Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: kassa väljamineku orderi nr 3 esimene originaal, võlgnevuse loovutamise leping nr 19, võlanõue 08. juunist 2005, korduv võlanõue 13. veebruarist 2006. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel on hagiavalduses märgitud kassa väljamineku order hageja poolt võltsitud. Kostja valduses olev originaaldokument erineb täielikult tsiviilasjas esitatud dokumendist. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: kassa väljamineku orderi nr 3 teine originaal. Kohtuistung Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palub välja mõista kostjalt 30 000 krooni. Hageja väitel on kostja raha kätte saanud ning see on tõendatud kassa väljamineku orderiga. Kostja hagi ei tunnista. Kostja võtab omaks, et kassa väljamineku orderil on tema allkiri ning ta on 30 000 krooni isiklikult kätte saanud. Kostja ei tunnista, et tegemist oleks laenulepinguga ning seega ei pea ta nimetatud summat tagastama. Kostja väitel maksti talle raha 30 000 krooni kassast välja ja seejärel kanti see kohe üle Itaaliasse. Tegemist oli sponsorite rahaga. Kostja väitel on kohtule esitatud kassa väljamineku orderile pastapliiatsiga juurde kirjutatud tagastamise kuupäevad ning lisatud asutuse pitsat. Nimetatud muudatused on tehtud ilma kostja teadmata. Kostja valduses oleval dokumendi originaalkoopial juurdekirjutused ja pitsat puuduvad. Kostja leiab, et kassa väljamineku order on võltsitud. Hageja selgitab, et ... pitsat pandi kassa väljamineku orderile enne kohtule esitamist, et oleks selge, millisele ettevõttele kassa order kuulub. Hageja nõustub, et kassa order ei ole korrektselt koostatud ning sellel ei olnud märgitud raha tagastamise kuupäeva. Asjaolu, et raha oli antud 3-4 päevaks, on tõendatud tunnistajate ütlustega Tunnistajate ütlused Tunnistaja ... teatas, et kostja organiseeris muusikafestivali ning tal tekkis probleem rahaga. Tunnistaja soovitas kostjal pöörduda ... poole ning korraldas ka kostja ja ... kohtumise. Kuna kostja soovis saada raha, helistas ... tunnistaja juuresolekul partneritele ja küsis nõusolekut raha väljastamiseks. Tunnistaja nägi raha üleandmist. Tunnistaja arvamuse kohaselt oli tegemist võlaga, sponsorlusest juttu ei olnud. Kostja pidi raha kolme päeva pärast tagastama. Kostja sõnade kohaselt oli raha Moskva pangas kinni ning pidi laekuma kolme päeva pärast. Tunnistaja ... teatas, et teda viis kostjaga kokku ... Muusikafestivali sponsoriks pidi olema Moskva pank ning kiiresti oli vaja teostada pangaülekanne, mis kostja selgituste kohaselt pidi minema Itaaliasse. Kostja küsis raha kolmeks päevaks. Partnerid andsid nõusoleku ja kostja sai raha. Raha maksmise juures viibisid tööstuskaupade juhataja ... ja raha maksis kaupluse juhataja. Lepingut kostjaga ei sõlmitud, sest kostjat usaldati. Peale raha saamist kostja kadus ja keeldus raha tagastamast. Kassa väljamineku orderi kohta on tunnistaja seisukohal, et kohtule on esitatud originaal ning pitsat ei oma sealjuures tähtsust. Raha 30 000 krooni oli antud muusikafestivali korraldamiseks, et teha ülekanne Itaaliasse kontserdi jaoks. Raha oli antud võlgu ja jutt oli, et kostja tagastab raha kolme päeva pärast. Tunnistaja ... teatas, et oli 03. juunil 2004 oma kabinetis ning seal oli ka toidukaupade osakonna juhataja ... ja ... Sinna saabusid ka kostja ja ... Tunnistaja kuulis, et kostja soovis raha laenuks, kiiresti oli vaja 30 000 krooni kontserdi jaoks. Kostja oli öelnud, et keegi teeb talle raha ülekande 2(5)

ja seejärel lubas ta raha tagastada umbes kolme nelja päeva jooksul. Tunnistaja kuulis, et ... palus ... anda kassast 30 000 krooni ning panna kirja, et kolme päeva pärast peab kostja raha tagastama. ... andis raha välja. Tunnistaja ütleb, et see oli ... raha, mitte isiklik. Tunnistaja ... teatas, et 03. juunil töötas toidukaupade osakonna juhatajana. Kostja, ... ja ... sisenesid tunnistaja kabinetti ning ... palus anda kostjale kassast 30 000 krooni. Tunnistaja kirjutas kassa orderile kostja nime ja dokumendi numbri ja summa, mille pidi väljastama, võttis seifist raha, luges raha üle ja andis raha kostjale. Kostja luges samuti raha üle ja kirjutas kassa orderile summa ja allkirja. Seejärel kirjutas tunnistaja kassa orderile allapoole oma allkirja ja kuupäeva. Teise eksemplari kassa orderist andis tunnistaja kostjale. Sellele eksemplarile, mis jäi tunnistajale, kirjutas ta ise, et raha on antud kolmeks-neljaks päevaks. Peale kassa orderi andmist märkas tunnistaja, et tema käes oleval eksemplaril ei ole märgitud, kes raha andis ning tunnistaja kirjutas ise orderile ... Kassa order täideti läbi kopeerimispaberi. Raha väljastamise aluseks oli ... vahetult esitatud palve, lepingut ei olnud. Pitsatit tunnistaja ei pannud ning parandusi kassa väljamineku orderile tegi siis kui kostja oli lahkunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja esitas nõude kostjalt 30 000 krooni võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja omandas nõude kostja vastu ... (esindaja ...) 08. aprilli 2005 Võlgnevuse sissenõudmise teenuste osutamise lepinguga nr 19. Nõude aluseks on kostja võlgnevus ... summas 30 000 krooni, mida kinnitab ... 03. juuni 2004 kassa väljamineku orderi nr 3. Nõude loovutamise osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kostja võttis omaks, et on kätte saanud 30 000 krooni ning andnud selle kohta allkirja kassa väljamineku orderile. Kostja vaidleb vastu, et tegemist ei olnud laenulepinguga. Raha üleandmise eesmärgiks oli toetada sponsorluse korras muusikafestivali Itaalias. Kostja oli ainult raha edastaja. Kostja väitel oli raha tagastamise kuupäev lisatud kassa väljamineku orderile peale selle allkirjastamist ning kostja teadmata. Kostja käsutuses oleval originaalil märge tagastamise kuupäeva kohta puudub. Kostja leiab, et hageja esitatud kassa väljamineku order on võltsitud. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 277 lg 2, lg 2 ja lg 4 menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Dokumendi ehtsust või võltsitust võib muu hulgas põhistada dokumentide võrdlemisega. /---/. Kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. /---/. Kohus võrdles hageja ja kostja esitatud 03. juuni 2004 kassa väljamineku orderi nr 3 esimest ja teist originaali. Kohus tuvastas dokumentides olulised erinevused. Hageja esitatud kassa väljamineku order on täidetud sinise pastapliiatsiga, kostja order on selle koopia, mis on saadud kopeerimisel läbi kopeerpaberi. Kirjed, mis on olemas mõlemal orderil, kattuvad ning on paigutuse ja käekirja osas identsed. Võib järeldada, et kassa väljamineku order on täidetud üheaegselt läbi kopeerpaberi ja vähemalt kahes eksemplaris. Võrreldes kostja orderiga on hageja orderil erinevusi – orderil on ... sinist värvi pitsat; reale „välja anda“ on sinise pastapliiatsiga käsitsi kirjutatud „krediit kuni 06.06.2004“ (kirje vene keeles); orderil all vasakul, enne kassapidaja allkirja, on sama pastapliiatsiga käsitsi kirjutatud „tagastamine 8-9 kuupäeval“ (kirje vene keeles). Nimetatud kirjed ja pitsat kostja orderilt puuduvad.

3(5)

Kostja väitel on muudatused tehtud ilma tema teadmata. Tunnistaja ... ütlused kinnitavad, et parandused kassa väljamineku orderile tehti peale kostja lahkumist. Hageja nõustus, et ... pitsat pandi orderile hiljem. Kohus leiab, et hageja valduses olevat dokumenti, 03. juuni 2004 kassa väljamineku orderit nr 3 on muudetud ning kostja ei ole omakäeliselt kinnitanud raha tagastamise tähtaega. Kohus jätab otsuse tegemisel nimetatud dokumendi sellele tehtud muudatuste osas arvestamata. Kohus arvestab vaid asjaoluga, et kostjale on välja antud 30 000 krooni ning kostja on selle vastu võtnud. Hageja väitel oli nõude aluseks ... ja kostja vahel sõlmitud laenuleping summas 30 000 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Lähtuvalt VÕS § 9 lg 1 leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tunnistajate ..., ..., ... ja ... ütlustega on tõendatud, et kostja teatas ... esindajale ... soovist saada 30 000 krooni. Soovitud summa maksti välja kaupluse kassast ning väljamaksmise korralduse andis .... Laenu andmiseks ... ja kostja vahel kirjalikku lepingut ei sõlmitud. Peale raha saamist andis kostja suuliselt lubaduse, et tagastab 30 000 krooni kolme-nelja päeva pärast. Kostja omaksvõtuga ja 03. juuni 2004 kassa väljamineku orderiga nr 3 on tõendatud, et 30 000 krooni on kostja kätte saanud. Lähtuvalt VÕS § 11 lg 1, Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Võlaõigusseadus laenulepingule kohustuslikku kirjaliku vormi ette ei näe ning laenulepingu võib sõlmida ka suulises vormis. Laenulepingu suulisel sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavat dokumentaalset tõendit ei koostata ning seetõttu tuleb suulises vormis sõlmitud laenulepingu vaidlustamisel tugineda tunnistajate ütlustele. TsMS § 229 lg 1 ja lg 2 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi.

Kohus loeb tõendatuks, et ... ja kostja vahel oli 03. juunil 2004 suulises vormis sõlmitud laenuleping 30 000 krooni väärtuses. ... on laenulepingust tuleneva omapoolse kohustuse täitnud ning 30 000 krooni kostjale üle andnud. Kostja on esitanud vastuväite, et tegemist ei olnud laenulepingu, vaid sponsorrahade edastamisega. Kuna hageja tõendas laenulepingu sõlmimise ja raha võlgnikule üleandmise, siis peaks kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kostja tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks kohtule ei esitanud. Samuti ei ole kostja tõendanud võlasumma tagastamist. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 4(5)

VÕS §101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja ei ole täitnud ... ja kostja vahel oli 03. juunil 2004 sõlmitud laenulepingust tulenevat kohustust tagastada võlgnetav summa suuruses 30 000 krooni hiljemalt nelja päeva jooksul raha saamisest arvates, so hiljemalt 07. juuliks 2004, siis kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 03. juunil 2004 sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus summas 30 000 krooni. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

Iris Kangur Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.