Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kostjale 06.07.2004 arve nr 23739 tasumistähtajaga 11.07.2004, ning 4 752,45 krooni viivist arve tasumisega viivitamise eest perioodil 11.07.2004 kuni 30.12.2005 (viivise määraks oli arvel märgitud 0,5 % tasumisega viivitatud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest). Kokku palus hageja kostjalt välja mõista 6 522,45 krooni. Kostja vaidles hagile vastu väitega, et ei ole E OÜ-lt (pankrotis) teenuseid tellinud ega vastavaid lepinguid sõlminud. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna see on esitatud vale kostja vastu. Harju Maakohus määras tsiviilasja läbivaatamiseks kohtuistungi 14.06.2006 kell 14.00 ja saatis menetlusosaliste seadusjärgsetele esindajatele kohtukutsed. Kostja seadusjärgne esindaja, juhatuse liige Tarmo Leeman määratud ajal kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotlusel tegi Harju Maakohus TsMS § 410 ja § 413 lg 1 alusel 26.06.2006 tagaseljaotsuse, millega rahuldas E OÜ (pankrotis) hagi ja mõistis OÜ-lt R hageja kasuks välja 6 522,45 krooni võlga ning 560 krooni menetluskulu riigituludesse. Tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte 25.07.2006. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale 07.08.2006 kaja, milles palus taastada menetluse tsiviilasjas nr 2-05-23909. Kaja kohaselt oli kostja seadusjärgsel esindajal T.L mõjuv põhjus 14.06.2006 kohtuistungile mitteilmumiseks. T. L pidi 14.06.2006 kell 14.00 toimuvale kohtuistungile saabuma X talust, kus veetis puhkust. Teel Tallinnasse lõhkes sõiduautol sõidurehv, mistõttu istungile ilmumine oli takistatud. Märgitud asjaolu võib kinnitada tunnistaja T.H. Tagaseljaotsust ei võinud teha TsMS § 413 lg-s 1 sätestatud alusel, kuna hagi ei olnud hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja oli hagile vastu vaielnud ja selgitanud, et ta ei olnud hagejalt teenust tellinud. Hageja nõudis kostjalt 1 770 krooni võla ja 4 752,45 krooni viivise tasumist; seega ületas viivise nõue põhivõlga 2,7 korda. Riigikohus on korduvalt märkinud, et viivisenõue ei saa ületada põhivõlgnevust (ebamõistlikult suur viivis). Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis 13.10.2006 määrusega OÜ R kaja rahuldamata ega taastanud menetlust tsiviilasjas nr 2-05-23909. Kostja poolt kaja esitamisel tasutud kautsjoni 250 krooni arvas kohus TsMS § 149 lg 5 alusel riigituludesse pärast nimetatud määruse jõustumist. TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Maakohtu hinnangul ei ole kostja põhistanud, et ta ei saanud istungile ilmumata jätmisest kohtule õigeaegselt teatada. Kajast ei nähtu, mis takistas kostjat sõidurehvi purunemisel sellest kohtule teatamast ja istungi edasilükkamist taotlemast. Määruskaebuse nõue ja põhjendused Kostja OÜ Reval Expert esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 13.10.2006 määruse ning taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-05-23909.

2(5)

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on asjas menetluse taastamata jätmine seadusega vastuolus. Kaevatavast määrusest nähtuvalt ei seadnud esimese astme kohus kahtluse alla põhjust, mis takistas OÜ R esindajal 14.06.2006 kell 14.00 kohtuistungile ilmumast (sõiduauto rehvi purunemine). Kohtu seisukoht ei ole õige, et kostja esindaja ei teatanud kohtule õigeaegselt istungile mitteilmumisest. Esindaja üritas kohtuga ühendust võtta telefoni teel, kuid see tal ei õnnestunud, kuna ilmselt oli kohus istungil ja keegi telefonile ei vastanud. Kohus oleks saanud nimetatud asjaolu välja selgitada. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus ei ole menetluse taastamata jätmise määruses võtnud seisukohta kaja väite osas, et tagaseljaotsust ei võinud seaduse (TsMS § 413 lg 1) kohaselt teha, sest hagi ei olnud hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja viivisenõue 4 752,45 krooni ületas tunduvalt põhivõla 1 770 krooni nõuet. Ebamõistlikult suure viivisenõudega hagi rahuldamine täies ulatuses ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga. E OÜ (pankrotis) hagi oli ka sisuliselt põhjendamata ning OÜ R on jätkuvalt seisukohal, et ta ei ole hagejalt teenuseid tellinud. Tulenevalt TsMS § 415 lg 1 p-st 3, § 416 lg 1 p-st 3 ja § 417 lg-st 2 ei ole kaja esitamiseks ja menetluse taastamiseks mõjuv põhjus vajalik, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Seega oleks tulnud käesolevas tsiviilasjas menetlus taastada, sõltumata asjaolust, kas kostja põhistas takistuse istungile mitteilmumiseks. Vastus määruskaebusele Hageja E OÜ (pankrotis) vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtumääruse muutmata. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 2 vaatab ringkonnakohus OÜ R määruskaebuse läbi üheliikmelises koosseisus. TsMS § 666 lg 2 kohaselt hagi menetlusse võtmata või hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise kohta maakohtus tehtud määruse peale vaatab läbi ja lahendab ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis, välja arvatud juhul, kui menetluse esemeks on varaline nõue ja tsiviilasja hind ei ületa 10 000 krooni. E OÜ (pankrotis) hagis OÜ R jääb tsiviilasja hind alla 10 000 krooni. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 13.10.2006 määrus tuleb tühistada TsMS § 413 lg 1, § 415 lg 1 p 3, § 417 lg 2, § 418 lg 1, § 657 lg 1 p 3, § 659 ja § 667 lg 2 alusel, taastada menetlus E OÜ (pankrotis) hagis OÜ R vastu ning saata tsiviilasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse esitaja väide on õige, et esimese astme kohus on jätnud kaevatavas määruses täielikult tähelepanuta kaja väite ja õiguslikud põhjendused selle kohta, et kaja esitamiseks ja menetluse taastamiseks käesolevas tsiviilasjas ei olnud kostja poolt kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuva põhjuse põhistamine vajalik, kuna tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tegemist on menetlusõiguse normi rikkumisega, mis on võimalik kõrvaldada määruskaebusmenetluses. Ringkonnakohus annab kõigepealt hinnangu määruskaebuse esitaja väitele, et tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha, kuna selle väite õigeks osutumisel ei oleks vaja enam hinnata, kas kostja seadusjärgse esindaja ilmumata jäämine Harju Maakohtus 14.06.2006 kell 14.00 alanud kohtuistungile oli tingitud mõjuvast põhjusest, millest ta ei saanud kohtule teatada. TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse 3(5)

kohaselt teha. TsMS § 417 lg 2 kohaselt kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kostja on tuginenud väitele, et tagaseljaotsust ei võinud teha TsMS § 413 lg-s 1 sätestatust tulenevalt, mille kohaselt kohus teeb hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja arvates hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 3. lausele, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.02.2007 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 tõlgendanud TsMS § 415 lg 1 p 3 selliselt, et vastav säte paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. Hagi veenvust kontrollitakse ka menetluse taastamise menetluses, kui kostja esitab tagaseljaotsuse peale kaja. Kohus peab hagi veenvust kaja menetlemisel kontrollima ka siis, kui kajas ei ole hagi ebaveenvusele osutatud. Kui kohus leiab, et hagi ei olnud veenev, tuleb menetlus kaja alusel taastada. Hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimine tähendab seda, et kohus peab subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine, TsMS § 438 lg 1). Eeltoodud põhjustel kontrollib ringkonnakohus, kas E OÜ (pankrotis) hagi on veenev, sest vastasel korral oleks esimese astme kohtul puudunud alus hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega ning menetlus asjas tuleks taastada. Antud juhul on kostja OÜ R tuginenud väitele, et viivisenõue tema vastu oli ülemääraselt ja ebamõistlikult suur (4 752,45 krooni) võrreldes põhinõudega (1 770 krooni) ning seetõttu ei olnud hagi õiguslikult põhjendatud. Ringkonnakohus, olles uurinud hagiavaldust ja toimiku materjale, leiab, et iseenesest ei ole võlaõiguslikes suhetes keelatud poolte vahel kokku leppida seaduses sätestatust kõrgemas viivisemääras, kuid sel juhul on viivise nõudmise aluseks pooltevaheline leping, millele võlausaldaja peab tuginema. Hageja nõudis viivist perioodi 11.07.2004 kuni 30.12.2005 eest ning seda E OÜ 06.07.2004 arve nr 23739 alusel. Hageja tugines hagiavalduses asjaolule, et kostja kohustus nimetatud arve kohaselt tasuma hageja nõudmisel viivist 0,5 % iga viivitatud kalendripäeva eest tasumisega viivitatud summalt. Viivisenõude esitamise ajal kehtinud võlaõigusseaduse (VÕS) redaktsiooni (vastu võetud 19.11.2003, jõustunud 27.12.2003) § 113 nägi ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 27.12.2003 jõustunud VÕS § 94 lg 1 sätestas intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimase intressimäära enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Perioodil, mille eest hageja viivist nõudis, oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär Eesti Panga poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatud andmetel stabiilselt 2 %. Seega võis võlausaldaja VÕS §-dest 94 ja 113 tulenevalt nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi 9 % aastas (2 %, millele lisandub 7 %), kui lepinguga ei olnud ette nähtud kõrgem intressimäär. Hageja ei ole viivisenõudes tuginenud poolte vahel sõlmitud lepingule, vaid hageja esitatud arvele, mis on raamatupidamislik dokument. Viivisemäär 0,5 %

4(5)

kalendripäevas (ehk 182,5 % aastas) ületab võlaõigusseaduse §-dest 94 ja 113 tulenevat viivisemäära 9 % aastas, mille nõudmiseks hagejal seaduse järgi õigus oli. Harju Maakohtu 26.06.2006 tagaseljaotsuse põhjendustest nähtuvalt on kohus hagi viivisenõude osas rahuldamisel kohaldanud VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 113 lg 1. Samas ei olnud hagi viivisenõue seadusjärgset viivist ületavas osas õiguslikult põhjendatud, mistõttu seda ei oleks võinud rahuldada. Tagaseljaotsusega ei saa hagi osaliselt rahuldada, kuigi põhivõla ning seadusjärgse viivise võla nõudmine oleks olnud õiguslikult põhjendatud kostja omaksvõtuga TsMS § 413 lg 1 mõttes. Eeltoodud põhjendustel puudus Harju Maakohtul alus hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 415 lg 1 p-le 3 võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, sõltumata menetlustoimingu tegemata jätmiseks mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. TsMS § 417 lg 2 2. lause kohaselt ei ole menetluse taastamiseks vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Seega tuleb menetlus antud asjas taastada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 418 lg 1 kohaselt menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Kuna vastavalt TsMS § 413 lg-le 1 ja § 415 lg 1 p-le 3 ei võinud tagaseljaotsust seaduse kohaselt teha, ei oma tähtsust kostja esitatud asjaolud selle kohta, mis takistas tal 14.06.2006 kell 14.00 toimunud Harju Maakohtu kohtuistungile õigeaegselt ilmumast ja sellest teatamast, ning ringkonnakohus nendele määruskaebuses esiletoodud asjaoludele hinnangut ei anna. Vastustaja on taotlenud kohtukulude jaotamist määruskaebusmenetluses. Vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS (RT I 1998, 43/45, 666; 2005, 15,85) §-le 60, mille järgi jaotatakse kohtukulud enne 01.01.2006 alustatud tsiviilkohtumenetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3) jaotab kohtukulud asja läbivaadanud esimese astme kohus sõltuvalt hagi läbivaatamise tulemustest. Kuna ringkonnakohus tühistab täies ulatuses Harju Maakohtu 13.10.2006 määruse, millega jäeti OÜ R kaja rahuldamata ja arvati kaja esitamisel tasutud kautsjon riigituludesse, ja taastab uue määrusega menetluse, siis tuleb OÜ R tasutud kautsjon 250 krooni maksjale tagastada. Mare Merimaa Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.