2-05-16313
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. mai 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-16313
Tsiviilasi
OÜ hagi AN`a vastu 14 602,70 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ (registrikood XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat IS Kostja: AN (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
2-05-16313 mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXX) või Hansapangas (konto nr XXX), viitenumber mõlemal XXX. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik XX esitas OÜ kohtule hagi AN`a vastu 14 602,70 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS ja AN XXX järelmaksulimiidilepingu summas 12 000,00 krooni, intressimääraga alates XXX 19% aastas. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma kuumakseid iga kuu 11. kuupäevaks suuruses 444,00 krooni. Kuna kostja rikkus alates lepingu sõlmimisest regulaarselt lepinguga sätestatud maksekohustusi, ütles pank XXX lepingu erakorraliselt kostjale üles ja luges järelmaksulimiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks. Pank teatas sellest kostjale. Seisuga XXX oli kostja põhivõlgnevus panga ees 13 057,24 krooni. Kostja võlgnevuselt on arvestatud viivist (määraga 9% aastas) seisuga XXX 193,00 krooni ja edasi viivist päevas 2,61 krooni iga 135 päeva eest, s.o 352,35 krooni. Hagi esitamise seisuga on kostja viivisevõlgnevus kokku 545,46 krooni. Vastavalt lepingule on kostja kohustatud lepingu iga rikkumise korral tasuma leppetrahvi suuruses 1 000,00 krooni. Vastavalt AS ja OÜ vahel sõlmitud lepingule, loovutas esialgne kreeditor XXX kostja ja panga vahelistest lepingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuete ja nõuet tõendavate dokumentidega hagejale. Lepingust tuleneva nõude kogusumma on 14 602,70 krooni. Kostja ei ole kohtuväliselt nõustunud tema ja AS vahelisest lepingust tulenevaid kohustusi täitma. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 14 602,70 krooni (põhivõlg 13 057,24 krooni, viivis tasumisega viivitamise eest 545,46 krooni ja leppetrahv 1 000,00 krooni). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud (riigilõiv 1 050,00 krooni ja tasu advokaadi abi eest 1 180,00 krooni). Kostja on kohtule kinnitanud, et elab aadressil XXX. Kohus on püüdnud korduvalt kostjale menetlusdokumente kätte toimetada nimetatud aadressile, kuid see pole õnnestunud. Kohus loeb menetlusdokumendid, s.o hagiavaldus, selle lisad, hagi menetlusse võtmise määrus ja kostja kirjaliku vastuse esitamise kohustus, kostjale kättetoimetatuks TsMS § 327 lg 3 alusel kolme päeva möödumisel kirjaliku teate kostjale edastamisest, kuivõrd ülalnimetatud materjalid hoiustas kohus vastavalt TsMS § 372 lg-le 2 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas aadressil Kentmanni 13, Tallinn, II korrus, toas nr 218, sekretäri juures. Kohus on andnud kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad.
2-05-16313 VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 kohaselt leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 14 602,70 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 1 780,14 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 050,00 krooni ja tasu õigusabi eest hinnaga hagi puhul 5% hagi rahuldatud osast, s.o 730,14 krooni) TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel, kuna hagi rahuldati.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.