Harju Maakohus Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. mai 2007.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas
Tsiviilasja number
2-06-26733
Tsiviilasi AS hagi VA ́i vastu 172 928,65 krooni ja viiviste nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja AS , registrikood XXX, asukoht XXX Hageja lepinguline esindaja EL esindajad
Hagi rahuldada.
Kostja VA, isikukood XXX, elukoht XXX
Mõista VA ́ilt AS kasuks välja 172 928 (ükssada seitsekümmend kaks tuhat üheksasada kakskümmend kaheksa) krooni ja 65 senti. Mõista VA ́ilt AS kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest 152 318,92 krooni alates XXX. kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule XXX esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XXX laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 156 550 krooni kostja eelneva võlgnevuse refinantseerimiseks. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma laenusumma tagasi lepingus toodud tingimuste kohaselt – laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi kostja tasuma alates XXX. kuni XXX. iga kuu 15. kuupäevaks 3360,55 krooni v.a. viimane osamakse, mille suurus on 2 157,03 krooni. Kuna kostja oma lepingulist kohustust ei täitnud, saatis hageja talle XXX laenuvõlgnevuse tasumise kirja, milles teatas, et kui kostja ei täida oma lepingulist kohustust, ütleb hageja lepingu üles alates XXX Kuna kostja oma kohustist ka nematatud tähtajaks ei täitnud, ütles hageja XXXlepingu üles.
Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 152 318,92 krooni põhivõlga, 15 367,50 krooni intressi, leppetrahvi 1 712,16 krooni ja seisuga XXX 3 530,07 krooni viivist, kokku 172 928,65 krooni. Lisaks palub hageja mõist välja kostjalt viivis Võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest 152 318,92 krooni alates XXX kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kostja kirjaliku vastuse kohaselt võttis kostja hagi õigeks 30 000 – 40 000 krooni ulatuses, so krediitkaardilepingust tuleneva nõude, mille võlgnevuse refinanseerimiseks vaidlusalune leping sõlmiti. Kohtuistungil jäi kostja oma kirjaliku seisukoha juurde. Kostja täpsustas, et kaardimakse võlgnevus oli ca 60 000 krooni. Kostja selgitas, et ta ei tutvunud lepinguga, millele ta XXX alla kirjutas. Kostjal puudub sissetulek, et võlgnevust tasuda. Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud hageja ja kostja seletused, uurinud ja hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et pooled on XXX sõlminud laenulepingu nr XXX (tl 812) summas 156 550,00 krooni krediitkaardi nr XXX (XXX) kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse refinatseerimiseks. Kuna kostja lepingust tulenevat maksekohustust ei täitnud, kohustas hageja oma XXX kirjaga kostjat tasuma laenuvõlgnevuse seisuga XXX summas 166 336,77 krooni hiljemalt XXX. ja hoiatas, et vastasel korral loeb laenulepingu ülesöelduks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja XXX laenulepingu üles laenulepingu p 14.1 ja 14.1.2 alusel. Nimetatud lepingu p 14.1.2. alusel on pangal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist pangalt vastavasisulise nõude saamisest. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik ( laenuandja) laenulepinguga andma teisele isikule ( laenusaaja) rahasumma või asendatava asja ( laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hansapanga laenukonto väljavõttest (tl 14) nähtuvalt on hageja XXX kostjale lepingus täheldatud summa 156 550 krooni välja maksnud. Kostja ei ole vaidlustanud nimetatud rahasumma saamist ega tõendanud asjaolu, et ta oleks laenusumma tagastanud. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et krediitkaardi võlgnevus oli 60 000 krooni, on asjakohatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kostja ei ole esitanud nõuet krediitkaardilepingu vaidlustamiseks. Seega jätab kohus kostja antud väited tähelepanuta. Laenulepingust nr XXX ja Hansapanga laenukonto väljavõttest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hagejale 152 318,92 krooni, intressivõlgnevus 15 367,50 krooni ja viivis 3 530,07 krooni. Seega ei vasta tõele kostja väide, mille kohaselt ületavat intress laenu põhivõlgnevuse üle 100 %. VÕS § 8 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohus leiab, et hageja on oma lepingust tuleneva kohustuse kostjale laenulepingujärgne summa välja maksta täitnud, kostja on nimetatud rahasumma saanud, oma kohustust laenusumma hagejale tagastada kostja täitnud ei ole.
Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Viivise tasumine oli ette nähtud ka pooltevahelises laenulepingus nr XXX p 10.1. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kostjal on pooltevahelisest laenulepingust tulenev maksekohustus tähtaegselt täitmata, kuulub hageja nõue viivise väljamõistmiseks kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.