased lahendid

Asjaõigus

17.veebruaril 2006. a. koostas avaldaja ja esitas teistele kaasomanikele kirjaliku kompromissettepaneku 1200 m2 haritava maa kasutuskorra kindlaksmääramiseks: avaldaja M.Sle kuulub 76, 8 m2 eluruumide kogupinnast ja tal oleks õigus kasutada 465 m2 haritavat maad (plaanil märgitud rohelise värviga); V.Kle kuulub 70, 4 m2 eluruumide kogupinnast ja tal on õigus kasutada haritavat maad 427 m2 (plaanil märgitud oranži värviga); H.Ple kuulub 50, 9 m2 eluruumide kogupinnast ja tal on õigus saada enda kasutusse 308 m2 haritavast maast (plaanil märgitud kollase värviga). Kaasomanikud ei ole jõudnud kokkuleppele kaasomandis oleva haritava maa kasutuskorras selliselt, et see rahuldaks kõiki kaasomanikke, samuti puudub enamuse otsus haritava maa kasutuskorra suhtes. Avaldaja tegi teistele kaasomanikele ettepaneku määrata maa kasutuskord kindlaks selliselt, nagu on aastate jooksul välja kujunenud, nagu on maa kasutamiseks ja korrashoiu tagamiseks mõistlik ning nii, et ei oleks takistatud teiste kaasomanike kaaskasutus. Hageja lisas ettepanekule maa kasutuskorra plaani. Kaasomanikud avaldaja ettepanekule ei vastanud ega esitanud omapoolseid ettepanekuid. Aastate vältel on välja kujunenud Sindi linnas x asuva kaasomandis oleva haritava maa kasutuskord selliselt, nagu on see märgitud avaldusele lisatud plaanil. V. K püüab avaldaja huvisid kahjustada omavolilise tegevusega, mis seisneb avaldaja kasutuses oleva kaasomandisse kuuluva haritava maa osalises omavolilises kasutamises. Puudutatud isikute seisukoht V. K ei nõustunud avaldaja poolt pakutud maa kasutuskorra kindlaksmääramisega. Avaldaja poolt pakutu ei vasta senisele väljakujunenud kasutuskorrale ja põhjustaks tarbetuid sekeldusi. V. K on lisanud plaanil enda poolt pakutava haritava maa kasutuskorra. Puudutatud isik H.P ei ole oma seisukohta esitanud. Sindi Linnavalitsuse esindaja seisukoht Kohtu poolt avalikku huvi kaitsma õigustatud isikuna kaasatud Sindi Linnavalitsus leidis, et V.K poolt pakutava maakasutuse variandi kohaselt ei ole tagatud sõltumatu juurdepääs maatükkidele, samuti jääks osa maast varju. Avaldaja M.S poolt pakutav maakasutus on kõige ratsionaalsem ja maatükid paikneksid ilmakaarte suhtes paremini ning oleksid piisavalt valgusküllased. Praeguse kasutuskorra järgi on V.K kasutusse jäetud vahetükk, mida ei ole haritud ja kus kasvab hein, mida oli näha ka kohtu väljasõiduistungi ajal. Kahe teise kaasomaniku kasutuses olev maa on väga korras. Teised kaasomanikud on pannud nende kasutusse olevasse maasse oma töö ja teinud materiaalseid kulutusi, mida tuleb otsuse tegemisel arvestada. Asjaolu, et V. K on jätnud tema kasutuses oleva maa hooletusse, ei vasta linna heakorra eeskirjadele.

3.M.S poolt pakutud maakasutus tagab kõigi omanike takistusteta juurdepääsu nende kasutusse jäävale maale, samuti on selline maatükkide asetus parim lahendus selleks, et päevavalgus pääseks võrdselt ligi kõigi kaasomanike maatükkidele. Kaasomanikud ei ole saavutanud kokkulepet. Avaldaja M.S ettepanek on kaasomanike enamuse otsus järgmise arvestuse alusel: kaasomanik H.P on avaldanud, et teda see vaidlus V.K ja M.S vahel ei puuduta ja ta ei soovi oma arvamust avaldada. Kuivõrd M.Sl on õigus kasutada vastavalt eluruumide suurusele elamust ka suuremat osa maast 465 m2, V.Kl aga 427 m2, tuleb antud juhul arvestada M.S otsust kui enamuse otsust AÕS § 72 lõike 1 mõistes. Nii V. K kui H.P on avaldanud, et ei soovi kohtukulusid maksta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõike 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulusid tuleb välja mõista osaliselt V.Klt, kes oma käitumisega on põhjustanud selle, et avaldaja M.S oli sunnitud kohtusse pöörduma. V.Klt tuleb M.S kasuks välja mõista pool õigusabikulust summas 1500 krooni. Ülejäänud õigusabikulu 1500 krooni, avalduse esitamisel makstud riigilõiv 200 krooni ja postikulu summas 186, 50 krooni tuleb jätta M.S kanda. Määruskaebus V. K palub maakohtu määruse tühistada ja määrata Sindis x asuva kinnistu kasutuskord tema poolt pakutud viisil, nagu on olnud ka senine kasutuskord. Kohtukulud tuleb jätta avaldaja kanda. Tõele ei vasta ja paljasõnaline on avaldaja väide haritava maa senisest kasutamisest. Tegelikult toimus senine kasutamine vastavalt määruskaebuse esitaja poolt esitatud plaanile. Kohtumääruse järgi saab avaldaja M.S oma maatükki kasutada vaid kaebuse esitaja maad läbides. Seetõttu on väär maakohtu väide, et uue kasutuskorraga on tagatud kõigi maaomanike takistusteta juurdepääs nende maadele. Kohtu poolt kindlaksmääratud kord võimendab avaldaja ja kaebuse esitaja vahelisi pingeid ja vaidlusi. Kaebuse esitaja esitas kohtule omapoolse ettepaneku maa kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Kui avaldaja kasutusse jääks 465 m2 suurune haritava maa tükk piki y tänavat ja V. K 427 m2 suurune tükk piki krundi õuepoolset lõunaserva, siis oleks välistatud avaldaja vajadus läbida kaebaja maatükki oma maatükile pääsemiseks. Ka ei halveneks avaldaja maatüki päikesega valgustatus. Õige ei ole

kohtu hinnang, nagu oleks kaebuse esitaja oma käitumisega põhjustanud avaldaja kohtussepöördumise. Selline hinnang tuleneb osapoolte ütluste ühepoolsest hindamisest. Puudutatud isiku H.P seisukoht H. P ei ole vaidlusalusel kinnistul kunagi elanud ja seal olevaid maaprobleeme on tal raske hinnata. Pretensioone seoses maakasutusega tal ei ole ja ta leiab, et maakohtu määrus on olnud õiglane. Puudutatud isik loodab, et avaldaja ja määruskaebuse esitaja saavad omavahel kokkuleppele. Avaldaja M.S seisukoht Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. V. K väide, nagu kasutaks M. Sauväli oma maatükile jõudmiseks V. K kasutusse määratud haritavat maad, on väär. V. K kasutusse määratud maa koosneb kahest maatükist ja jalgrada, mis kulgeb kahe maatüki vahel, kuulub M. S, V. K ja H. P kaasomandisse ega ole osaks ühegi kaasomaniku kasutusse määratud maast. Kuna V. K maakasutuse kokkuleppe ettepanekutele ei reageerinud, oli avaldaja sunnitud pöörduma kohtu poole. Maakohus on õigesti leidnud, et menetluskulud tuleb osaliselt välja mõista V.Klt. Edasine menetluse käik Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et vaidlust lahendades rikkus maakohus menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa kohtumääruse tühistamise ja avalduse esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. Nii tühistab ringkonnakohus TsMS § 656 lg. 1 p. 5 kohaselt esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Sama paragrahvi lg. 2 lause 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetlus kohta sätestatut, kui 65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega hagita asjas, mille kohta ei ole sätestatud ja mille olemusest ei tulene teisiti. Maakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud ja see ei ole täidetav. Määruses ei ole kohus märkinud mingeid tunnuseid, mille põhjal oleks võimalik vaidlusalusel kinnistul kindlaks määrata nende maatükkide piire ja asukohta, mille omanikevahelise kasutuskorra ta kindlaks määras. Kohus on nii määruse resolutsioonis kui põhjenduses selles osas viidanud vaid kohtumäärusele lisatud plaanile. Samas ei ole kohtumäärusel lisa plaani näol. Nii ei ole maatükid kohtumääruse alusel identifitseeritavad: kohtumääruse põhjal ei ole võimalik tuvastada, millised kinnistu reaalosad millise omaniku ainukasutusse on jäetud. Seega ei ole määrus üheselt arusaadav ega täidetav. Niisugune määrus ei ole ka piisav kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks, kuigi resolutsiooni kohaselt on kohus avaldaja sellekohase nõude rahuldanud. Määrus on ka olulises ulatuses põhjendamata. Määruse kohaselt pidas kohus põhjendatuks rahuldada avaldus esitatud kujul. Määrusest ei nähtu aga, milliste tõendite alusel jõudis kohus järeldusele, et avaldaja poolt väljapakutud viisil on kinnistu kaasomanikud kinnistu haritavat maad kasutanud ka seni. Sellele avaldaja väitele, nagu taotleks ta kinnistu

haritava maa kasutuskorra kindlaksmääramist viisil, nagu kaasomanikud seda seni on kasutanud, on V. K kohtumenetluses esitanud vastuväite. Selle kohaselt on kaasomanikud seni kasutanud kinnistu haritavat maad just tema poolt esitatud viisil. Kohtumäärusest ei nähtu, miks kohus selle V.K väitega ei nõustu. Kohtumäärusest ei nähtu, kus asetsevad avaldaja istutatud puud, põõsad ja lilled, millest nimetatu ei soovi ilma jääda. Samuti ei nähtu määrusest, millistel faktilistel asjaoludel põhineb kohtu järeldus, et avaldaja poolt väljapakutud maakasutus tagab kõigi omanike takistusteta juurdepääsu nende kasutusse jäävale maale. Samas nähtub hageja poolt esitatud plaanile märgitust, et avaldaja poolt V.K kasutusse pakutud maad läbib tee, mida mööda avaldaja pääseb maatükile, mida ta on soovinud oma ainukasutusse. Ka maatükkidele langevat päikesevalgust puudutavas osas on kohtumääruse järeldus paljasõnaline. Selleski osas on määruskaebuse esitaja määrust vaidlustanud. Kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks vaidlust lahendades üldse tõendeid hinnanud. Nõuet märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse ei ole maakohus oma määruses üldse käsitlenud. Seega on see nõue sisuliselt lahendamata vaatamata sellele, et resolutsioon sisaldab selle nõude kohta seisukohta. Nii lahendas maakohus avalduse küll formaalselt, mitte aga sisuliselt. Ringkonnakohtus tõendite esmakordsel suures ulatuses hindamisel kahjustataks menetlusosaliste õigust otsuse peale edasi kaevata, sest kassatsioonimenetluse eripära arvestades ei oleks sel juhul tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale üldse võimalik edasi kaevata. Kohus kohaldas ka ebaõigesti materiaalõiguse norme, kui leidis, et avaldaja poolt avalduses maakasutuse kindlaksmääramise kohta avaldatud soovi tuleb käsitleda kui enamuse otsust asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg. 1 mõttes. Vaidlusalune maatükk kuulub kaasomandi esemena kolme korteriomandi reaalosade juurde. Selle kasutamist reguleeritakse korteriomandiseaduse (KOS) §-s 12 ja AÕS-s § 72. AÕS § 72 lg. 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Seega eeldaks vaidlusalusel juhul kaasomanike enamuse otsus, et otsuse oleksid teinud kaks omanikku, kellele kuulub suurem osa ühises asjas. M.S poolt puudutatud isikutele tehtud ettepanek niisugustele nõuetele ei vasta. Asjaolust, et üks puudutatud isikutest ei soovi vaidluse kohta oma arvamust avaldada, ei saa tuletada, nagu ei tuleks tema arvamust arvesse võtta. Lisaks sellele ei oleks kahe omaniku puhul enamuse otsuse tegemine AÕS § 72 lg. 1 mõttes võimalik, sest kui üks omanik oleks otsuse poolt ja teine vastu, siis jaguneksid omanike poolt- ja vastuhääled võrdselt ja omanike enamusest ei saaks rääkida. Pealegi ei saa avaldaja poolt tehtud ettepanekut üldse omanike otsuseks pidada. Keegi menetlusosalistest ei ole menetluses ka väitnud, nagu oleks asjas olemas enamuse otsus asja kasutamise kohta. Menetluskulud tuleb jaotada vastavalt avalduse uue läbivaatamise tulemusele.