Muud › Muud hagiasjad

2-06-35755 Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS § 432 järgi. Menetluskulud Tutvunud riigilõivu tagastamise taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab kohus, et riigilõivu tagastamise taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi ning kooskõlas TsMS § 150 lg 3, riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Tsiviilasja materjalidest selgub, et 27.11.2006 on Rahandusministeeriumi kontole tasutud 750 krooni riigilõivu hagi esitamiselt ning 07.04.2007 on Rahandusministeeriumi kontole tasutud 690 krooni riigilõivu tunnistaja ülekuulamise eest. Hageja esitas kompromissis kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Kohus kinnitab käesoleva kohtumäärusega poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja nr 2-06-35755 menetluse. Hagiavalduses esitas hageja nõude 9 980 krooni väljamõistmiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 2 alusel kuulub hagilt hinnaga kuni 10 000 krooni tasumisele riigilõiv 750 krooni. Hageja eest tasus ... riigilõivu 750 krooni 27.11.2006. Tsiviilasja menetluse käigus esitas hageja 10.04.2007 kohtule oma seisukoht kostja vastusele, milles palus üle kuulata tunnistajaid. Tunnistajate ülekuulamise taotlusest tasus hageja eest ... 07.04.2007.a riigilõivu 690 krooni. Hageja esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses tsiviilasjas kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamisega. Tsiviilasja materjalide kohaselt pidi hageja tasuma riigilõivu 750 krooni, millest tagastamisele kuuluv pool moodustab 375 krooni. Seega kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 375 krooni. Selgitused Kohus selgitab, et kuna tunnistajad menetluses ei osalenud ning puudub alus tunnistajatele tunnistajatasu maksmiseks ning neile kohtumenetlusega seotud kulud hüvitamiseks, tuleb hageja tasutud tunnistajatasu tagastada hagejale. TsMS § 150 lg 3 kohaselt tagastatakse riigilõiv ainult riigilõivu tasunud isiku nõudel, mistõttu peab hageja esitada kohtule riigilõivu tagastamise taotluse. Riigilõivu tagastamise taotluses märgitakse: 1) riigilõivu tasunud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel isiku sünnikuupäev või juriidilise isiku nimi ja registrikood või selle puudumisel notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number, mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri veebipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber, kui need on olemas; 2) panga nimi ja riigilõivu tasuja kontonumber, millelt makse sooritati, juhul kui lõivu ei tasutud sularahas; 3) makse sooritamise kuupäev; 4) riigilõivu võtnud asutuse nimi; 5) riigilõivu laekumise koht (panga nimetus, kontonumber, viitenumber); 6) toimingu nimetus, mille eest tasutud lõivu tagastamist taotletakse, riigilõivu summa ja tagastamise alus; 7) riigilõivu tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood või selle puudumisel isiku sünnikuupäev või registrikood või selle puudumisel notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number, mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri veebipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber, kui need on olemas).

2-06-35755 Kohus teeb määruse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 150, 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433 lg 1, 463-466, 661 lg 1, 2.

Kohtunik

Iris Kangur

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.